Venemaale jäid sel nädalal tühjad pihud. Stoltenberg: NATO tagab Eesti julgeoleku. Taiwan avab Leedule miljardilise krediidi

0
258

Alar Karis ja Jens Stoltenberg pressikonverentsil. FOTO: vabariigi presidendi kantselei

 

Sel nädalal toimunud konsultatsioonid USA ja Venemaa, NATO ja Venemaa ning OSCE ja Venemaa vahel ei viinud kuhugi. Lugedes ülevaateid maailma ajakirjanduses tundub uskumatu, et Moskva lootiski minevat nii, nagu nemad tahtsid. Et Euroopa tõmbab kõrvad lidusse ja nõustub julgeoleku küsimustes minema tagasi aega enne 1997. aastat.

Läänel oli selgroogu ja Venemaa nõudmised jäid tagajärjeta. Vene föderatsiooninõukogu asespiiker Konstantin Kossatšov iseloomustas NATO-Venemaa nõukogu raames toimunud kohtumist Facebookis kui „ei liha ega kala“. Venemaa nn julgeolekuettepanekuid kõne alla ei võetudki.

13. jaanuaril Viinis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kõnelused olid pühendatud paljuski Ukrainale. Venemaa alaline esindaja OSCE-s Aleksandr Lukaševitš nimetas kõneluste tulemust pettumuseks. Nüüd ootab Venemaa Lääne kirjalikku vastust oma ettepanekutele ja kui neid ei saa, siis „rakendab meetmeid ohtude kõrvaldamiseks“.

Euroopa Liidu riikide välis- ja kaitseministrid on Venemaa nõudmised hukka mõistnud ning EL-i selline üksmeel tuli Moskvale kindlasti ebameeldiva üllatusena.

Nii USA, EL kui OSCE valisid praeguses pingelises olukorras diplomaatia – parem rääkida, kui relvi täristada. Nüüd on pall Venemaa väravas ja Moskva peab otsustama, kuidas kujunenud olukorras edasi minna. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas ühisel pressikonverentsil Eesti presidendi Alar Karisega, et NATO seisab oma liikmete julgeoleku eest ning viimastel aastatel on bloki idatiiba niigi tugevdatud, tuues näiteks riikides paiknevad lahingugrupid.

Karis omakorda väljendas Eesti rõõmu, kui naabrid Soome ja Rootsi valiksid samuti NATO-liikmelisuse.

14. jaanuari Postimees pealkirjastas oma juhtkirja „Lääne moraalne võit“. Juhtkirjas arvatakse, et just Venemaa nõudmine taastada Euroopas 1997. aastale eelnenud jõujooned, võis olla sedavõrd ohustav piirkondlikule julgeolekule, et Soome ja Rootsi pidasid vajalikuks rõhutada oma võimalust liituda NATO-ga.

Vene delegatsiooni juht asevälisminister Sergei Rjabov ütles pärast kohtumist USA ja NATO esindajatega, et kuna Venemaal pole taganeda enam kuhugi, sest selja taga on Moskva ja kui kõnelused läänega peaksid ebaõnnestuma, siis kaalutakse oma sõjalise taristu paigaldamist Kuubale ja Venezuelasse. Seega sooviks Venemaa tagasi minna lausa 1962. aastasse.

Postimees rõhutas, et kolm vooru kohtumisi näitas kogu maailmale, et USA, NATO ja EL on Venemaa ähvardustele vastates ühtsemad, kui nad olid veel aasta lõpul. Seda võib tõesti pidada lääneriikide väikseks moraalseks võiduks.

Nüüd jääb üle oodata, millise vastukäigu mõtleb välja Venemaa president Vladimir Putin.

 

 

Stoltenberg: NATO tagab Eesti julgeoleku

NATO tagab Eesti julgeoleku ning see on tugevam kui kunagi varem, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg 13. jaanuaril Brüsselis pärast kohtumist president Alar Karisega.

„NATO on taganud Eesti julgeoleku alates teie liitumisest 2004. aastal ning praegu on see tugevam kui kunagi varem,“ ütles Stoltenberg kohtumisjärgsel pressikonverentsil NATO peakorteris, mida sai otse vaadata Rahvusringhäälingu (ERR) vahendusel.

Alliansi peasekretär rääkis, et NATO tegutseb põhimõttel üks kõigi, kõik ühe eest, mis tähendab, et kaitstakse kogu oma jõuga kõiki alliansiga ühinenud riike. „See kehtib ka Eesti kohta,“ lisas ta.

„See põhimõte tagab, et agressoril tuleb vastakuti seista alliansiga, mis esindab rohkem kui 50 protsenti maailma sõjalisest võimsusest,“ rõhutas Stoltenberg.

NATO peasekretär rääkis sellestki, et allianss on pärast Venemaa agressiooni Ukrainas 2014. aastal märgatavalt suurendanud oma kohalolekut idapoolsetes liikmesriikides, lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas, kus asuvad mitmerahvuselised lahingugrupid.

Lahingugruppide juures on lisaks nende pakutavale kaitsevõimele oluline seegi, et nende koosseisus on mitme riigi sõjaväelasi, lisas Stoltenberg. Lahingugruppide eesmärk pole kedagi provotseerida, vaid heidutada võimalikku agressorit, märkis ta.

