Sõjapäevik: Putin õigustas sõda Ukraina vastu. Ukrainlased võtavad vähehaaval Harkivi oblastit tagasi. Putin karistab äpusid. Bilohorivka küla lähedal käivad ägedad lahingud

0
155

Droonirünnaku käigus hävitatud Vene tank T-90. FOTO: SCANPIX / REUTERS / UKRAINIAN ARMED FORCES PRESS SER

 

 

68. sõjapäev – Putin õigustas sõda Ukraina vastu

Moskvas Saksamaa-NSV Liidu sõja 77. aastapäeva puhul peetud kõnes õigustas Vene president Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse, kuna lääneriigid ohustavad Venemaa territooriumi. Vastupidiselt oletustele ei avanud Putin oma tulevikuplaane, ei kuulutanud võitu Ukrainas ega üldmobilisatsiooni Venemaal.

Berliinis oli 9. mail keelatud nõukogude sümboolika ja Ukraina lipud, välja arvatud mõlema maa saatkondade korraldatavatel sündmustel.

*

Ukrainale kuuluva Mao- või Ussisaare juures lasti droonilt põhja Vene dessantlaev. Möödunud nädalal teatati ka Vene fregati „Admiral Makarov“ tabamisest, aga seda pole hiljem kinnitatud. Miks on mõne jalgpalliväljaku suurune saar nii oluline? Ettevõtja Teet Kalmus vastas oma sõjablogis, et see saar kontrollib teed Odessa sadamasse, samuti on lähedal NATO liikmed Rumeenia ja Bulgaaria. Saar on hästi tulistatav ja siiani pole venelastel õnnestunud seal oma garnisoni kinnistada.

*

Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis on Vene okupandid hävitanud vähemalt kolm maanteesilda, et aeglustada ukrainlaste edasi liikumist.

Ukraina väed taganesid plaanipäraselt Popasne linnast, sest seda pole enam olemas, on vaid rusud. Ägedamad lahingud käivad Severodonetski ümbruses, seal võib Venemaa suurte kaotuste hinnaga midagi saavutada.

Tihenev rohelus on Ukraina põhjaosas abiks ukrainlastele, kes tunnevad maastikku.

*

USA annab Ukrainale veel 150 miljoni dollari eest relvaabi. Sellesse kuulub 25 000 mürsku 155-millimeetrilistele haubitsatele, suurtükisüsteemide radarid, elektromagnetlainete segamisseadmed, varuosad jpm.

Haubitsate käsitsemise väljaõppe on lõpetanud 200 Ukraina kaitseväelast ja 150 õpib veel. 60 meest on õpetatud kasutama jalaväe lahingumasinaid M-113.

17,8 miljoni dollari eest saab Ukraina mehitamata droone Switchblade. USA relvastuskontsern Lockheed Martin on valmis tõstma tankitõrjesüsteemide Javelinide tootmist 4000 ühikuni aastas.

USA presiden Jo Biden allkirjastas Ukraina demokraatia kaitse lend-lease`i akti, mis võimaldab Ukrainale veelgi kiiremalt ja ulatuslikumalt anda sõjalist abi.

Rumeeniat ja Slovakkiat külastanud USA esimene leedi Jill Biden tegi üllatusvisiidi Ukrainasse ja kohtus piirilinnas Uzhhorodis Ukraina esileedi Olena Zelenskõiga, kellele see oli esimene avalik esinemine pärast sõja algust. Küsimus, kas Jill Bideni visiit võib sillutada teed president Bideni Ukraina-visiidile?

*

Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace ütles, et Putini lõpp peab olema nagu Hitleril.

Välisminister Liz Truss aga leidis, et Putin koos lähikonnaga tuleb sõjakuritegude eest vastutusele võtta.

Ühendkuningriik teatas, et annab Ukrainale veel 1,3 miljardi naela (1,5 miljardi euro) eest sõjalist abi.

*

Tööstusriikide Suur Seitse on valmis loobuma Venemaa naftast. Isegi Jaapan on sellega nõus, kuigi neil on oma energiakandjaid vähe ja Venemaa on Jaapanile nafta ja maagaasi tarnijate hulgas viiendal kohal.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et mistahes rahuleping eeldab Vene jõudude taandumist 23. veebruari positsioonidele. Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas, et kellegi teise tingimustega rahuleping Ukrainale pole mõeldav.

*

8. mai seisuga oli Venemaa kaotanud 25 500 (+400) sõjaväelast, 1130 (+8) tanki, 2741 (+28) soomukit, 509 suurtükki, 179 (+7) raketiheitjat, 86 (+2) õhutõrjesüsteemi, 199 lennukit, 156 (+1) kopterit, 12 (+1) ujuvvahendit, 360 (+19) drooni, 39 ühikut erivarustust, 1961 (+27) veokit, 92 (+2) tiibraketti.

USA poliitikaajakiri Newsweek kirjutas, et Venemaa sõjakulud on 900 miljonit dollarit päevas. Ainuüksi tiibrakett maksab 1,5 miljonit dollarit tükk.

