Sinimägedes mälestati 1944. aasta kaitselahingute kangelasi. Venemaa protest.

0
172

FOTO: Sander Ilvest

27. juuli hommikul toimus Ida-Virumaal Sinimäe alevikus Grenaderimäel 1944. aasta kaitselahingutele pühendatud mälestusüritus.

Peeti mälestusteenistus ning asetati pärjad mälestuskivide juurde. Riigikogu liikmetest panid pärjad Tarmo Kruusimäe (Isamaa) ning Anti Poolamets ja Ruuben Kaalep (EKRE).

Sinimägede lahingud, millest tänavu möödub 75 aastat, olid ohvriterohkeimad Eesti pinnal peetud heitlused. “Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944,” kirjutab Vikipeedia.

“Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks,” seisab Vikipeedias.

Vene saatkond Tallinnas kritiseeris Teise maailmasõja Sinimägede lahingupaigas laupäeval peetud mälestusürituse korraldamist.

“Meie pahameeleks jätkub Eestis kahetsusväärne Waffen-SS-i veteranide ülistamise tava. Tänavu 28. juulil toimus Sinimägedes taaskord endiste SS-laste kokkutulek, neid austasid mitme parlamendierakonna esindajad, ametis olev minister, parempoolsete rahvusäärmuslaste aktivistid, sealhulgas äärmusliku meelsusega natsi välismärkidega rünnakrühmlased,” öeldakse Vene saatkonna avalduses.

“Erilist muret teeb, et Hitleri kannupoisse, keda Eesti ajalookirjutuses püütakse esitada vabadusvõitlejatena, seatakse eeskujuks noorsoole,” lisas saatkond.

“Märgime, et Waffen-SS’i kurjategijate ülistamisele ei saa olla õigustust. Nad sõdisid surmalaagrites miljoneid inimesi tapnud inimvihkajaliku hitlerliku režiimi olemasolu pikendamise nimel,” seisab avalduses.

“Kutsume Eestit üles austama Nürnbergi tribunali ja Euroopa Liidu Nõukogu ja ÜRO asjaomaseid otsuseid, austama natsismiohvrite mälestust ja astuma vastu natsikurjategijate avalikule ülistamisele Eesti maal, sealhulgas mälestusmärkide püstitamise ja mälestustahvlite riputamisega,” lõpetas saatkond oma avalduse.

Sinimägede mälestusüritusel ükski Eesti valitsuse liige ei osalenud, kokkutulnutele saatis tervituse justiitsminister Urmas Reinsalu, kes ütles muu hulgas: “Kuid ennekõike olid Sinimägedes võidelnud ju oma lootuste ja tõekspidamistega inimesed, kelle armastus Eesti poole kaalus üles arusaamise, mis on selle sammu hind. /—/ Eesti rahvas ja Eesti Vabariik mälestab oma 100. juubeliaastal kõiki Eesti eest ennast ohverdanud mehi ja naisi. Sinimägede võitlejatele jääb kuuluma meie tänu üle aegade. Me jääme rahvana vabaks niikaua, kui julgeme seista tõe eest. Ja tõde Sinimägedes juhtunu kohta meie südames ei tohi varjutada ükskõik kui jõhker ja ülbe vale,” ütles Reinsalu oma pöördumises.

Memoriaalide juures pidas langenutele hingepalvuse kaitseväe vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik. Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata sellest, mis vormis nad võitlesid. Samuti mälestatakse lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke, teatas kaitseväe peastaap.

Mälestusürituse korraldajaks oli MTÜ Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliit.

 

POSTIMEES

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here