Rootsit tuuakse esile hea näitena Eesti riigireformijate poolt

0
59

28 ettevõtjat, kes Eesti pärast südant valutavad. FOTO: Jarek Jõepera

 

Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus tegi 29. oktoobril ettepaneku ühendada kõik ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks ning piirata valitsuse koosseisu peaministri ja kuni 10 ministriga. Portfellita ministrite institutsioonist tuleks loobuda. Samuti ei tohiks ettepanekute põhjal ükski ministeerium asuda Tallinnast väljas kaugtöövõimalusi seejuures välistamata.

Ettepaneku kohaselt jääks valitsusse 10 ministrit ja peaminister oleks pigem pikema strateegia elluviija ning ta tuleks vabastada esindusfunktsioonidest. Dokument sõnastab, et peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema riigi peastrateeg.

Eesmärgi saavutamiseks tuleks riigireformijate hinnangul riigikantselei praeguse strateegiabüroo, riigikogu arenguseire keskuse ning Eesti Panga spetsialistide baasilt luua peaministri otsealluvusse Eesti Vabariigi Strateegiakeskus.

Eesti avaliku sektori esindajad on viidanud, et üks suurimaid probleeme riigijuhtimises on konkreetsete prioriteetide ja pikemaajalisema plaani puudumine. Probleem on eesmärkide laialivalguvus, sõltuvus konkreetse ministri isikust ja muutumine koos uue valitsuse võimuletulekuga. Senine planeerimismudel on püsinud viimased 10–15 aastat põhimõtteliselt muutumatuna, kirjeldas sihtasutus praegust probleemi.

Kõrgemate riigiametnike (kantslerid, asekantslerid ja peadirektorid) sõltumatuse ja mittepolitiseerumise tagamiseks soovitavad riigireformijad kaaluda lahendust, mille järgi viiksid kõrgemate riigiametnike ametikohtade täitmiseks valikukonkursse läbi personalifirmad, mille riik on konkursi korras palganud.

Personalifirmad ei koostaks mitte ainult lõppvooru jõudnud kandidaatide pingerida, vaid pakuksid välja konkreetselt kolm paremat kandidaati. Riigil oleks seejärel kohustus kas soovitatud kandidaatide seast üks palgata või selgitada avalikult, miks ta jättis kandidaadid palkamata.

Vältimaks võimu koondumist kindlate inimeste kätte ning tagamaks sellistel ametikohtadel vajaliku uuendusmeelsuse, motivatsiooni ja värsked ideed, kõlab ettepanek kaaluda võiks ühel ametikohal töötamise piiranguna valemit kaks korda viis aastat.

Hea näitena tuuakse esile Rootsi, kus on ühtse valitsusasutuse (Regeringskanseliet, Riigivalitsus) töötajatel töölepingud sellesama ühtse valitsusasutusega, mitte konkreetse ministeeriumiga.

Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Järgneva kaheksa aasta jooksul peaks reformide najal kaduma vajadus senise hulga ametnike järele. Riigireformijate ettepanek on ametnikke kärpida 50 protsendi võrra. Radikaalsena tunduva ettepanku toetuseks tõid riigireformijad näite, et Uus-Meremaal vähendati aastatel 1988–1994 avalike teenistujate arvu 88 000 töötajalt 37 000 töötajale.

Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.

14. mail asutasid Eesti ettevõtjad kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse, et anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamisele.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here