Vabaduse väljakul avaldati meelt kõrgete energiahindade vastu. Opositsioon mõtleb valitsuse umbusaldamisele

0
116

EKRE meeleavaldus kõrgete elektri hindade vastu. FOTO: Siim Lõvi/ERR

 

Vabaduse väljakul toimus 22. jaanuaril EKRE korraldatud meeleavaldus kõrgete energiahindade vastu. Eelkõige nõuab erakond elektri hinna langetamist, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Meeleavaldusel „Elektri hind alla!“ esitab EKRE valitsusele kolm nõudmist – lõpetada elektriga kauplemine börsil, peatada Eestis CO2 kauplemissüsteemi kasutamine, kehtestada elektrile kui elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikule kaubale hinnalagi.

EKRE esimees Martin Helme ütles meeleavaldusel veel, et riik peaks lõpetama tuule- ja päikeseparkide subsideerimise ning ehitada tuleks veeldatud maagaasi mahutid, et seda saaks osta USA-st või Norrast.

Helme sõnul ei taha teised poliitikud EKRE ettepanekuid kuulda, sest nad ei ole Eesti inimeste ja ettevõtjate, vaid rahvusvaheliste korporatsioonide ja spekulantide poolel.

„Inimesed, kui süsteem, milles elame, muudab meid kõiki vaesteks pärisorjadeks, siis see süsteem on muutunud vaenlaseks ja see süsteem tuleb hävitada. Rahval on see võim. Eesti eest!“ rääkis Helme

Meeleavaldusel esines kõnega ka Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaid.

Meeleavaldusel jäid silma loosungid kirjadega „Kodanikud ei pea rohepööret kinni taguma!“, „Elektri hind alla!“, „Börsihind on sigadus“ jne. Mitu loosungit kutsusid üles valitsust tagasi astuma.

Lääne-Virumaalt piketile tulnud Kalmer ütles, et tuli piketile mure pärast, et elekter on tehtud luksuskaubaks.

„Kriis süveneb. Aastal 2022 oleme samas seisus kui taasiseseisvumise aeg. Näete ise, rahvas on tulnud välja, rahval on mure. Järjest süvenev majanduskriis, töötus,“ rääkis ta „Aktuaalsele kaamerale“. Kalmer lisas, et ei mõista, miks on hinnaleevenduste osas mitu süsteemi.

Arno hinnangul on praegused elektritoetused rikastele. „Need toetused ei ole meie jaoks,“ ütles Arno.

Kohaletulnutele kinnitati rinnale Taaveti tähe sarnaseid kollaseid kuusnurki, millele oli kirjutatud sõna inimene. Kollast Taaveti tähte sundis Natsi-Saksamaa juute riietel kandma. Märke jagati Riigikogu kirjadega kinkekotist.

„Poliitikute käest ei ole saanud sellist asja. Ärge EKRE-ga midagi seostage,“ ütles Urmas „Aktuaalsele kaamerale“.

EKRE Tartu esindaja Silver Kuusik rääkis kokkutulnutele radikaliseerumisest, öeldes, et seda praegu veel ei tehta, kuid lisades, et ta ei välista, et rahva seast hakkab tulema radikaale. „Aru pähe, aru pähe,“ sõnas ta.

Miitingu käigus toimus ka aktiivne EKRE-ga liitumise kampaania. „Varem ma toetasin Keskerakonda, aga praegu see mind ei rahulda,“ ütles Jelena, kelle hinnangul on praegu unustatud need, kes ei oska IT tehnikat kasutada ning et EKRE tahab seda muuta.

 

Tuhanded Vabaduse väljakul

Uudisteportaali Delfi kirjeldus meeleavaldusest Vabaduse väljakul on ERR-i omast mõnevõrra emotsionaalsem.

Inimesi sõidutati maakondadest kohale EKRE organiseeritud bussidega. Aktsioonil võtsid sõna mitmed tuntud EKRE poliitikud, aga ka kristliku ühenduse SAPTK esindajad ning kärehäälne kirjanik Kivisildnik. Korraldajad tõdesid, et ükski ettevõtja ei soovinud meeleavaldusel oma muret kurta. Viimaste väitel oli põhjuseks ettevõtjate hirm valitsust ärritada. Ühtlasi teatasid korraldajad, et mitmed esinejad nakatusid ürituse eel koroonaviirusega ega saanud seetõttu seal olla.

