Välismeedia Eesti valimistest

0
254

Eesti valimised Euronewsis. FOTO: ERR

Eesti valimisi kajastanud välisagentuurid rõhutavad paremtsentristliku ja ettevõtjasõbraliku Reformierakonna võitu ning toovad esile Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eeldatava valitsusest väljajäämise. Samuti märgitakse senise, Keskerakonna juhitud valitsuse ja Reformierakonna erimeelsusi maksuküsimuses ning ennustatakse ühtsele eestikeelsele haridusele suundumist.

Reuters: paremtsentristlik Reformierakond sai üllatusvõidu

Uudisteagentuuri Reuters ülevaate kohaselt võitis Reformierakond Riigikogu valimised mõneti üllatuslikult ning nüüd võib Kaja Kallasest saad Eesti ajaloo esimene naispeaminister. Reuters märgib ära Kallase tunnistuse, et tal oli valimiste järel olenevalt valimistulemusest ette valmistatud kaks kõnet. “Nüüd algab tõeline töö valitsuse moodustamiseks ja riigi mõistlikumaks juhtimiseks,” ütles Kallas.

Reutersi hinnangul saab koalitsiooni moodustamine Kallase jaoks olema keeruline, kuna enamus teisi parteisid on keeldunud koostööst euroskeptilise ja natsionalistliku EKRE-ga. See võib viia kahe suure – Reformierakonna ja Keskerakonna – koalitsioonivalitsuseni, leiab Reuters. Ehkki mõlemad on olnud fiskaalselt konservatiivsed, on Keskerakond püüdnud muuta Eesti maksusüsteemi progressiivsemaks nagu see on näiteks Soomes. Samal ajal on Reformierakond viinud oma valitsusajal läbi ettevõtlussõbralikke reforme ning tema algatatud ühetaoline tulumaks on olnud aastaid Eesti tunnus, kirjutab Reuters. Agentuur viitab, et analüütikute hinnangul on Kallase esimene valik koalitsioon Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, kuid viitab, et Reformierakonna juht pole välistanud ka koalitsiooni Keskerakonnaga.

AP: paremtsentristid võitsid, aga ka paremäärmuslased esinesid hästi

USA uudisteagentuur Associated Press (AP) toob oma oma ülevaates Eesti valimistest esile valimised võitnud Reformierakonna ja teiseks jäänud Keskerakonna erinevad positsioonid maksuküsimustes ning rõhutab, et mõlemad on välistanud koostöö kolmanda tulemuse saanud immigratsioonivastase EKRE-ga.

Samas ütles EKRE aseesimees Martin Helme AP-le, et tema erakonna edu on sarnane suundumustele mujal Euroopas ja maailmas. “Ma arvan, et Eesti ei ole erinev enamusest teistest Euroopa riikidest, kus on suur nõudlus parteide järele, mis vastustavad globalistlikku agendat,” rääkis Helme. Tema sõnul ei ole EKRE loobunud soovist pääseda valitsusse, kirjutas AP, mida vahendas ka USA suurim päevaleht The New York Times.

Bloomberg: Reformierakond on naasmas, populistid kõrvale jäetud

Uudisteagentuur Bloomberg tõi esile ettevõtjasõbraliku Reformierakonna võidu ning poliitilise maastiku ümber kujundada ähvardanud populistliku EKRE ohjeldamise Riigikogu valimistel.

“Samal ajal kui Euroopat on haaranud natsionalism ja Ungarist Itaaliani naudivad valimisedu euroskeptilised parteid, keskendusid Eesti valijad suuresti sisepoliitilistele teemadele ja andsid peavoolu jõududele selge mandaadi valitsuse moodustamiseks,” kirjutas Bloomberg. Agentuur tõi esile Reformierakonna liidri Kaja Kallase kinnituse, et tema ei soovi EKRE-ga koalitsiooni teha. Samas tähendab EKRE välistamine ka mõne teise poliitlise jõu pooolt, et võimalusi koalitsiooni tegemiseks on vähem ning seega kahaneb ka erakondade võimalus lehmakauplemiseks koalitsioonikõnelustel, tõdeb Bloomberg.

“Igaüks tahab valitsusse. Nii, et kui neil avaneb selleks võimalus, nad haaravad sellest,” ütles Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Piret Kuusik agentuurile. “On selge, et Eesti jätkab avatud ja edumeelsel kursil, millel ta on püsinud viimased 30 aastat,” lisas Kuusik.

BBC: Eestis toimus paremliberaalne pööre

Riigikogu valimised tõid Eestis paremliberaalse pöörde ja valimistulemus võib tähendada üleminekut eestikeelsele haridusele, märgitakse Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelses ülevaates Eesti valimistest.

Veel kuu tagasi arvamusuuringutes juhtinud Keskerakonna kaotus Reformierakonale oli paljudele üllatuseks, edastas BBC. Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart pidas kaotuse tehniliseks põhjuseks seda, et partei suur venekeelne toetajaskond ei osalenud nii aktiivselt valimistel kui tavaliselt, kuna lasi ennast uinutada Keskerakonna kõrgest reitingust ja sellest, et erakond on valitsuses. Keskerakonna juhitud koalitsioonivalitsuse üks suurimaid reforme oli tulumaksusüsteemi muutmine progressiivsemaks, kus suurema tulu saajad maksavad rohkem. Kõlvarti sõnul oli just see kaotuse peapõhjus. “Peamiselt viidi avalikku arvamusse selle negatiivne külg,” ütles Kõlvart BBC-le.

