Ravimijääkide uuring Läänemeres – Eestis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Lätis ja Poolas

0
99

Läänemeri. FOTO: Ilmar Saabas

Euroopa Liidu poolt rahastatud CWPharma projekti raames algas ravimite toimeainejääkide sõeluuring kuue Eesti jõe valglas, et uurida Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikaid, heitkoguseid ja analüüsitud kontsentratsioone keskkonnas.

Eestis tegeleb proovide võtmisega Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK).

Proove võeti nii suvisel kui ka talvisel perioodil kolme reoveepuhasti (Pärnu, Türi, Paide) sisse- ja väljavooludest ning reoveesettest.

Roosna-Alliku kalakasvatuse väljavoolust võeti veeproovi kahel korral ja ühel korral põhjasetteid. Lisaks võeti kahel korral proove ühe haigla reoveest, mida ühiskanalisatsiooni juhitakse.

“Oleme juba võtnud proove kuuest jõest ja mitmetest Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Poola ja Rootsi reoveepuhastitest. Uuringu eesmärk on hinnata ravimijääkide üldisi heitkoguseid Läänemere piirkonnas,“ ütles projektijuht Noora Perkola Soome Keskkonnainstituudist.

“Praegu käib võetud proovide analüüsimine meie Helsingi laboris, kus analüüsitakse umbes 80 erineva ravimi toimeaine sisaldust. See on esimene kord, kus uuritakse süstemaatiliselt erinevatest riikidest võetud ja erinevaid proove, mistõttu saadud tulemused on tegelikult võrreldavad ning võimaldavad hästi hinnata nii heitkoguseid kui võimalikke tulipunkte.”

Ehkki me vajame ravimeid ning vahel päästavad ravimid inimelusid ja ka koduloomi, võivad need osutuda keskkonnale kahjulikuks.

HELCOMi koostatud uuringuaruanne ravimijääkide kontsentratsioonidest ja mõjudest Läänemeres (2016) tõi välja paljud lüngad Läänemere piirkonda puudutavates teadmistes.

CWPharma projekt püüab mitmed neist lünkadest täita, näiteks analüüsib ravimitööstuse, haiglate, prügilate, kala- ja linnukasvanduste ning olmereoveepuhastite heitvett.

“Teame juba, et inimeste ravis kasutatavate ravimite jääke leidub reoveepuhastite heitvees ning mõnede laialdaselt tarvitatavate ravimite nagu näiteks kodeiini jääke on leitud ka Läänemerest püütud kalades. Samas ei tea me, kui palju jõuab ravimeid keskkonda mitmetes piirkondades, ning veelgi vähem teame, missugust mõju avaldavad need ained keskkonnale. ”

“Veelgi olulisem on küsimus veterinaarravimite kasutamise kohta. Just seetõttu võtame proove ka kala- ja linnukasvanduste lähedal paiknevatest veekogudest ning põldudelt, mida on väetatud sõnnikuga. ”

Lisaks ravimijääkide uuringule antakse CWPharma projekti raames hinnang erinevatele abinõudele heitkoguste vähendamiseks, nagu näiteks ravimitooteid puudutava info levitamine ja keskkonnalubade väljastamine ravimitehastele.

Kestliku ravimimajanduse edendamiseks Läänemere piirkonnas jagavad partnerriigid omavahel parimaid kogemusi.

Sel eesmärgil koostatakse projekti raames suunised reoveepuhastustehnoloogia täiustamiseks, soovitused teiste võtete rakendamiseks heitkoguste kontrollimisel ja vähendamisel ning üldine tegevuskava parimate abinõude leidmiseks ravimijääkide heitkoguste vähendamisel.

DELFI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here