Lavale astunud kõnelejad maalisid valitsevast olukorrast võrdlemisi tumeda pildi. Urmas Reitelmann (EKRE) nimetas valitsust juhtivat Reformierakonda viiruseks, mille otsused on viinud inimesed vaesusesse ja majanduse kokkukukkumise äärele. Siim Pohlak (EKRE) kirjeldas valitsuse tegevust kui sigatsemist ja märkis, et rahvas ei ole valitsuse jaoks, vaid valitsus on rahva jaoks.

SAPTKi portaali Objektiiv juht Markkus Järvi teatas, et alanud on pime ajastu, ja jutustas vandenõuteooriat, et ametis olev valitsus sai võimule tänu kaitsepolitsei ja prokuratuuri mahhinatsioonidele. Ta väitis, et käimas on apartheid põhiseaduslike õiguste vastu.

„Tänane valitsus on ohuks Eestile, ohuks Eesti rahvale ning see valitsus peab kiiresti tagasi astuma ja kaduma Stenbocki majast. Välja, Kallase valitsus! Välja!“ hõiskas Järvi ja pakkus välja, et energiat võiks sisse osta Venemaalt.

EKRE esimees Martin Helme teatas, et väited, nagu kõrged energiahinnad on tulnud igaveseks ning valitsus ei saa nende vastu midagi teha, on valed ja pooltõed. „Inimesed, kui see süsteem, milles elame, muudab meid kõiki vaesteks pärisorjadeks, siis see süsteem tuleb hävitada. Rahval on see võim!“ kuulutas Helme.

EKRE esimees väitis muu seas, et valitsus tahab muuta võimalikult paljud inimesed riigilt almuseid saavateks kerjusteks. „Meie valitsus loob valitsuse armust eksisteerivate sõltlaste ühiskonda,“ teatas Helme. „Meile pakutakse Kaja Kallase valitsuse poolt pärisorja elukvaliteeti.“

SAPTKi juht Varro Vooglaid teatas, et probleemid alles algavad ja inimesi röövitakse süstemaatiliselt. „Järeldus on see, et meie üle valitseb sisuliselt röövlijõuk,“ kuulutas ta. „Ärge mitte mingil juhul leppige sellega.“

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas kirjeldas, kuidas tema on lausa vihane. „Ma olen vihane, et meid viiakse tagasi 19. sajandisse, kus elektrist on tehtud luksuskaup, kus hinnad tõusevad päevast päeva, kus meie keskklass muudetakse vaesteks ja vaesed kerjusteks ning valitsust see ei huvita,“ rääkis Põlluaas. „Oleme sisuliselt olukorras, kus röövlid röövivad meid paljaks ja maksavad valitusele, et see midagi ei teeks.“

Tema sõnul valitsuse vastu võetud lisameetmetest ei piisa. „Need meetmed, mis nüüd on välja pakutud, see on ju jamps. See on täielik jamps, sest tegeletakse tagajärgede, mitte põhjustega,“ sõnas Põlluaas. „Nõuame, et valitsus lahkuks võimalikult kiirelt sellelt röövellikult börsilt.“

Viimane kritiseeris ka rohepööret. „Kas rohepööre tähendab, et elame varsti jälle nagu aborigeenid?“ küsis Põlluaas. „Meil on olemas põlevkivi ja põlevkivijaamad, mis saaksid meid varustada normaalse hinnaga.“

Kirjanik Sven Sildnik ehk Kivisildnik nägi hoopis teistsugust lahendust. „Kui mina ütlen, et minu elektrihind on null, siis see on null!“ hõiskas ta lavalt. „Mingid võllaroad ei ütle mulle, milline on minu elektri hind! Võllaroad, võllaroad, võllaroad! /…/ See on meie elekter, see ei ole kaup. Elektril ei ole enam hinda, sest mina ütlen, teie ütlete, et see on null. Ja nii lihtne see ongi!“

EKRE aseesimees Mart Helme rääkis, et rahvas saab hinnatõusude näol seeria hoope. „Kui kaua peab Eesti inimene kannatama, kui kaua tema kannatus püsib, enne kui see katkeb?“ küsis Helme. „30 aastat pärast iseseisvuse taastamist ei ole Eesti enam vaba riik. Meie Eesti on täna banaanivabariik, mida juhib marionettvalitsus.“

Üritusel osales hinnanguliselt paar tuhat inimest.