Azovi polgu esindaja teatas, et Venemaa sõjakaotustest enam kui 10 protsenti langeb nende arvele.

*

Maailma rikkaimate tööstusriikide ühendus G7 teatas 8. mail pärast videokohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaale.

Sanktsioonid kehestatakse telenakalitele Pervõi Kanal, Rossija 1 ja NTV, mis on kõik osaliselt või täielikult riigi kontrolli all. Samuti keelatakse USA kodanikel raamatupidamis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine Vene kodanikele. Sanktsioonid kehtestati ka Gazprombanki juhtidele, samuti Sberbanki kaheksale juhtivtöötajale.

G7-sse kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA.

USA välisministeerium teatas, et USA kehtestab viisasanktsioonid kokku 2596 Venemaa ja 13 Valgevene sõjaväelasele. Sõjaväelaste hulgas on ka need, kes võtsid osa Butša massimõrvast. Sanktsioonide nimekirja lisati ka kaheksa Venemaa sidemetega laevandusettevõtet ja 69 veesõidukit.

*

Londoni oksjonimaja Christie`s müüs oksjonil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi oliivikarva fliisi 90 000 naela (105 000 euro) eest. Alghind oli 50 000 naelsterlingit. Kogu raha läheb Ukraina armee fondi.

*

Ajal, mil Venemaa õhutab sõjatuld Ukrainas, on Siberis puhkenud ulatuslikud metsatulekahjud. Näiteks Krasnojarski krais hukkus põlengutes kaheksa ja sai viga vähemalt 19 inimest. Maha põles 518 elumaja, 309 muud hoonet ja 61 autot.

*

Luhanski oblastis Bilohorivka külas tabas Vene rakett koolimaja, kuhu olid varjunud kohalikud elanikud. 90 inimesest suudeti päästa vaid 27, ülejäänud hukkusid plahvatuses ja varemete all.

*

Venemaa laiendas 9. mail oma õhurünnakuid Odessale. Ukraina sadamalinna tabas lisaks hommikul tulistatud tiibrakettidele päeva jooksul veel kümmekond raketti. 9. mai hommikul tulistasid Vene väed Odessat tiibrakettidega Oniks. Selle rünnaku ajal viibis linnas ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel, kes viidi rünnaku ajaks koos teda saatva Ukraina peaministriga pommivariendisse.

Kolm ülehelikiirusel lendavat raketti Kinžal tulistasid Vene relvajõud välja lennukitelt 9. mai lõunal ning need tabasid turismitaristut, ütles Odessa kohalike võimude pressiesindaja Sergei Bratšuk. Tabamustes sai kaks inimest haavata.

CNN-i andmeil tabasid raketid linnalähedast hotelli Zatoka külas. See oli juba teine hotell Odessas, mida Vene õhurünnak tabas. CNN märkis, et ei tea, mis on hotellide ründamise põhjus.

Õhurünnakus sai kannatada ka üks linna kaubanduskeskusi. Selle pihta tulistasid Vene väed pommitajatelt Tu-22 seitse raketti, teatasid Ukraina relvajõud. Rünnakus sai üks inimene surma ja viis haavata. Hävis viis hoonet.

Õhtul kella kümne paiku rääkisid kohalikud elanikud CNN-ile Odessa kesklinnas, et kuulsid tugevaid plahvatusi, mis raputasid hooneid. Rünnakute sihtmärk ei ole teada, kuid CNN-i andmeil tabas see ala, kus asub nii elamuid kui tööstushooneid ning linnavalitsuse videol on näha suuri purustusi.

Venemaa on viimastel päevadel kasutanud Odessa ründamiseks rakettidega allvee- ja pealveelaevu ning lennukeid.

*

Vene president Vladimir Putin ei kuulutanud oma 9. mai kõnes võitu Ukraina üle, kuna isegi tema propagandamasin ei suudaks seda toetada, ütles USA suursaadik Moskvas.

„Me oleme näinud korduvalt, kuidas Venemaa pole oma eesmärke Ukrainas saavutanud – alates nende katsest teha välkrünnak Kiievile,“ rääkis suursaadik John Sullivan.

„See ei tähenda, et president Putin poleks täna võidupüha paraadil oma kõnes tõest kaugele eksinud. Ta tegi seda kindlasti. Tegelikult on tema märkused, tema väljaütlemised lihtsalt puhas propaganda, desinformatsioon, mis paneks George Orwelli punastama,“ rääkis Sullivan 9. mail CNN-ile.

Sullivani sõnul ei oska ta prognoosida Vene presidendi järgmisi samme, kuna tema otsustajate ring on nii väike. Samas ta ütles, et nõustub USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori William Burnsi hinnanguga, et Putin kavatseb kahekordistada oma survet Ukrainale.

*

USA president Joe Biden tunnistas 9. mail, et teda paneb muretsema asjaolu, et Vene presidendil Vladimir Putinil pole võimalik sõjast Ukrainaga väljuda. Biden ütles, et tegeleb sellele lahenduse leidmisega.

