Toimus Eesti organisatsioonide kongress Rootsis

0
284

Organisatsioonide kongressist osalejad Stockholmi Eesti Majas. FOTOD: Tiina Pintsaar

 

 

 

Rootsi Eestlaste Liit korraldas 9. aprillil organisatsioonide kongressi. Kokku oli nimekirjas 88 tegutsevat organisatsiooni / ühingut.

Kongressi avas Leelo Pukk.

Aili Salve teatas, et 18.-23. mai 2023.a. on kavas korraldada Göteborgis Estival. Tegevustoimkond on tegevust alustanud. Rohkem infot edastatakse kui toimkonnal on midagi teatada.

Margus Kolga, Eesti Vabariigi suursaadik Stockholmis, tervitas koosviibijaid. Aeg on liigestest lahti ja džinni, mis on pudelist välja lastud, on raske sinna tagasi saada. Kiireid lahendusi praeguse olukorra parandamiseks maailmas ei ole. Kriisi ajal mõtlevad aga rohkem inimesi ühtemoodi ja hoiavad kokku. Eestlased Rootsis saavad samuti rohkem üheskoos tegutseda.

Pikemalt peatus suusaadik sõja teemal Ukrainas ja Ukraina abistamisel. Igasugune abi on vajalik ja seda tuleb jätkata nii kaua kui vähegi võimalik. Norrmalmstorg’l toimuvad iga esmaspäevased kokkusaamised, mis on ju tegelikult eestlaste poolt alustatud üritus. Tore on näha, et iga nädal on seal koos inimesi – näha on ka Eesti lippe.

Eesti saatkond püüab julgustada Rootsi valitsust ühinemaks NATO’ga. Seda tuleb teha aga taktitundeliselt.

Rootsi firmad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama arendustegevusele ja seoses sellega start up firmadele. Neid on piisavalt Eestis. Loodetavasti tekib seda kaudu rohkem sidemeid.

Elavdada tasuks erinevate Rootsi ja Eesti linnade / valdade vahelist koostööd ning uusi sidemeid. See oleks rohujuuretasandil kontaktide ning ühise tegevuse tekkimine ja arendamine.

Saatkonna juures on tööl Eesti Instituudi kultuurikoordineerija Katharina Metsis. Tema tegevusest on suur kasu ning loodetavasti hakkavad tegevuse tulemused järjest rohkem ka välja paistma. Viimase suurema üritusena toimus Ukraina toetuskontsert, mis korraldati küll Euroopa Liidu ühiskoostööna, kuid Eesti sai seal palju tähelepanu.

Iga samm, mida eestluse nimel siin Rootsis tehakse, on oluline nii meile endile kui ka Eesti Vabariigile. Ärge unustage sidet kodumaaga – seda tuleb hoida. See on tähtis mõlemalt poolelt ja seda saab võimendada mõlemalt poolt. Tuleb hoida ja tähtsustada seda mis on juba tehtud – seda ajalugu tuleb talletada. See kinnistab seda, et oleme olemas ja jääme püsima. Hoidke Eestit!

Sirle Sööt teavitas, et 18. aprillil saavad Stockholmi Eesti Majas kokku omavahel Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina kogukondade esindajad, et vahendada inimeselt inimesele kogemusi. Üheskoos värvitakse pühademune.

Toimus arutelu “Ühine infovõrgustik ja selle strateegiline korraldus”. Arutelu eesmärgiks oli leida võimalusi kuidas muuta oma ühing ja selle tegevus nähtavaks ning leida uusi huvilisi. Kes maksab?

Sirle Sööt tegi ettekande. Kõik üksikisikud on suures infotunnelis, aga kuidas info teisteni jõuab? Infovõrk on omavahel seotud isikute ja andmete süsteem, mis võimaldab omavahel andmeid ja teadmisi vahetada. Kui näiteks kuulutati täna välja, et millal toimub Estival järgmisel aastal, siis kui paljudeni see jõuab? Info / pressiteade saadetakse välja, aga ei tea kui paljud seda näevad ja sellest osa saavad.

Kõik me teeme väga erinevaid tegevusi. Mida me tegelikult teeme? Mis on selle mõju? Kuidas me saame seda mõõta? Kui infot kokku pannakse, siis mis on väljakutsed? Kas meil on vaja ühist strateegiat või piisab sellest kui igaüks ise oma nägemuse järgi tegutseb?