 

Mart Helme RusDelfile: Venemaata hakkama ei saa

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme ütles intervjuus RusDelfile, et Eesti ei peaks end lahti ühendama Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest.

„Ilma Venemaata me hakkama ei saa,“ leidis Helme, olles veendumusel, et Balti energiasüsteemide tulevik ilma Venemaata on keeruline.

„Mul on raske öelda, milline, sest ma ei ole insener,“ tõdes Helme siiski.

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid kavatsetakse Venemaa omast lahti ühendada 2026. aastal.

 

 

Opositsioon mõtleb valitsuse umbusaldamisele

Kuigi 20. jaanuaril avalikustatud koalitsioonierakondade energiahinna kompenseerimise meetmete pakett pidanuks päevakorrast maha võtma vähemalt poliitilise kriisi, ei ole see ootus täitunud.

Opositsioonierakondade juhid leiavad valitsuse energiakompensatsioonide kokkulepet kommenteerides, et see ei ole rahuldav ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kinnitab otsesõnu, et kavatseb umbusaldusavaldusega edasi minna.

„Kindlasti lähme umbusaldusega edasi. Valitsus on juhtimiskriisis, olles olnud suutmatu reageerima mitmele varasemale kriisile. Peaminister on näidanud, et ei ole õppimisvõimeline,“ ütles EKRE esimees Martin Helme reedel ERR-ile. EKRE esimees leidis, et Reformierakonna liidri, peaminister Kaja Kallase kõrval on energiakriisis oma saamatust näidanud ka Keskerakond. „Suutmatus on mõlemapoolne,“ tõdes Helme.

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas rääkis, et erakonna hinnangul ei lahenda koalitsiooni välja pakutud meetmed probleemi. „Kogu asja olemus on kõrgetes energiahindades ja see, kui me lihtsalt kompenseerime natukene neid arveid, siis see ju tegelikult olukorda ei lahenda. Kõrged energiahinnad on toonud kaasa Euroopa suurima inflatsiooni ja tohutu hindade tõusu,“ rääkis Põlluaas. „Kui põhjusega ei tegeleta, siis hakkame ilmselt õige pea taas nägema meie ettevõtete pankrotte ja inimeste töötuks jäämist, totaalset sotsiaalset ja majanduslikku katastroofi,“ lisas ta.

„Hetkeliselt küll kuidagi valitsus leevendas olukorda, aga me ei näe mitte mingisugust tahet, et tegelike põhjustega tegeleda, et viiksime energia hinnad alla, et keegi ei vajakski enam toetusi. Seetõttu loomulikult läheme selle umbusaldusega edasi,“ tõdes EKRE fraktsiooni juht.

 

Seeder: koalitsiooni pakett on lombakas

Ka erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kritiseeris koalitsioonis kokku lepitud meetmeid, kuid rõhutas sinna juurde, et sellekohaseid õigusakte pole veel esitatud.

„Mis puudutab energiahüvitist ja kompenseerimist, seda teist lahenduste seeriat, siis see on ju nii auklik ja lombakas. See esialgne selgitus, mis on antud, ei rahulda absoluutselt,“ ütles Seeder.

„Tõsi, peab möönma, et väga raske on anda hinnangut asjale, mida veel ei ole. Me kõik teame valitsuse liikmete sõnumeid, mida nad ise on kommenteerinud, aga määrust ei ole ju olemas!“ rõhutas Seeder. Tema sõnul on „kümnete viisi küsimusi“ selle kohta, mis kokku lepiti. „Ma vaatasin neid kommentaare eile õhtul ja imestasin, kuidas kõik andsid lõplikke hinnanguid, kes kiitis heaks ja kes midagi arvas ja kellel oli kriitika – aga tegelikult me ju ei tea, mis kokku lepiti,“ lisas Seeder.