Bideni sõnul eeldas Putin ekslikult, et Venemaa rünnak Ukrainale lõhub NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse. Hoopis vastupidi – USA ja paljud Euroopa riigid on Ukrainat tugevalt toetama asunud.

USA presidendi hinnangul on Putin väga kalkuleeriv inimene ning talle teeb muret, et Venemaa liidril puudub nüüd väljapääs. “Ma püüan välja selgitada, mida me peaksime selles osas tegema,” lisas Biden.

*

Vene presidendi kõne 9. mail oli ajaloo suhtes revisjonistlik ning selles esitatud väited, et sõjani Ukrainas viis lääne agressioon, on absurdsed, ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.

„Me nägime, kuidas president Putin edastas revisjonistlikku ajalookäsitlust, mis võttis desinformatsiooni kuju, mida me oleme liiga sageli näinud Venemaad tegemas,“ rääkis Psaki.

„Millest on kahju, on see, et nagu me kõik oleme teadlikud – kogu maailma ajakirjanikud, eurooplased, ameeriklased – president Putini ja Kremli valede vabrikust. Aga väide nagu oleks see sõda ajendatud lääne plaanidest või agressioonist on ilmselgelt vale ja absurdne,“ ütles Psaki.

Ukrainal on tekkimas võitluses Vene vägedega võimalus asuda vastupealetungile, rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks. Ukrainat ei heiduta võitluses ka Venemaa tuumarelva kasutamise ähvardus, leidis Saks.

*

„Ukrainal on nüüd käes hetk, kus ta on päris suures osas Vene üksused välja kurnanud,“ rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks 10. mai „Vikerhommikus“.

„Kõige olulisem moment on see, et Venemaa ei suuda enam kogu rindejoone ulatuses pealetungi korraldada ja on keskendunud väga kitsale alale Donbassi põhjaosas. Izjumi kandis üritab ta uuesti [peale tungida], kuigi hetkel ei tule tal seal midagi välja,“ ütles ta.

Ukraina on puhastanud Harkivi piirkonda, kus neil on olnud suure Donbassi lahingu kõige suurem edenemine, rääkis Saks. „See on neile selles mõttes tähtis, et Harkivi linna, mis igapäevaselt kannatas Vene poole suurtükitule käes, pole viimased neli-viis päeva see suurtükituli enam ulatunud. See on tähtis, et Venemaa ei suutnud seda territooriumi enam oma käes hoida, sest Harkivi ründamine ja hõivamine oli tema jaoks poliitiliselt väga tähtsal kohal,“ selgitas ta.

Saksa hinnangul lõuna pool Vene väed enam väga suurt pealetungi ette võtta ei suuda ning suuremad lahingud võivad toimuda Donbassi põhjapoolses osas.

„Severedonetski ümber on vist kõige kriitilisem ukrainlaste jaoks, seal on neil kõige raskemad lahingud. Ka Izjumi piirkonnas ei ole Venemaa pärast seda, kui seal tema juhtimispunktid hävitati, suutnud rünnakut üles võtta. Eks ta seal veel proovib,“ rääkis Saks.

„Aga mujal on Ukrainal võimalus – kui neil on reserve ja nende kaotused ei ole olnud liiga suured – hakata olukorda enda kasuks kallutama. See ei tule kiiresti, aga see võimalus on neil olemas,“ märkis ta.

*

„Aga neil läheb nüüd raskemaks, sest nad jõuavad lähemale Venemaa territooriumile, mis tähendab, et Vene väed saavad kasutada oma territooriumi, kus tal on logistika paremini korraldatud, tema lennuväel on lihtsam tegutseda, tal on õhukaitset kergem korraldada. Seetõttu lähevad lahingud kindlasti raskemaks,“ märkis ta.

„Ukrainale lisandub lääne relvastust. Ja kui nad õpivad seda efektiivselt kasutama, siis ma arvan, et neil on võimalus initsiatiiv haarata,“ lisas ekspert.

*

Saks selgitas ukrainlaste motiveeritust Vene üksuste käitumisega. “Neil on motiiv, mida Vene poolel ei ole. Vene sõduritel ei ole motivatsiooni minna surema võitlusesse, milleks nad ei ole mentaalselt valmis, millest nad ei saa aru, aga Ukraina poolel on motiiv väga tugev,“ rääkis ta.

„Pealegi on Vene pool teinud ühe halastamatult ränga vea – ta on pannud toime sellise hulga sõjakuritegusid, et ukrainlastel on nüüd tekkinud sõna otseses mõttes vajadus võidelda lihtsalt oma elu eest. Nad ei saagi teistmoodi. Selles olukorras, kus neil ei ole enam midagi kaotada, ei ole ka Venemaal võimalik neid enam taktikaliselt mitte kuidagi heidutada. Sest ka tuumarelvaga ähvardamine Ukrainat enam ei peata, sest neil lihtsalt sellisel juhul tuleb lihtsalt veel rohkem kaotusi, aga nad võitlevad edasi.“

*

Saks rääkis sellestki, et ehkki Vene presidendi Vladimir Putini jaoks on Azovstali kaitsjate alistamine maniakaalne kinnisidee, siis võib arvata, et ukrainlased suudavad seal veel päevi vastu pidada.

