Erakondadel pole põhjust nuriseda. Tiit Riisalo hakkab vedama Eesti 200 Riigikogu valimiste kampaaniat. Balti saadikud kohtusid Taiwani juhtidega. Korterite üürihinna kiire tõus jätkub

0
142

Tiit Riisalo. FOTO: Tiit Simson

 

Eesti erakonnad said 2021. aastal ligi 2,7 miljonit eurot rahalisi annetusi, riigieelarvest said parteid kokku kaks korda enam ehk ligi 5,4 miljonit, liikmemaksudest aga vaid veidi üle 200 000 euro. Suurima annetuse tegi Bigbanki omanik Parvel Pruunsild.

  1. Parvel Pruunsild – 300 000 eurot

Pruunsild annetas aasta jooksul Isamaale kokku 300 000 eurot.

2. Tarmo Tamm – 111 747 eurot

Tarmo Tamm (sünd 1966. aastal) annetas 61 747 eurot Eesti 200-le ja 50 000 eurot Reformierakonnale.

3.-4. Koit Uus ja Toomas Luman – 60 000 eurot

Uus annetas aasta jooksul 30 000 eurot Keskerakonnale ja teist samapalju Reformierakonnale.

  1. Joakim Helenius – 56 000 eurot

51 000 eurot Eesti 200-le ja 5000 eurot Isamaale.

  1. Priit Alamäe – 55 700 eurot

55 700 eurot ja seda kõik Eesti 200-le.

7.-9. Margus ja Aivar Linnamäe ning Tõnis Raide – 50 000 eurot

50 000 euro suurused annetused tegid Isamaale vendadest ettevõtjad Margus ja Aivar Linnamäe. 50 000 eurot annetas reformierakonnale Tõnis Raide.

10. Urmas Sõõrumaa – 45 000 eurot

Annetas aasta jooksul Keskerakonnale 45 000 eurot.

11. Kadi Pärnits – 41 000 eurot

Annetas 41 000 eurot, kõik läks Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

12. Kaspar Kokk – 40 000 eurot

Ettevõtja Kokk tegi aasta jooksul Isamaale annetusi kogusummas 40 000 eurot.

13. Raivo Rand – 37 500 eurot

Ettevõtja Rand annetas mullu parteidele 37 500 eurot, millest 27 500 läks Keskerakonnale ja 10 000 Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

14. Sten Tamkivi – 36 584 eurot

17 021 eurot said temalt Eesti 200, 10 521 eurot Reformierakond, 7021 eurot Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja 2021 eurot Isamaa.

15. Taavet Hinrikus – 36 042 eurot

18 021 eurot sai Eesti 200, 10 000 eurot Reformierakond, 5000 eurot Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja 3021 eurot Isamaa.

16. Markus Villig – 35 084 eurot

17 021 eurot said temalt Eesti 200, 10 521 eurot Reformierakond, 5521 eurot Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja 2021 eurot Isamaa.

17. Martin Villig – 35 082 eurot

Eesti 200 sai 17 021 eurot, Reformierakond 10 520 eurot, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 5520 eurot ja Isamaa 2021 eurot.

18.-19. Aivar Tuulberg ja Armin Karu

Mõlemad annetasid eelmisel aastal 25 000 eurot ja mõlema ettevõtja annetus läks Reformierakonnale.

20. Ragnar Sass – 23 063 eurot

15 021 eurot Eesti 200-le, 6021 eurot Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja 2021 eurot Isamaale.

 

Enim annetati Reformierakonnale ja Isamaale

Kokku kogusid Eesti erakonnad 2021. aastal ligi 2,7 miljonit rahalisi annetusi. Kõige rohkem annetati Reformierakonnale (688 319 eurot) ja Isamaale (658 230).

Keskerakonnale annetati 526 208 eurot, Eesti 200-le 391 133 eurot, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 253 773 eurot ja EKRE-le 136 938 eurot.

Rohelistele annetati 33 233 eurot ja Eesti Tulevikuerakonnale 1636 eurot.

 

Liikmemaksu kogus enim Keskerakond

Eesti erakonnad kogusid aasta jooksul liikmemaksu summa summarum 203 743 eurot.

Suurima summa sai liikmemaksudest Keskerakond, mis kogus nii erakonna kassasse 81 998 eurot.

EKRE kogus aastaga liikmemaksu 34 399 eurot, Isamaa 25 998 eurot, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 718 eurot, Eesti200 19 462 eurot, Reformierakond 17 232 eurot, Rohelised 4936 eurot.

 

 

Tiit Riisalo hakkab vedama Eesti 200 Riigikogu valimiste kampaaniat

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles Rahvusringhäälingule (ERR), et erakonnaga liitumisest teatanud Tiit Riisalo ei tule lihtliikmeks, vaid temal nähakse kandvat rolli Eesti 200 Riigikogu valimiste kampaanias. Kallas ütles ka, et kui Eesti 200-ga peaks ühinema Kersti Kaljulaid, võiksid nad jagada rolle, kellest üks on erakonna esinumber ja teine peaministrikandidaat.

Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, et endine presidendi kantselei direktor ja endine IRL-i peasekretär Tiit Riisalo on kohe liitumas Eesti 200-ga. Kas temast saab erakonna pea- või tegevsekretär, mille kohta on olnud vihjeid?

„Oleme temaga rääkinud, et ta tuleb meie meeskonda töötama Riigikogu valimiste peale. Tema täpsest ametinimetusest pole olnud veel juttu, sest täpsem kokkulepe on veel sõlmimisel,“ ütles Kallas. „Ta on öelnud, et tahab Eesti 200-s järgmiste Riigikogu valimiste eel kaasa lüüa ja eks see on tema enda otsustada, kui suure vastutuse ta võtab. Aga selge on see, et ta ei taha olla vaid liige erakonna nimekirjas. Me hakkame järgmisel nädalal Riigikogu valimisi ettevalmistavat meeskonda paika panema.“

Riigikogu valimiste meeskonda hakkab Kallase sõnutsi kuuluma kolm-neli inimest, samuti erakonna juhatusest.