Ta küsis, miks valis koalitsioon hüvitamiseks sellise hinnalae, kus sisuliselt kõik fikseeritud lepinguga tarbijad jäävad toetusskeemist välja. „Kas hakatakse hüvitama siis, võttes arvesse päeva hinda, nädala hinda või kuu keskmist hinda – need kujunevad täiesti erinevateks summadeks tarbijate puhul. Ei tea ju, kuidas me sellele hinnangut anname?“ tõdes Seeder. Samuti tekitab tema sõnul arusaamatusi kaugkütte toetusskeem, mis võib tähendada, et kallite üksikeramute elanikud, kelle kodud on gaasiküttel, saavad toetust, aga „näiteks Vändra kortermajas elav poemüüja jääb abist ilma“.

„Sellele saab lõpliku hinnangu anda siis, kui see määrus välja tuleb. Praegu kommenteerime valitsuspoliitikute esialgseid kommentaare. Muud mitte midagi ei ole kommenteerida,“ tõdes ta.

 

Saar: inimesed said petta

Valitsuse kokkulepitud meetmete suhtes oli kriitiline ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar, kuid umbusaldusega edasi liikumist ei ole sotsid tema sõnul veel otsustanud.

„Ma arvan, et väga paljud inimesed, kes ootasid endale lahendust, said tegelikult petta,“ ütles Saar ERR-ile. „Gaasi puhul, jah, lähtus valitsus sellest loogikast, mille meie esitasime oma otsuse eelnõuga. Aga paraku ta rakendas seda ainult gaasile ja kõik need inimesed, kes on mures jätkuvalt oma elektriarvete pärast, nende jaoks on leevendus pigem kosmeetiline,“ rääkis SDE esimees.

Tema sõnul tekib sellest uus ebaõiglus, inimesi koheldakse ebavõrdselt tulenevalt sellest, millise kütteliigi nad on valinud. „See oli minu arvates väga vastutustundetu ja see on minu jaoks pettumus, et valitsus selliseid otsuseid teeb,“ rõhutas Saar.

Küsimusele, kas sellest võib järeldada, et sotsiaaldemokraatidele on endiselt alust valitsuse umbusaldamiseks, vastas Saar: „Me veel arutame seda, mis sellest saab. Aga paraku, kui inimesed saavad oma jaanuarikuised elektriarved kätte ja saavad aru, mida valitsus tegelikult tegi, siis ma arvan, et väga paljud on pettunud ja tegelikult seda loodetud abi ei saa, mida oodati.“

Henn Põlluaasa sõnul on nüüd oodata lähipäevil opositsioonierakondade juhtide nõupidamist, kus otsus ära tehakse. „Eks erinevatel erakondadel on võib-olla natukene erinevad rõhuasetused, kuigi energiaküsimuses oleme me küll kõik ühel meelel, et valitsus ei ole absoluutselt suuteline olnud seda haldama. Umbusalduse teksti koostamine ja kooskõlastamine fraktsioonide vahel võtab mõnevõrra aega. Aga ma arvan küll, et see läheb siis sellel nädal [käiku],“ ütles Põlluaas.

 

Valikute puudus hoiab valitsust

Postimees kirjutas 19. jaanuaril, et valitsust hoiab koos valikute puudus. Leht arvas, et kuna Reformierakonna ja Keskerakonna omavaheline läbisaamine on niivõrd halb, siis oleks uus valitsus juba tehtud, kui selleks oleks lihtsat võimalust.

Opositsiooni juttude kohaselt pole võimuliidu partnerid teiste erakondade suhtumise kompimisest ja omavahelistest kahtlustustest kaugemale jõudnud. Otsustavate sammudeni teha uus valitsus mindud ei ole.

Toompealt kuulud, et EKRE ei taha tulla valitsema, sest opositsioonis on lihtsam kritiseerida. Keskerakond ei taha enam valitsusse EKRE-t ja Kaja Kallas pole valmis proovima moodustada valitsust sotside ja Isamaaga. Nii ongi kombinatsioonivõimalused otsas ja kõik kulgeb samamoodi edasi.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here