Venemaa on Mariupolis, kus Azovstali tehas asub, loobunud massiivsest pealetungist, tulistades tehase varemeid peamiselt suurtükkidest, et kaitsjaid välja kurnata. „Aga ma arvan, et võime veel arvestada nädalatepikkuse vastupanuga,“ märkis Saks.

 

 

 

69. sõjapäev – Ukrainlased võtavad vähehaaval Harkivi oblastit tagasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina väed suruvad aegamööda Vene vägesid Harkivi alt ära, kuid rõhutas samas, et relvajõude ei tohi survestada pidevalt uusi võite kuulutama.

 

*

Briti kaitseministeeriumi teatel jätkub sõdimine Maosaarel, kus venelased üritavad kindlustada oma sealset garnisoni. „Ukraina on edukalt rünnanut Vene õhutõrjet ja varustanud oma sõjalaevu Bayraktari droonidega. Vene varustuslaevadel on Musta mere lääneosas väga vähe kaitset, pärast ristleja Moskva uppumist ja Vene mereväe taandumist Krimmi,“ seisab Briti luure teates.

Venemaa jõupingutused suurendada oma kohalolekut Maosaarel annavad Ukrainale rohkem võimalusi haarata Vene vägesid lahingusse ja hävitada nende varusid, leiavad britid.

„Kui Venemaa tugevdab oma positsiooni Maosaarel strateegilise õhutõrje- ja rannikukaitse tiibrakettidega, saavutavad nad kontrolli Musta mere loodeosa üle,“ märkis Suurbritannia kaitseministeerium.

*

10. mai hilisõhtul tehtud pöördumises teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina väed on tagasi võtnud külasid Harkivi oblastis.

„Meie riigi relvajõud teatasid häid uudiseid Harkivi oblastist. Okupante tõrjutakse Harkivist tasapisi eemale. Olen tänulik kõigile meie kaitsjatele, kes hoiavad rinnet ja näitavad üles tõeliselt üliinimlikku jõudu sissetungijate väljatõrjumiseks,“ rääkis Zelenski.

Tema sõnul võib see tähendada uut etappi sõjas. Samas hoiatas ta võitude ootamise eest. „Kutsun üles meie inimesi, eriti neid, kes on tagalas, mitte levitama liialt ülevoolavaid emotsioone. Me ei tohi tekitada moraalse surve õhkkonda, kus hakatakse iga nädal või isegi iga päev teatud võite ootama,“ rõhutas Zelenskõi.

President kinnitas, et Ukraina relvajõud teevad kõik, et oma maa ja rahvas vabastada.

*

Venemaa president Vladimir Putin võib pidada kaotust Ukrainas eksistentsiaalseks ohuks oma režiimile ja seetõttu kaasa tuua tuumarelva kasutamise, hoiatas USA riigliku julgeoleku juht Avril Haines. Ta andis koos teiste luureülematega senatile ülevaate ülemaailmsetest ohtudest.

Ukrainas nähakse ette pikka kurnamissõda, mis võib tuua Putinilt ootamatuid käike, mis teevad olukorda hullemaks, vahendab Guardian. Nende seas on täismobilisatsioon, sõjaseisukorra kehtestamine ja ka tuumarelva kasutamine, juhul kui Venemaa liider näeb, et sõjas ei ole olukord tema kasuks.

*

Azovstali terasetehases viibiv Ukraina sõdur kirjeldas neid tingimusi, milles seni tehases varjul olevad mehed peavad hakkama saada. Ta märkis ka, et allesjäänud võitlejad kannavad suuri kaotusi, samal ajal kui venelased jätkavad rünnakut.

Azovi polgu liige, leitnant Illja Samoilenko ütles Sky Newsile, et vigastatud ja hukkunud sõdurite arv on väga suur ja võitlejad vajavad meditsiiniabi. „Keegi ei ole oodanud, et me seisaksime venelastele vastu nii kaua, aga me võitleme endiselt. Oleme kandnud raskeid kaotusi,“ sõnas Samoilenko.

Ukraina ametnikud usuvad, et tehases on varjul veel 100 tsiviilisikut, kuid Samoilenko märkis, et tema teada on kõik tsiviilid evakueeritud. Ta lisas, et varjendites on äärmiselt piiratud ressursid ning sealviibijaid usuvad, et iga päev võib jääda neile viimaseks.

„Tulemus võib olla see, et vaenlane võtab meid kinni, mis tähendaks meile kindlat surma. Meie elud ei tähenda midagi, aga meie võitlus tähendab kõike.“ Azovi polgu juures tegutsev fotograaf Dmõtro Kozatskõi avaldas rea pilte olukorrast Azovstali terasetehase varjendites. Fotodel on näha halvasti valgustatud ruumides haavatud mehi, kelle ravimiseks ei ole steriilseid vahendeid ja neid püütakse käepärasega abistada. Mitu sõdurit on mõnest jäsemest ilma jäänud.

