Teistmoodi Eesti Vabariigi aastapäev

0
113

Toomkiriku orelirõdu remondi käigus leitud lipp. FOTO: Facebook

 

Kuivõrd kroonviirus veel taandumise märke ei näita, toimub suurem osa riiklikest vabariigi aastapäeva pidulikest sündmustest Eestis seekord ilma füüsilise publikuta. Küll on võimalik ilusa ilma korral mitmes Eestimaa paigas näha liitlasvägede lennukite ülelendu ning pidupäevale saab kaasa elada terve päeva kestva ERR-i teleprogrammi vahendusel.

Rahvusringhäälingus algab pidulik telepäev juba varahommikul riigilipu heiskamisega ja kestab kuni hilisõhtuni. Kutsume kõiki sel päeval kogunemistest hoiduma ja heiskama päikesetõusul riigilipu oma kodudes. ETV, ETV+ ja Vikerraadio vahendusel saab kaasa elada pidulikule riigilipu heiskamise tseremooniale Pika Hermanni torni kell 7.32. Kuberneri aias peetaval üritusel osalevad seekord vaid kõnelejad ja akadeemiliste organisatsioonide esindajad.

24. veebruari oikumeeniline jumalateenistus toimub sedakorda Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Selle pealöövi võlvialust kaunistab suur Eesti riigilipp (2×4 meetrit), mis leiti Toomkiriku orelirõdu remondi käigus 1987. aastal (loe lähemalt leidmisest allpool). Jumalateenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, Toomkoguduse õpetajad Arho Tuhkru ja abiõpetaja Joel Siim. Kirik on teenistuse ajal avatud, kuid osalejate hulk on piiratud märgitud kohtadega. Kirikus järgitakse turvareegleid: nõutav on sissepääsu juures käsi desinfitseerida ja kanda maski, samuti hoida omavahelist distantsi.

Kaitsejõudude paraadi asemel, mis on lisaks kaitseväelastele toonud igal aastal kokku tuhandeid pealtvaatajaid, saavad inimesed mitmeis Eestimaa paigus näha ilusa ilma korral NATO liitlasvägede ülelendu. Hetkel teevad Eestis õhuturvet Saksamaa ja Itaalia ning nendega ühinevad ka Ameerika ja Eesti lennukid, mis lendavad vahemikus kell 11.00-12.00 trajektooril Ämari-Kärdla-Kuressaare-Pärnu-Viljandi-Tartu-Rakvere-Tallinn. Lisaks näevad Tallinna inimesed hea ilma korral üle Vabaduse väljaku lendamas Eesti õhuväe kopterit Robinson koos Eesti lipuga. Samuti on päeval jooksul ERRi ekraanil mitu Kaitseväe minevikku ja tänapäeva kajastavat erisaadet ja kuuleb ka Kaitseväe juhataja pidupäeva kõnet.

Vabariigi aastapäeva piduõhtu jõuab sel korral Eestimaa kodudesse Paidest, kus õhtuse traditsioonilise presidendi vastuvõtu asemel on tele-eetris eriprogramm, mille osaks on muuhulgas ka tavaks saanud kontsertetendus ja riigipea kõne ning keskne roll on programmis tänavuste riiklike teenetemärkide kavaleridel. Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertetenduse loomeseltskond koosneb Kinoteatri inimestest ning etendus tõukub Juri Lotmani mõttest, et kultuuri arengu peamine positiivne stiimul on erinevuste põkkumine. Lavastustiimi kuuluvad Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik, Sander Mölder muusikajuhina, Anneli Arusaar kunstnikuna ning Priit Mikk produtsendina.

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

 

 

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

1984. aastal leidsid töömehed Tallinna toomkiriku orelirõdu põranda alt kaks karpi, milles mõlemas oli kokkumurtud suur sinimustvalge lipp. Mehed võtsid lipud kaasa. Üks on läinud aja jooksul kaduma, kuid teine toodi aastapäevad tagasi kirikusse tagasi. Sügisel oli see sinimustvalge lipp kiriku rõdult rippuvas asendis kõigile umbes kuuaja jooksul näha. Lipu nurgad on tugevdatud, nagu oleks see pidanud kusagil tuule käes lehvima ning musta viiru sees on (kuuli)auk. On huvitav mõelda, et Tallinna toomkirikus olev lipp võib olla ainus tänaseni säilinud riigilipp, mis on lehvinud Pikas Hermannis enne okupatsiooni ning sealt segastel aegadel toodud varjule Toomkirikusse selleks, et kohe kui ajad muutuvad see uuesti torni heisata. Olen rääkinud sellest versioonist paarile ajaloolasele, kes on lubanud uurida välja, millised olid Pikas Hermannis lehvinud sinimustvalge lipu mõõdud enne okupatsiooniaega ning kas lipp, mis on jõudnud Toomkirikusse võiks olla üks viimastest, mis seal enne okupatsiooni lehvis. Lipu suurust ja tugevdatud nurki arvestades, pidi see lipp lehvima kusagil päris kõrgel ja tugeva tuule käes.

URMAS VIILMA

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here