Sõjamuuseum aitas uuendada Eestiranna huku mälestusmärki Pranglil

0
138

Mälestustalitus Urmas Viilmaa poolt. FOTO: Katrin Saks

 

Meenutamaks 80 aasta möödumist Eesti omaaegse suurima laeva Eestirand katastroofist teel Tallinnast Kroonlinna ligi 4000 inimesega pardal sai Prangli saarel asuv mälestusmärk värskete andmetega infotahvli.

Eesti sõjamuuseum, rannarahva muuseum ja Viimsi vald korraldasid ühiselt Eestiranna mälestusmärgi ja ühishaua vana, käepäraste vahenditega tehtud infotahvli asendamise kaasaegsega, millel olevad andmed on samuti värskelt täpsustatud.

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et Eestiranna mälestusmärgi unustusse vajunud olekut märkas muuseumirahvas tänavu juunis Pranglit külastades ning kui Viimsi vald tõstatas teema, kuidas markeerida 80 aasta möödumist laevahukust, oligi idee kohe võtta.

„Hea meel on, kuidas vald ja rannarahva muuseum Janek Šafranovski juhtimisel kohe plaaniga kaasa tulid,” tunnustas Lill koostööpartnereid.

FOTO: Katrin Saks

 

26. augustil toimunud tseremoonial toimetasid mälestustalitused EELK peapiiskop Urmas Viilma ja MPEÕK Maardu piiskop Sergi. Sündmusel osalesid veel Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen jt.

Järgnenud konverentsil Prangli rahvamajas kõnelesid Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio ja rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski. Näidati 2018. aastal valminud Marko Poolametsa dokumentaalfilmi „Eestirand. Mälestused ja tänapäev.

Eestirand oli üks rohkem kui 200 laevast, mis 1941. aasta augustis Nõukogude võimu poolt korraldatud evakuatsiooni käigus Tallinnast Kroonlinna ja Leningradi poole teele asus. Enamik laeval olnutest olid sunniviisil Punaarmeesse mobiliseeritud Eesti mehed. Pärast Keri saarest möödumist langes laev Saksa pommitajate tule alla. Tekkinud segaduses eiras kapten Boris Nelke Nõukogude saatemeeskonna korraldusi edasi sõita ning juhtis vigastatud laeva Prangli saare randa. Eesti suurima omataolise merepäästeoperatsiooni käigus jõudis laeval olnud 3800 inimesest kohalike elanike abiga Pranglile 3247.

 

FOTO: Katrin Saks

 

Seoses 80 aasta möödumisega 1941. aasta nn suvesõja sündmustest avaldab Eesti sõjamuuseum suve ja sügise vältel kodulehel ajaloojoonealust „Täna 80 aastat tagasi”, mis jutustab päevade kaupa sõjasündmustest Eestis kuni Saksa okupatsioonivõimu kehtestamiseniOsana sellest sarjast on sõjamuuseumi veebis lugemiseks ka Eestiranna mälestusmärgi tekst, mille autor on Toomas Hiio https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/auriku-eestirand-hukk

EESTI SÕJAMUUSEUM – KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here