*

ÜRO peaassamblee hääletas 10. mail ülekaalukalt selle poolt, et inimõiguste nõukokku saab Venemaa asemel Tšehhi. Venemaa osalus nõukogus peatati pärast seda, kui selgus, mida on Vene sõdurid Ukrainas korda saatnud.

Salajasel hääletusel osales 193 liikmesriigist 180. Neist 157 toetasid Tšehhi liikmesust, 23 jäi erapooletuks, vahendas Associated Press.

*

USA esindajatekoda hääletas 10. mail selle poolt, et anda ligikaudu 40 miljardi dollari ulatuses abi Ukrainale. Nüüd peab selle poolt hääletama ka senat, enne kui president Joe Biden saab selle seadusena allkirjastada. Uue paketiga on kavas anda Ukrainale sõjalist ja humanitaarabi.

Senati demokraatide juht Chuck Schumer ütles varem, et kui esindajatekoda uue abipaketi kinnitab, tegutseb senat kiirelt, et eelnõu presidendi lauale saata.

Ukrainale abi andmise küsimuses on mõlemas kojas näidanud demokraadid ja vabariiklased harukordset ühtsust.

*

Nädalaleht Eesti Ekspress palus kaitseväe logistikakeskuse endisel ülemal kolonelleitnant Raivo Tammel kommenteerida Moskvas 9. mai paraadil nähtut. Tamm juhtis täjelepanu mehitamata lahingumasinatele Uran-9, mida veeti treileritel ilmselt selleks, et vältida häkkimist lahingumasina süsteemidesse. Varasematel paraadidel oli nähtud soomustransportööre BTR-90, tanke T-90, lahingumasinaid BMP-3, 155-millimeetriseid liikursuurtükke, raketisüsteeme Iskander ning kaugmaa õhutõrjekomplekse S-400.

Uusimatest sõjamasinatest oli paraadil tank T-14 Armata, jalaväe lahingumasin T-15 ehk Kurganets ning 8×8 ratassoomuk Bumerang. Ukrainas pole neid lahingus nähtud, väidetavalt „analoogi mitte omavat“ tanki T-14 on toodetud 25-45 tükki, seeriatootmiseni pole millegi puhul jõutud.

Ära jäi lennuväe ülelend väidetavalt kehvade ilmaolude tõttu, kuigi paraadi ülekannet jälginud võisid veenduda, et ilmal polnud häda midagi. Küsitav oli, kas paraadil viibis sõjaväelasi Ukraina sõjatandrilt, kuid Tamme arvates polnud seal kindlasti Ukrainas sõdinud tehnikat.

*

Oma volituste maha panemisest on teatanud Kirovi, Tomski, Saratovi ja Rjazani oblastite kubernerid ja Mari Eli Vabariigi juht. Kõik on põhjendanud loobumist septembris kandideerimisest vanusega ja sellega, et on juba pikki aastaid olnud riigiteenistuses. Mis puutub vanusesse, siis valdavalt on kubernerid nooremad mehed või Vladimir Putini (69) eakaaslased.

 

*

Harkivi oblastis on olukord selline, et veel kümme kilomeetrit ja kümme asulat ning Ukraina väed on riigipiiril. Venemaa hoiabki Belgorodi all suuremat üksust, kartes, et ukrainlased võivad sõja viia üle Venemaa territooriumile.

Harkivi oblastis on Vene väed üritanud ehitada jõele pontoonsildu, kuid need kõik on Ukraina väed hävitanud, koos sillale jõudnud või selle ületanud vaenlase sõjatehnikaga.

*

Ukraina Hersoni piirkonna uus venemeelne juhtkond kavatseb esitada ametliku taotluse, et piirkond saaks Venemaa Föderatsiooni osaks, vahendas CNN.

„Hersoni piirkonna võimud pöörduvad Venemaa presidendi poole palvega lisada piirkond Venemaa koosseisu,“ seisab kirjas Telegrami kanalil, mis on seotud venemeelse Hersoni administratsiooniga.

 

 

 

70. sõjapäev – Putin karistab äpusid

Seekord tõstsin sõjauudistes esikohale Venemaa presidendi Vladimir Purini alustatud puhastuse Vene sõjaväe kõrgemas juhtkonnas. 9. mail peeti kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi puudumise põhjuseks tema hiljutist võimalikku haavata saamist Izjumi all. Sestap juhatas paraadi maavägede juhataja ning võttis vastu kaitseminister Sergei Šoigu.

*

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš väidab, et Vene armee kindralstaabis toimuvad suured ümberkorraldused. Arestovõtši sõnul on Vene kindralstaabi ülem ja Ukraina sõja juht Valeri Gerassimov oma positsioonilt juba kõrvaldatud, ehkki formaalselt ta veel püsib sellel kohal.

