Rahvusvaheline digiarheoloogia konverents

0
128

Koge digitaalne rekonstruktsioon. FOTO: Eesti Meremuuseum

 

Eesti Meremuuseum korraldas 22.-23. oktoobrini Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Opportunities in Digital Exploration of Shipwrecks”, mis keskendus mitmesuguste digitaalsete meetodite kasutamisele veealuse kultuuripärandi uurimisel. Konverentsi sai jälgida ka Zoomi vahendusel.

„Konverentsi korraldamisega soovime eelkõige luua ja arendada koostööd digitaalarheoloogia valdkonnas nii Eestis kui ka väljaspool,” ütles konverentsi idee algataja, Eesti Meremuuseumi teadusjuht Hele Kiimann. „Meremuuseumi hiljutine ankeetküsitlus Eesti muuseumites näitas selgelt, et digitaalarheoloogia meetodeid on nii arheoloogiliste esemete kui ka museaalide uurimisel veel üsna vähe kasutatud. Seega peame õppima teineteiselt ning olemasolevat teadmist ka Eestisse sisse tooma,” sõnas Hele Kiimann.

Uurimisobjektina oli konverentsi fookuses vast renoveeritud Paksu Margareeta tähteksponaat keskaegse koge-tüüpi kaubalaeva vrakk. „Ka hiljutine COVID-19st tingitud eriolukord näitas ilmekalt vajadust digitaalsete meetodite arendamise järele, et pakkuda virtuaalseid kasutusvõimalusi. Samuti on detailne 3D mudel allveearheoloogilistes uuringutes omamoodi säilituskoopiaks ja abivahendiks modelleerijatele,” selgitas teadusjuht Hele Kiimann.

Konverents tõi kokkku eksperte ülikoolidest, muuseumidest ja ametiasutustest Eestist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist ja Suurbritanniast. Esimese päeva ettekanded Tallinna Linnaarhiivis keskendusid digiarheoloogia meetoditele, nagu laserskanneerimine, fotogramm-meetria ja 3D printimine. Lisaks kohapeal viibivatele Eesti ettekandjatele esinesid teiste seas Zoomi vahendusel Hollandi IJsselcog uurija Wouter Waldus, Rootsi Meremuuseumi ekspert Håkan Thorén Vasa Muusuemist ning Ruotsinsalmi lahingut ja sellega seotud laevavrakke uurinud teadur Marcus Lepola Åbo Akademi ülikoolist.

Paksus Margareetas toimuvates töötubades konverentsi teisel päeval sai kätt harjutada praktilisi ülesandeid tehes, näiteks panna arvutis kokku keskaegse kaubalaeva detaile. Töötoad viidi läbi koostöös Eesti Sõjamuuseumiga.

Eesti Meremuuseum on merearheoloogiaga tegelenud üle 40 aasta. Alates eelmisest aastast juhib muuseumi teadustööd Hele Kiimann, kelle uurimistööd rannarootsi aladest Eestis tunnustas Rootsi Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia Bernadotte’i stipendiumiga. Auhinna annab üle Rootsi kuningas Carl Gustav XVI 8. detsembril. Veel enne seda 19. novembril leiab Stockholmis aset maadeavastaja Adam Johann Krusensterni 250. sünniaastapäevale pühendatud teadusseminar, mille kaaskorraldajaks on Eesti Meremuuseum.

EESTI MEREMUUSEUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here