Triinuga Eesti Rahva Muuseumi ja Heimtali külastamas

0
107
Piret Kaaman-Lepisk annab üle auliikme tunnistuse Anu Rauale. (Fotod: Jüri Lepisk)

Ootused olid väga suured, kui me 29. septembri hommikul pea kahekümne Stockholmi eesti rahvakunsti huviringi Triinu liikmega kogunesime Tartus Raadil ergutavalt vägeva Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uste ees. Olin seal aasta tagasi muuseumi uue hoone pidulikul avamisel ja nüüd oli aeg rohkem süveneda muuseumikogudesse ja muuseumi tegevusse.

Eesti Rahva Muuseum loodi 1909. aastal rahvuskultuuri koguja Jakob Hurda eestvedamisel Raadi mõisa hoonetesse 1922. aastal. Pärast teist maailmasõda asus see Tartu linnas ning on nüüd alates 2016. aastast tagasi Raadil.

Külastuskäik õnnestus väga hästi ja selle eest peab tänama ERMi Sõprade Seltsi, eesotsas koordinaator Sirje Madissoniga, kes korraldas meile giide, informeeris praktilistes küsimustes ja aitas meid igati külaskäigu ajal. Rohkem informatsiooni Eesti Rahva Muuseumi kohta leidub koduleheküljel www.erm.ee

Uurali kaja

Triinu grupi esimese vaatamise pühendasime põhinäitusele “Uurali kaja”, mis tutvustab soome-ugri rahvaid kultuuriliste soorollide taustal. Näitusel tutvustatakse naiste ja meeste elu läbi koduste tegemiste, elatusalade ja maailmapildi. Ka arutatakse keelte, geenide, asuala ja rahvaarvu küsimusi. Giid tutvustas meile veel meie rahvaste ürgkodusid kaugel Venemaal ja seda, kuidas seal elati, kuidas teiste rahvastega kokku puutusime, kuidas rändasime ja kuidas eriti me – lääne soome-ugri rahvad – sattusime Läänemere kallastele.

Näitusel sai tutvuda soome-ugri rõivaste, tarbeesemete ja tööriistadega. Ka sai tutvuda soomeugrilaste elupaikadega, mida ümbritsesid tared, aidad, saunad, metsalaagrid jm. Samuti tutvustati meile mitmesuguseid rituaale (täisealiseks saamine, pulmad, esivanemate mälestamised).

Rahvarõivaste näitusel

Teine ja keskne osa meie Triinulastele oli mõistagi rahvarõivaste näitus. Näitus avati sellel suvel ja on suurim rahvarõivaste näitus Eestis. Tänu ERMi uuele hoonele saab seda rikkust, mida on kaua-kaua kogutud, näidata nüüd terve Eesti ulatuses. Muuseumi kodulehel tuuakse välja paar küsimust, mida saame endile esitada ja millele näitus loodetavasti aitas vastuseid leida. Nii võiks küsida, et mis mõte on rahvarõivastel? Kas nad on ainult rahva mineviku tummad tunnistajad või on nad osaks iga rahva keeles ja kultuuris?

Näitusele on välja pandud 150 rahvarõivakomplekti, mis pärinevad kõigist Eesti kihelkondadest ja peegeldavad rahvarõivaste mitmekesisust nii geograafiliselt kui aastaringselt. Näitusel pakutakse teavet rahvarõivaste kandmiskultuuri kohta paljude raamatute, kataloogide, juhendmaterjalide ja õpitubade kujul.

Meie grupi tublid käsitööharrastajad nautisid nii väga rahvarõivaid, mis vaatamiseks välja oli pandud. Küll vaadati, uuriti ning arutati omavahel. Peale lõunat tuldi veelkord tagasi, et täpsustada mõnd pisiasja.

Peale näitust oli meil kokkusaamine ERM Sõprade Seltsi ruumes, kus meile tutvustati seltsi tegevust. Triinulased andsid üle kingituse, milleks oli väikevend eelmisel aastal muuseumile kingitud dalahobusele. Tutvusime ka põneva muuseumi kauplusega, kus müüakse raamatuid, tekstiili, kindaid ja palju-palju muudki.

Uus näitus tulekul

Jõudsime veel piiluda tulevast näitust “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi”. Näituse kuraator Riina Reinvelt andis meile ülevaate näituse ideest ja algatusest ning sellest, kuidas eelseisval nädalal näitust avamiseks ülesse pannakse (näitus avati 5. oktoobril – toim.). Idee on selline, et talurahvas hakkas sada aastat tagasi loobuma rahvarõivaste kandmisest igapäevases elus, kuid siiski jäid mustrid ja värvid elama nende tekstiilikunstis ja rõivadisainis. Need värvid ja mustrid elasid üle ja arenesid edasi ka rasketel aegadel ning olid omamoodi vastupanuks võõrale ideoloogiale.

Näitusele tuleb 134 mannekeeni, peamiselt on esindatud üksikesemed nagu kleidid, kampsunid, pluusid, mantlid ja vestid. Naiste rõivad domineerivad. Perioodid on jagatud Eesti Vabariik kuni 1940, Nõukogude Eesti, Välis-Eesti ja taasiseseisvunud Eesti. Esindatud on muuseas Liina Viira folkloristlikul teemal kootud kampsun. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini 2018.

Heimtalis

Peale ERMi külastamist läks väiksemas grupis sõit edasi Heimtali muuseumisse ja Kääriku talusse, mis asub väljaspool Viljandit. Seal võttis meid vastu tekstiilkunstnik Anu Raud ja silmkoekuduja ja meister Anu Kotli.

JÜRI LEPISK

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here