„Vene kindralstaabi juhtkond vahetatakse välja. Puhastus, vahetused ja ümbertõstmised. Esialgsetel andmetel on Gerassimov faktiliselt juba kõrvaldatud, aga juriidiliselt on ta veel paigas. Praegu otsustatakse, kas anda talle aega parandusteks või mitte,“ rääkis Arestovõtš intervjuus tuntud Vene ajakirjanikule ja inimõiguslasele Mark Feiginile, mida vahendas väljaanne TSN.ua.

Ukraina kõrge ametniku andmeil on ametist kõrvaldatud ka Vene eliitväeosaks peetava esimese tankiarmee, mis sõdis Ukraina põhjaosas ning Izjumi lähistel Harkivi oblastis, komandör. „Teda mitte lihtsalt ei kõrvaldatud. Vaid tema suhtes algatati kriminaalasi. Võimalik et riigireetmise paragrahvi alusel,“ rääkis Arestovõtš.

Samuti on välja vahetatud kindralstaabi ülema asetäitja. Ukraina presidendi nõuniku väitel osales just see Vene sõjaväelane Ukraina sõja planeerimises.

„See näitab väga tähtsat asja: mitte meie (Ukraina – toim.), vaid Venemaa ise on andnud hinnangu oma sõjaväelastele selle „operatsiooni“ läbiviimise eest. Istuge – kaks! Nende edasine saatus saab kurb olema,“ rääkis Arestovõtš.

Puhastuses Vene sõjaväe juhtkonnas on ka varem teatatud, kuna president Putin polevat rahul vähese eduga Ukrainas.

Mai algul on teatatud samuti, et luureoperatsioonide korraldamine Ukrainas anti sõjaväeluurele (GRU), kuigi varem oli sellega tegelenud föderaalne julgeolekuteenistus (FSB). Need mõlemad väga võimukad organisatsioonid on pidevas omavahelises rivaliteedis, kuid FSB osa Venemaa siseelus on siiski suurem.

Mis saab põlualustest kindralitest? Kas neid ootab pensionipõlv või midagi hoopis hullemat?

*

Kirjutasin eelmises sõjablogide kokkuvõttes, et ukrainlastel õnnestus purustada paar pontoonsilda koos nende olnud ja lähedusse koondatud sõjatehnikaga. Mis viga moskoviite lüüa, kui need pärast esmakordset sildade hävitamist, ehitasid uued samasse kohta ja ukrainlastel olid suurtükid juba välja sihitud. Õhufotodel on näha hulgaliselt vanarauaks muudetud Vene sõjatehnikat.

*

Endise ajakirjaniku, omavalitsustegelase ja poliitiku Igor Taro sõjablogi on vast rinnete kaupa kõige üksikasjalikum, kuid hea on ka ettevõtja Teet Kalmuse blogi. Põhjalikult kajastab olukorda Postimees ja ülevaateid avaldab Eesti Ekspressi veebileht.

Mariupolis käib Azovstali jätkuv pommitamine. Vene lennukid tegid 25 ruutkilomeetrise platsdarmi vastu 38 väljalendu. Koos Azovi pataljoniga võitlust jätkava 36. merejalaväebrigaadi ülem Serhi Volõna pöördus Elon Muski poole palvega aidata võitlejad Azovstalist välja mõnda vahendajariiki. Azovstali piiramisrõnga läbi murdmiseks pole Ukrainal jõudu, sest see asub ajutiselt okupeeritud territooriumi sügavuses.

Odessa kaevub meredessandi tõkestamiseks ja linnale on tehtud korduvalt raketirünnakuid merelt, Krimmist ja õhust.

Melitopoli muuseumist varastasid venelased unikaalse sküütide kulla kollektsiooni.

11. mai pärastlõunal valati Moskvas Poola saatkonna sissepääs üle punase värviga. See oli ilmselt vastukaaluks Vene suursaadiku ründamisele Poolas, kus diplomaat sai sahmaka punast värvi või, teistel andmetel, siirupit. Venemaa on nõudnud intsidendi pärast Poolalt vabandamist.

Kiievi politseiülem Ivan Võhivskõi ütles Postimehele, et 2,5 kuuga peeti kinni 328 diversanti, kes olid 18 eri grupis. 8000 töötajaga Kiievi politseis kaotusi pole. Inimesed on sõja algusest teinud politsei infoliinile 130 000 kõnet, et anda teada kahtlastest isikutest või tegevustest.

Muutunud on seadused. Kui varem võis mobiiltelefoni varguse eest pääseda trahvi või arestiga, siis nüüd võib sattuda kaheksaks aastaks vanglasse.

Venemaa endine peaminister ja president, kes peab praegu julgeolekunõukogu aseesimehe ametit Dmitri Medvedev hoiatas võimaliku Venemaa ja NATO vahelise tuumasõja eest. Mõistagi kritiseeris ta Soome ja Rootsi liikumist NATO liikmelisuse poole.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et Kiiev soovib Ukrainale EL-is koha reserveerimist, isegi kui täisliikmeks saamine võtab aega.

Tšehhi parlamendi ülemkoda tunnistas Vene vägede tegevuse Ukrainas genotsiidiks.

