Rootsi parlament ei kiitnud uue peaministri kandidatuuri heaks

0
127

Ulf Kristersson. FOTO: Youtube

 

Rootsi on olnud ilma õige valitsuseta juba ligi poolteist kuud. Riiki juhib ajutiselt üleminekuvalitsus. Valimised toimusid Rootsis 9. septembril ja andsid poliitilisel värviskaalal enam-vähem tasavägise tulemuse. 12. novembril esitas lõpuks parlamendi spiiker Andreas Norlén Riksdagile kinnitamiseks uue peaministri kandidaadi, Mõõduka Koalitsioonierakonna (Moderaterna) juhi Ulf Kristerssoni ja 14. novembril toimus Rootsi Riksdagis hääletus, mis ei andnud aga Kristerssonile piisaval arvul hääli. Peaminister jäi valimata ja spiiker peab minema uuele ringile, uutele vestlustele erakondade juhtidega, et uus kandidaat välja sõeluda. Kui ka uus kandidaat ja tema poolt välja pakutud plaan valitsuse koosseisuks Riksdagi hääletust ei läbi, ja ka mitte järgmine ega järgmine (neli kokku), siis kuulutatakse välja Rootsis erakorralised uued valimised.

Tegu on Rootsi poliitilises lähiajaloos erakordse sündmusega. Esiteks selle poolest, et parlament esitatud peaministrikandidaadi maha hääletab. Ja teiseks selle poolest, et kaks parteid neljaliikmelisest paremerakondade liidust, mis loodi üle 10 aasta tagasi programmilise koostöö ja valimisvõidu eesmärgil, nii öelda ”oma mehe”, parempoolse peaministrikandidaadi vastu hääletavad. Nüüd on oht, et kaua kestnud nelja parempoolse erakonna liit –Alians- laguneb sootuks.

Miks aga Rootsi Keskerakond (Centerpartiet) ja Liberaalid seda siis tegid? Mitte selle pärast, et neil oleks midagi Ulf Kristerssoni kui isiku või poliitiku vastu, vaid selle olukorra tõttu, mis tekkinuks juhul, kui Ulf Kristersson saanuks Rootsi uueks peaministriks ja moodustanuks valitsuse oma nägemuse ja plaanide kohaselt, kuhu kuuluksid moderaadid ja kristlikud demokraadid. Selline valitsus pidanuks oma töös liialt sageli otsuste vastu võtmisel toetust saama kaalukeeleks kujunenud Rootsi suuruselt kolmandalt erakonnalt, paremäärmuslikelt Rootsidemokraatidelt (Sverigedemokraterna) ja seda ei saanud Keskerakonna ja Liberaalide juhid aktsepteerida: igasuguse koostöö vältimine Rootsidemokraatidega oli nimelt mõlema partei valimiseelne lubadus ja selle murdmine viinuks suure osa traditsiooniliste pooldajate kadumisele.

Parlamentaarne matemaatika jätkub. Kuidas küll lahendada puzzlet koostööpartneritest ja kokku saada tegutsemisvõimeline valitsus?

Sotsiaalmeedias ringleb juba ammu lastelaulu meenutav kirjeldus Rootsi valitsuse sünnivaludest:

Stefan(S) soovib rääkida Jani (L) ja Anniega (C), kes aga ei taha rääkida Stefaniga. Jimmie (SD) tahab rääkida Ulfiga (M), aga tema tahab rääkida hoopis Ebbaga (KD), Jani või Anniega. Keegi ei taha rääkida Jimmie või Jonasega (V), kuid Stefan võib saada abi Jonaselt, kuid siis ei saa ta enam rääkida Jani ja Anniega, sest need ei soovi rääkida Jonasega. Kui Ulf ja Ebba hakkaksid rääkima Jimmiega, lõpetab Annie ja Jan rääkimise Ulfi ja Ebbaga ja hakkab hoopis rääkima Stefaniga, eeldusel, et Stefan lõpetab rääkimise Jonasega.

ANU KAUPMEES

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here