Mis on hästi info jagamisel? Millised infokanalid on olemas: REL infokiri, REL kodulehekülg, Eesti Maja infokiri, ajakiri Rahvuslik Kontakt, Eesti Vabariigi saatkond Stockholmis kodulehekülg, Eesti Päevaleht kodulehekülg, kohalike ühingute koduleheküljed (nt. REL Gotland, REL Lund, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, EKKG, Göteborgi Segakoor, Stockholmi Eesti Segakoor, Koitjärve), erinevad Facebooki leheküljed (TRIINU, Stockholmi Eesti Segakoor), Boråsi infokiri jt.

Vaja oleks üldist portaali ja lehekülge, et saada infot ühest kohast, mitte käia kõikide erinevate organisatsioonide lehekülgedel seda otsimas.

Mis on suurimad probleemid? Palju erinevaid kanaleid, killustatus, info usaldusväärsus.

Margus Kolga ettepanek oli, et info otsijate esimeseks mõtteks on Eesti Maja. Võiks olla selline Eesti Maja kodulehekülg, kus leiaks infot erinevate organisatsioonide ja ühingute kohta üle kogu Rootsi.

Pärast kohvipausi arutati “Esinduskogu valimiste korraldamine 2022 sügisel”. REL Esinduskogu toimub 10. aprillil. Viimased Esinduskogu valimised toimusid 2018.a. Heinrich Laretei (1892-1973) on Esinduskogu üldvalimiste idee autor, tol hetkel oli organisatsiooni nimeks REE (Rootsi Eestlaste Esindus).

Kes on õigustatud eesti rahva nimel Rootsis rääkima? Kas ülevalt alla või alt üles juhtimine? Peamiseks põhimõtteks on olnud, et Esinduskogu peab olema demokraatlikult valitud ja see on parlamentaarsel põhimõttel tegutsev. Valimisest osavõtjate häälte arv annab Esinduskogule autoriteedi.

Iga eestlane Rootsis, kes on vähemalt 7 aastat vana, saab sel aastal anda oma hääle Esinduskogu valimistel. Kandideerimine Esinduskogusse on alates 18-eluaastast.

1956.a. toimusid esimesed Esinduskogu valimised. Siis kandideeris 174 isikut ja hääletas 5 101 eestlast üle Rootsi tunnistades sellega kuuluvust eesti ühiskonda. Valiti 100 saadikut. 2018.a. valiti Esinduskogusse 40 saadikut.

Milleks on vaja Esinduskogu? Mis on saadikute roll? Kas on vaja midagi muuta?

10. aprillil toimub Esinduskogu koosolek – seal läheb hääletusele, et kas vähemalt 7 aasta vanused saavad hääleõiguse ja soovitakse sisse viia muudatus hääletamise lihtsustamiseks – kohapealsetes hääletuspunktides ei käidud nii palju hääletamas, seepärast peaks rohkem keskenduma e-hääletusele ja pärast seda posti teel oma hääle andmise võimalusele.

Toimus arutelu “Infosõda ja Ukraina”, mille viis läbi Evelin Tamm. Kremli pikaajaline plaan on teha meile selgeks, et demokraatlik maailmakord ei tööta; meediat, ajakirjanikke, eksperte ja poliitikuid ei saa usaldada; NATO ja USA on rahu ja sõpruse peamised vaenlased; Ukraina, Eesti jt endised Nõukogude Liitu kuulunud riigid kuuluvad õigusega Venemaale.

Põhilised psühholoogilised eesmärgid on lõhestada ühiskonda, tekitada teravaid konflikte, külvata segadust ja lootusetust, takistada demokraatlikke protsesse ja riigi juhtimist kriisis. Evelin tõi välja, millised on teemad millega üritatakse kahjustada Eestit ja millega Rootsit.

Kuidas ennast kaitsta? Tuleb olla allikakriitiline, säilitada rahulik meel, tasakaalukus ja viisakus, olla teadlik ajaloost ja poliitikast, võtta aeg-ajalt puhkus infovoost. Kui oled midagi valesti teinud, siis tuleb seda tunnistada.

Stockholmi Eesti Majas toimus ühine õhtusöök ja anti üle REL 2022 kultuuriauhind Riina Noodaperale.

TIINA PINTSAAR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here