Lisaks on allianss kolmekordistanud NATO kiirreageerimisjõude ning pidevalt moderniseeritakse ka sõjalist planeerimist.

Viitele peaminister Kaja Kallase 12. jaanuaril antud ütlusele uudisteagentuurile Reuters, et Eesti arutab NATO-ga täiendavate vägede paigutamist, ütles Stoltenberg, et sellistel teemadel käivad pidevad konsultatsioonid. „NATO on alati valmis oma liitlaste kaitsmiseks ja me teeme selleks kõik, mis vaja,“ rõhutas ta.

Stoltenberg tänas Eestit tugeva pühendumise eest NATO tegevuses, tunnustas Eestit alliansis kokku lepitud kahest protsendist kõrgema panustamise eest kaitsekuludesse riigi sisemajanduse koguproduktist, Eesti panustab ka küberkaitsesse Tallinnas asuva NATO keskusega.

 

Karis: NATO väärtus on selle ühtsuses

President Karise sõnul NATO on ja jääb Eesti kaitse ja euroatlandi julgeoleku aluseks. „Aga vahest veelgi tähtsam on, et see on liitlastele foorum, kus jõuda ühistele positsioonidele julgeolekuprobleemide suhtes ning otsustada, kuidas nendele vastata. Viimaste nädalate ja kuude jooksul on NATO näidanud oma väärtust selles suhtes – liitlased on tugevad ja ühtsed,“ lisas president.

Karis rääkis, et NATO välistab aastakümnetetaguse olukorra, kus suurjõud otsustavad väikeriikide saatuse.

Tema sõnul arutasid nad Stoltenbergiga olukorda Ukraina piiridel, kus Venemaa sõjaline aktiivsus pole vähenenud ning kutsusid Moskvat üles pingeid vähendama. „Me rõhutame oma tugevat toetust Ukrainale ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegude kaudu,“ ütles Karis.

Kuna NATO kaitseb oma väärtusi, nagu demokraatia ja vabadus ning iga riigi õigust ise valida oma julgeoleku tagamise korraldus, siis on see põhjus, miks Balti riigid astusid 2004. aastal NATO-sse, rääkis president. „Ja me näeme, et see on meie parim julgeolekugarantii,“ lisas Karis.

Veel räägiti ettevalmistustest NATO tippkohtumiseks Madridis.

 

 

Taiwan avab Leedule miljardilise krediidi

Kui veel nädalapäevad tagasi räägiti meedias Taiwani 200 miljoni dollari suurusest abipaketist Hiina surve alla jäänud Leedule, siis nüüd edastas agentuur Reuters, et Taiwan käivitab ühe miljardi dollari suuruse krediidiprogrammi, et aidata rahastada Leedu ja Taiwani ettevõtete ühisprojekte kuues ärikategoorias, millest teatas Taiwani valitsuse minister 11. jaanuaril. Leedu on jäänud kommunistliku Hiina tugeva surve alla, kuna lubas saareriigil avada Vilniuses oma esinduse hoolimata sellest, et Peking peab demokraatlikult juhitud Taiwani oma lahkulöönud provintsiks.

„Investeerimis- ja laenufondid aitavad meil koostööd tugevdada,“ ütles Taiwani riikliku arengunõukogu minister Kung Ming-hsin veebipõhisel pressikonverentsil. Miljardine krediidifond keskendub pooljuhtide arendamisele, samuti biotehnoloogiatele, satelliitidele, rahandusele ja teadusuuringutele, ütles Kung.

Taiwan teatas eelmisel nädalal, et kavatseb asutada eraldi 200 miljoni dollari suuruse fondi, et investeerida Leedu tööstustesse ja hoogustada kahepoolset kaubandust, üritades aidata tõrjuda Hiina diplomaatilist survet Balti riigile. Leedu rahvusringhääling vahendas väljaande Politico infot, et 200-miljonine investeering võib tähendada mikrokiipide tehase käivitamist Leedus. Taiwan on maailma suurim mikrokiipide tootja, selle ettevõtte Semiconductor Manufacturing Company (TSMC) turuosa oli 2020. aastal 54 protsenti.

Hiina on piiranud oma diplomaatilisi suhteid Vilniusega ja survestab ettevõtteid nagu Saksa autovaruosade suurtootja Continental lõpetama Leedus toodetud komponentide kasutamise. Samuti on Peking blokeerinud Leedu veoste lubamise Hiinasse.

„Taiwani võimude katsed kasutada dollaridiplomaatiat Taiwani iseseisvustegevuse laiendamiseks on määratud läbikukkumisele,“ ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin 12. jaanuaril toimunud briifingul vastuseks küsimusele Taiwani laenuprogrammi kohta.

Ehkki Taiwanil on esindusi ka teistes riikides, kannavad need Taiwani pealinna järgi nime Taipei esindused.

USA diplomaadid on avaldanud Leedule tugevat toetust, nimetades Hiina survet „majanduslikuks sunniks“.

Leedu välisminister ütles, et arutab 14. jaanuaril Hiina survet oma Euroopa Liidu kolleegidega. Leedu majandus- ja innovatsiooniminister Ausrine Armonaite kinnitas, et tema riik kavatseb avada kevadel Taiwanis kaubandusesinduse.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here