Reformierakonna poliitiku Marko Mihkelsoni hinnangul võitis tema erakond tänu oma majandusprogrammile, kuna eestlased mõistavad, et globaalsete majandustrendide tõttu on taas ees ootamas rasked aastad. Vene-suhete osas märkis Mihkelson, et Eesti on väga huvitatud headest suhetest idanaabriga, kuid see sõltub peamiselt Kremli poliitikast. Rääkides Reformierakonna kavadest eestikeelse hariduse juurutamisel, ütles Mihkelson, et see on erakonna ammune kava. “Usun, et meie partei hakkab tegelema sellega, et 2030. aastaks oleks Eestis ühtne haridussüsteem,” ütles Mihkelson BBC vene toimetusele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helmega rääkinud BBC ajakirjaniku sõnul on 19 kohta sanud erakonna juht valimistulemusega väga rahul ning peab võimalikuks valitsuskoalitsiooni pääsemist hoolimata sellest, et Reformierakond on välistanud koostöö EKRE-ga. “Meil on head võimalused. Pole tähtis, kes võitis – ka võitjad võivad koalitsioonist välja jääda,” ütles Helme.

Rootsi meedia

Ka Rootsi erinevad uudistekanalid kajastasid 3. märtsil toimunud valimisi Eestist. Kohapealt olid võetud intervjuusid inimestega, näidati valimisjaoskondades hääletajaid – üheks selliseks hääletajaks, keda näidati, oli Kaja Kallas. Läbiva toonina jäi kõlama, et EKRE võib teha valimistel rekordtulemuse.

Soome meedia

Soomes kajastasid Eesti valimisi kõik suuremad väljaanded. Peamiselt oli tähelepanu keskmes parempopulistide ehk EKRE tõus, mis on toimunud teisteski Euroopa riikides. Soomelgi on oma kogemus populistide ehk Perussuomalaistega.

Soome ajakirjanduses on Eestimaa Konservatiivset Rahvaparteid ehk EKRE-t nimetatud Eesti Perussuomalaisteks. Samas märgitakse, et kuigi sisseränne tõusis valimisteemaks, siis tegelikult varjupaigataotlejad Eestisse eriti ei kipu. Seda ütles Soome ringhäälingu YLE hommikuprogrammis valimistulemusi kommenteerides ka Soome endine suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

“Hääli said nad (EKRE – toim.) peamiselt maapiirkondadest ja sellistest piirkondadest, mis on mahajäänumad. See tähendab ka sõnumit uuele valitsusele, et regionaalpoliitikale tuleb tähelepanu pöörata,” ütles Narinen.

Tuglase Seltsi tegevjuhi Jaana Vasama sõnul oli seekordsete valimiste keskne teema pigem eesti keel ja eestikeelne haridus. Reformierakonna võit ei tulnud üllatusena, Narinen ütles aga, et temale valmistas üllatuse Kaja Kallase suur isiklik häältesaak.

“Naised ja eriti naised poliitikas ei ole Eestis üldse peavool. Minu meelest ei ole Eestis eriti soolist võrdsust. Võimalik, et see oligi Reformierakonna edu saladus, et eesotsas on noor ja poliitikas siiski juba üsna kogenud naine, kes andis nüüd just naistele hääletamise ja mõjutamise võimaluse,” ütles Narinen.

Saatejuht küsis ka e-valimiste kohta, mida Soomes peetakse üldiselt ebausaldusväärseks. E-hääletus on küll, aga see tähendab valimisjaoskonnas kohapeal internetis hääletamist. Jaana Vasama peab Eesti e-valimis turvaliseks.

“Seda on proovitud juba mitu korda ja pole tulnud esile midagi, mis sunniks seda süsteemi muutma,” rääkis Vasama. Narinen lisas, et Eestis on digitaalne avalike teenuste süsteem ja e-valimised on vaid üks osa sellest. Kuna ka maksud, sotsiaalteenused ja palju muudki on seotud ID-kaardiga, siis see suurendab süsteemi turvalisust.

Saatejuht imestas, et Soomes praegu esil olev keskkonnateema Eestis eriti tähelepanu ei leia. Narinen selgitas, et selle põhjus on põlevkivi ja sellega seotud töökohad Ida-Virumaal, mistõttu püütakse seda keskkonnateemat mitte torkida. Nii Vasama kui Narinen ütlesid, et sõltumata sellest, missugused erakonnad valitsuse moodustavad, jätkub ilmselt Eesti senine stabiilne areng, üritatakse vältida ka ühiskonna lõhestumist. Ilmselt tuleb pisut muutusi maksupoliitikas, prognoosis Narinen.

“Võib-olla nii-öelda suure sissetulekuga inimeste, keda Eestis tegelikult ei olegi, nende maksustamine ehk pisut väheneb, aga ka Reformierakond taotleb väga selgelt põhjamaise heaoluühiskonna tunnuseid, nii et ma ütleksin, et põhjamaisus suures plaanis tugevneb,” ütles Soome endine suursaadik Eestis.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here