Tuld täis Siuru õhtud etenduvad Estonias

0
135
Noored näitlejad etenduses “Siuru õhtu 100”. (Fotod: Siim Vahur)
“Siuru õhtu 100”.

Septembri lõpul esietendus Estonia talveaias Riina Roose eestvedamisel ja noorte näitlejate rühmatööna “Siuru õhtu 100”, kus ehedal moel astuvad publiku ette selle rühmituse kirjanikud nagu 1917. aastal suurte sõdade aegu enne Eesti Vabariigi sündi.

“Kuna kuuest Siuru rühmituses osalenud kirjanikust neli (Visnapuu, Under, Adson, Gailit) olid Rootsi emigreerunud, siis ENSV koolide kirjandustundides neist palju ei räägitud,” sõnab etenduse looja Riina Roose. “See kui palju neist üldse räägiti, sõltus paljuski kirjanduse õpetaja julgusest.”

Ilmselt just seetõttu (ja ka siurulaste ideedest kantuna) on Siuru lugu eri aastakümnetel kõnetanud ja ikka ning jälle teatritükiks saanud. Tartus lavastas seda 1980ndatel noortest tudengitest koosneb luuleteatri trupp Valhalla (Jüri Luik, Margus Kasterpalu, Kalev Kudu, Tiit Pruuli, Toomas Hiio, Eerik-Niiles Kross jt). 90ndatel etendas seda Tallinnas luuleteater Varius.

Üks lavastuse idee loojaid Elle-Mari Talivee arvab, et 1980. aastatel kõlas Siuru nagu mälestus vabadusest, protest ja sütitus – nagu siis paljud asjad kõlasid; 1990. aastatel võis ta olla uuesti leidmine. “Praegu me ehk võtame kõike nii enesestmõistetavalt; siis on oluline jällegi meelde tuletada, et ei ole kõik nii kergelt tulnud,” ütleb ta.

Noored näitlejad, oksjon ja loterii

Nüüd elustuvad noorte näitlejate kehastuses taas Marie Under (Ester Kuntu), Artur Adson (Kaspar Velberg), Friedebert Tuglas (Tõnn Lamp), August Gailit (Karl Laumets), Johannes Semper (Jürgen Gansen), Henrik Visnapuu (Christopher Rajaveer) ja teised.

Osalevad ka Paul Pinna (Chistopher Rajaveer), Ella Ilbak (Liisa Saaremäe), Loreida Valdes (Laura Kalle), lendlev Siuru-lind, tolle ajastu kriitikud, kunstnikud ja muusikapalad.

Kuus kaheksast osalevast noorest näitlejast on pärit Lavakooli 27. lennust, kes on kultuurilooliste etendustega väärt kogemusega juba kooliajast, kus etendati “Elagu, mis põletab!” (Eesti kunstnikest ja kirjanikest 20. sajandi alguskümnendil Pariisis) Anu Lambi juhendamisel. Sellele trupile on lisandunud Linnateatri näitlejad Kaspar Velberg ja Tõnn Lamp.

Ajastu vaimust kantud etenduse osa on oksjon ja loterii. Oksjonile pannakse näiteks Semperi vuntsid või näitlejate loodud maalid või püütud kalad. Loteriis saab võita ajalooliselt lavastatud postkaarte etenduste kangelastest koos asjakohaste mõtteteradega.

“Siuruga sõbrustanud kunstnike maale nagu Nikolai Triik (Siuru embleemi looja) või teised, meil pole, aga näiteks malepartii Tõnn Lambiga läks küll oksjonile ja näitleja Piret Kalda tehtud naivistlik maal,” sõnas juhendaja Riina Roose.

Menukalt etenduv (kõik Tallinna etendused on puupüsti välja müüdud, Viljandi ja Tartu etendustele on veel kohti) “Siuru õhtu 100” lavalugu on valminud Underi Tuglase Kirjanduskeskuse, noorte näitlejate lavatrupi ja Kirjanike Liidu koostöös.

Loteriil ja oksjonil kogutud raha läheb noorte loojate toetuseks, kusjuures “noor looja” ei tähenda vanuse poolest noort nagu Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev ütles. Jaan Krossgi hakkas kirjutama alles 40ndates aastates.

Nagu enne vabariigi sündi

“See lavastus on kantud täielikult Siuru õhtute toonasest vaimust ja tehtud lavastaja poolt väga toredasti, Siuru ajalugu jutustades ja tolle õhtu aktsente edasi andes,” sõnas üks idee algatajaid Talivee. “Üsna selge oli, et korrata toona toimunut ei õnnestuks või oleks see liiga kunstlik.”

Riina Roose on Talivee sõnul osanud aga põimida lavajutustusse rühmitusest selle ajastu ajaloolise konteksti, esimese maailmasõja ja 1917. aasta tausta nii, et kohati tõepoolest tundub saalis istudes, et sakslane on tõesti juba Tartu all.”

Mõte Siuru õhtu taas luua tekkis Elle- Mari Taliveel 2015. aastal, kui teda hakkas painama mõte, et tulemas on Siuru rühmituse 100. sünnipäev, mida tuleks tähistada. “Töötan ju teadurina Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas, kolme siurulase ehk Marie Underi, Artur Adsoni ja Friedebert Tuglase endises kodus,” sõnas ta. “See on haruldane maja juba iseenesest, aga ka Siuru-vaimu täis – nende kirjastuse väljaandeid, Siuru-albumeid, fotosid, mälestusi, vihjeid 1917. aasta suve tunnetele.”

PIRET TALI

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here