Ukraina andis teada, et sõjas on surma saanud 561 rahvuskaardi võitlejat ja 1697 haavata. Aprilli keskel ütles Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina sõjaväelasi on langenud 2500-3000 ja haavatuid on umbes 10 000.

Rahvuskaart loodi 2014. aastal ja seaduse järgi tohib sinna kuuluda kuni 60 000 võitlejat. Rahvuskaardi osa on ka Azovi pataljon.

11. mai õhtul kell 22.30 avaldas Putin dekreedi, mille kohaselt kehtivad Euroopa firmadele sanktsioonid. Saksamaal ei saa Gazpromi Saksa firmad enam maagaasi. Saksa majandusminister Robert Habeck ütles, et turg suudab Vene gaasi puudujäägi kompenseerida.

Venemaa tegevus vaid kiirendab Euroopa Liidu riikide loobumist Vene gaasist.

Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank (EBRD) kogus oma iga-aastasel peassambleel Ukraina toetuseks miljard eurot. Varem on EBRD pannud kokku kahe miljardi euro suuruse rahapaki.

Euroopa Liit loob Ukrainast teravilja veoks transpordisüsteemi Ühtsuse Rajad. Vähem kui kolme kuuga tahetakse välja vedada 20 miljonit tonni vilja. Suured viljakogused on kuhjunud Ukraina elevaatoritesse, kuna piiripunktide läbilaskevõime on väike ja formaalsused võtavad palju aega. Suur häda on selles, et Ukraina rööpmelaius ei klapi Euroopa omaga.

Spordifirma Nike lõpetas Moskva jalgpalliklubi Spartak sponsoreerimise.

Poola Post andis välja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi näopildiga margi.

 

 

 

71. sõjapäev – Bilohorivka küla lähedal käivad ägedad lahingud

Ukrainlased jätkavad Venemaa edasitungi tagasilöömist üle Siverski Donetsi jõe Bilohorivka küla lähedal. Lahingud käivad samas jõekäärus, kus venelased ehitasid kaks pontoonsilda, mille ukrainlased Vene vägedele suuri kaotusi tekitades varem purustasid. Nädalavahetus tõotab tulla verevalamisrohke.

BlackSky satelliidipilt näitab, et ukrainlased jätkavad Venemaa edasitungi tagasilöömist üle Siverski Donetsi jõe Bilohorivka küla lähedal. 12. mai pärastlõunal tehtud satelliidipildil on näha jõest lääne pool asuvast tihedast metsast tõusmas suuri suitsusambaid.

Suits varjab suurt osa sellest piirkonnast, kuid fotodelt paistab võimalik kolmas pontoonsild, mis on veel terve, vahendab CNN.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma igaõhtuses videokõnes, et Moskva lüüasaamine on „ilmne kõigile maailmas ja ka neile, kes nendega (venelastega) siiani suhtlevad“.

Zelenskõi ütles, et Venemaa on kaotuse tunnistamise asemel peitnud end suurtükitule ja pommitamise taha. „Nad on argpüksid ja üritavad seda varjata uute raketi-, õhu- ja suurtükirünnakute taha,“ ütles Zelenskõi.

Venemaa jätkab samas pealetungi üritamist Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas. Ukraina sõjavägi teatas, et on vallutanud tagasi mõned linnad ja külad riigi kirdeosas Harkivi lähedal, kuid tunnistasid samas, et Venemaa väed on saavutanud osalist edu kaugemal lõunas.

„Severodonetski ümbruses korraldab vaenlane rünnakuid Kudrjašivkale ja Severodonetskile ning saavutab osalist edu,“ ütles Ukraina kindralstaap 12. mai hilisõhtul oma igapäevases briifingul.

*

Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures ütles, et Moskva sissetung Ukrainasse on õigel teel, kuid ei edene kiirusega, mida teatud inimesed soovisid. „See jätkub teatud kiirusel, pidades silmas Ukraina olukorra erinevaid aspekte, sealhulgas vajadust kaitsta vägesid – Vene vägesid ning Donetski ja Luganski rahvavabariigi liitlasi – ning tsiviilelanikkonda,“ ütles suursaadik Vladimir Tšižov Sky Newsile.

Küsimusele tuumarelvade kasutamise kohta Ukrainas vastas Tšižov: „Kas NATO paigutab Ukrainasse tuumarelvi? Ma loodan, et mitte.“

Tšižov lisas: „Erinevalt USA-st ei paiguta Venemaa tuumarelvi mujale kui oma territooriumile.“

Tšižov ütles, et on „sügavalt pettunud ja kurb“ Soome ja Rootsi sammude üle NATOga ühinemiseks. Kui Soome ühineb, võtab Venemaa „teatud sõjatehnilised meetmed“, ütles ta.

*

Vene sõdur läheb 13. mail kohtu alla relvastamata Ukraina tsiviilisiku tapmises. See on esimene kord pärast sissetungi algust, kui Vene sõjaväelane antakse sõjakuriteos süüdistatuna kohtu alla.

