Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestis

0
27

Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv

 

Esimese taasiseseisvumissaegse hoonena kuulutati kultuurimälestiseks Eesti Rahvusraamatukogu. Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistada tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

“See on esimene iseseisvuse taastamise ajal valminud hoone, mis mälestiseks tunnistatakse. Märgiline on see maja nii sisult kui ka vormilt, sest rahvusraamatukogusid on igal riigil ainult üks. Samas on see unikaalne objekt ka Eesti 20. sajandi arhitektuuriloos tervikuna,” ütles kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Eesti Rahvusraamatukogu ehitustööd algasid 1985. aastal ja see valmis 1993. aastal. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Tegu on unikaalse hoonega, mis kasutab rahvuslikku paekivi tänapäevase monumentaalteose loomisel. Erakordselt hästi on säilinud hoone interjöörid, kus leidub palju spetsiaalselt selle maja jaoks loodud kunstiteoseid, näiteks Rait Präätsi vitraažid ja Enn Põldroosi fresko.

25 aastat kasutuses olnud hoone vajab lähiajal renoveerimist. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise ettevalmistamiseks on 2019. aasta riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib lisavõimalusi pakkuda külastajatele uusi teenuseid.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here