Tankiüksuses teenivat seersant Vadim Šõšimarinit süüdistatakse Ukraina kirdeosas Tšupahhivka külas läbi avatud autoakna 62-aastase mehe tulistamises. Teda ähvardab eluaegne vanglakaristus vastavalt Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvile, mis käsitleb sõjaseadusi ja -kombeid.

Šõšimarini advokaat Viktor Ovsjanikov tunnistas, et tema vastu algatatud kohtuasi on tugev.

Ukraina kõrgeim prokurör viib läbi üha kasvavat arvu juurdlusi väidete kohta, et Vene väed tapsid, piinasid ja kuritarvitasid Ukraina tsiviilisikuid. Peaprokurör Irõna Venediktova teatas, et uurib enam kui 10 700 võimalikku sõjakuritegu, milles on üle 600 kahtlusaluse, sealhulgas Vene sõdurid ja valitsusametnikud.

*

USA suursaadik Euroopa julgeoleku ja koostöö (OSCE) juures Michael Carpenter süüdistas Venemaad, et see on küüditanud oma territooriumile või ajutiselt okupeeritud aladele ligi 1,2 miljonit inimest.

„Sunniviisiline ümberasumine ja teatatud vägivald, millega nn filtreerimiskeskustes viibijad silmitsi seisavad, on sõjakuriteod,“ ütles Carpenter.

„Arvukad pealtnägijate ütlused näitavad, et „filtreerimine“ tähendab inimeste peksmist ja piinamist, et teha kindlaks, kas nad on Ukraina riigile lõpuni truud,“ lisas Carpenter.

CNN-i aprillis läbi viidud uurimine paljastas, et Vene sõdurid viisid Mariupoli elanikke Bezimennes asuvasse niinimetatud filtreerimiskeskusesse, kus nad registreeriti enne Venemaale saatmist, paljud vastu nende tahtmist.

*

„Oleme alustanud uut läbirääkimiste vooru ja soovime allkirjastada kokkuleppe eveakueerimiseks Azovstalist,“ ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Tema sõnul on eesmärk evakueerida 38 raskelt vigastatud sõdurit. Ukraina on valmis vahetama Vene sõjavange vigastatud Azovstali võitlejate vastu. Venemaa on nõudnud kompleksis viibivate Ukraina sõdurite loovutamist.

*

ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht David Beasley palub Venemaa presidendil Vladimir Putinil Ukraina Musta mere sadamad uuesti avada.

„Miljonid inimesed üle maailma surevad, sest need sadamad on blokeeritud,“ ütles Beasley CNN-ile.

Küsimusele, mida ta Putinile otse ütleks, vastas ÜRO ametnik: „Kui teil on üldse südant ülejäänud maailma vastu, hoolimata sellest, kuidas te Ukrainasse suhtute, peate need sadamad avama.“

Maailma viljaaidana tuntud Ukrainast pärit elutähtsad põllumajandussaadetised on sõjast räsitud riigis kinni, sest Odessa sadam ja naabersadamad on Venemaa poolt blokeeritud.

Beasley hoiatas, et sadamad peavad järgmise 60 päeva jooksul tööle hakkama.

Ka Euroopa Liit on kutsunud liikmesriike üles leidma kiiresti viise oluliste põllumajanduskaupade transportimiseks Ukrainast mööda maismaateid, et stabiliseerida ülemaailmseid toiduvarusid.

*

Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss kutsus rahvusvahelisi liitlasi üles kehtestama Venemaa-vastaseid sanktsioone seni, kuni see täielikult Ukrainast lahkub ja rahuga nõustub, seisab Ühendkuningriigi avalduses pärast G7 välisministrite 12. mail Saksamaal toimunud kohtumist. Ta kutsus üles Venemaa-vastaseid sanktsioone mitte tühistama enne, kui need nõudmised on täidetud.

Välisminister kinnitas ka, et NATO liitlased peaksid plaanima aidata Ukrainal suve lõpuks üle minna NATO standardile vastavale varustusele. See hõlmaks NATO suurtükimürskude tarnimist, samuti väljaõpet ja teadmisi.

Lisaks NATO toetusele kutsus Truss ka G7-d üles kavandama rahalist ja tehnilist abi Ukraina abistamiseks sõjast ülesehitamisel.

*

Ägedates lahingutes hävitati Donbassis 13 Vene tanki ja tõrjuti 18 rünnakut. Agressor kaotas 27 soomukit ning kaheksa suurtükisüsteemi. Lõunarindel tapeti 57 vene sõdurit.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles tavapärases õhtuses telepöördumises, et venelased on hävitanud 570 tervishoiuasutust, sealhulgas 101 haiglat. President kinnitas, et kõik, mis vaenlane on maha lõhkunud taastatakse pärast sõjategevuse lõppu.

Maosaarele õhutõrjesüsteemi transportida üritanud toetuslaev Vsevolod Bobrov sattus ukrainlaste tule alla ja sai tõsiselt kannatada, kuid jäi pinnale.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here