Palju on räägitud, et Eesti 200-ga liitub Kersti Kaljulaid, mis tema endise kantseleiülema liitumise valguses on üha tõenäolisem. Kuid Kaljulaid peab seda ise otsustama. Eesti 200 on Kaljulaidi kutsunud küll.

Eesti 200 ei pea tingimata oluliseks, et erakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber ja peaministrikandidaat peaks olema üks ja sama inimene.

„Nii täpselt pole me Kaljulaidiga asjadest rääkinud. Et Eesti 200 talle sümpatiseerib, seda on ta ise öelnud,“ lisas Kallas.

Niisiis on Eesti 200 esimene erakond, mis järgmisel nädalal alustab valmistumist järgmise aasta märtsis toimuvateks Riigikogu valimisteks.

 

 

Balti saadikud kohtusid Taiwani juhtidega

Eesti, Läti ja Leedu parlamendisaadikud kohtusid detsembris Taiwanis nii presidendi kui peaministriga. Külastus leidis aset ajal, mil Leedu ja Hiina suhted on ajaloo madalseisus, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kümme parlamendisaadikut kolmest Balti riigist külastasid uudisteväljaande Taiwan News andmeil 2.-3. detsembrini Taiwani pealinnas Taipeis toimuvat demokraatia-alast Avatud Parlamendi Foorumit.

Riigikogust külastasid Taiwanit reformierakondlased Jüri Jaanson ja Madis Milling, kes on mõlemad Riigikogus Eesti-Taiwani sõprusrühma liikmed.

Sõprusrühma esimees Jüri Jaanson ütles, et muuhulgas kohtuti saareriigi presidendi Tsai Ing-weni ja peaministri Su Tseng-changiga. Foorumil allkirjastati tema sõnul Baltimaade Taiwani sõprusrühmade ühine avaldus demokraatia toetuseks.

Hiina, mis peab Taiwani oma lahkulöönud provintsiks, viis diplomaatilised suhted Leeduga madalamale tasemele, kuna Vilnius lubas avada Leedus Taiwani esinduse. Hiina Rahvavabariigi välisministeerium ütles, et Leedu samm on õõnestanud Hiina territoriaalset terviklikkust ning lõi halva rahvusvahelise pretsedendi.

Taiwani esindus on sisuliselt saatkond, aga tavaliselt nimetatakse neid Taipei majandus- ja kultuuribüroodeks, et Hiinat mitte ärritada. Ametlikult järgib Leedu siiski ühe Hiina poliitikat ega tunnusta saareriiki iseseisvana.

Jüri Jaanson sõnas, et oma majandus- ja kultuuribüroo võiks Taiwanil ka Eestis olla.

„Meie kaubavahetusmaht on umbes 50 miljonit eurot, Taiwan on väga eesrindlik riik, meil on palju sealt õppida. Väga palju näiteks põllumajanduslikke suhteid on meil nendega jäänud bürokraatlike takistuste taha. Aga ma arvan küll, et vastastikuste investeeringute maht võiks suureneda ja selles suunas me tööd teeme. Samuti oleme loomulikult väga huvitatud sellest, et Taiwan võiks meilgi oma kultuuri- ja majandusesinduse rajada. Selles suhtes jälgime huviga, kuidas neil Leedus läheb,“ sõnas reformierakondlane Jaanson.

Jaanson ei osanud öelda, kas nii nagu Leedus, peaks Eestiski esinduse avama Taipei asemel Taiwani nime alt. Ta ütles vaid, et Taiwan on piirkond, mida peaks toetama ning millega kindlasti peaks suhteid veelgi arendama. Need suhteid ei saa tema sõnul olla aga poliitilised ning siin peaks Eesti järgima Euroopa Liidus kokku lepitud ühe Hiina poliitikat.

 

 

Korterite üürihinna kiire tõus jätkub

Üürihinnad on kiires tempos tõusnud juba möödunud kevadest. Kõrge inflatsiooni tõttu jätkub hinnatõus sellelgi aastal.

Möödunud aasta aprillis hakkas üürikorterite pakkumine vähenema. Majandus hakkas koroonakriisist taastuma ja inimesed otsisid taas lühiajalist majutust. Seetõttu on aprillist üürihindade kasv kiirenenud, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Detsembriks oli üürihindade aastane kasv 15 protsenti, ütles Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.

„Võib eeldada, et suhteliselt tempokas üürihindade kasv jätkub kogu selle aasta vältel. Tahaks arvata, et esimesel poolaastal on see suhteliselt sarnane nagu eelmise aasta teisel poolel ehk 10 kuni 15 protsenti. Prognooside alusel väidaksin, et aasta teisel poolel jääb see 10 protsendi tasemele,“ lausus Eliste.

Eliste lisas, et ootab suhteliselt tempokat üürihindade tõusu, mis laias laastus püsib sarnane nominaalse palgakasvu või on sellest mõnevõrra kiirem. „Tõenäoliselt tuleb hinnatõus kiirem kui üldine tarbijahindade kasv,“ lausus ta.

Kui üürihindade tõus algas kevadel majanduse taastumisest, hoiab nüüd hinnatõusu tempot ka energiakandjate hinnatõusuga seotud kõrge inflatsioon. Tallinnas lükkab takka veel uute korterite turule lisandumine.

„Kui vaatame ka Eesti väikelinnu – olgu selleks Haapsalu, Viljandi, Kuressaare või Rakvere – kõigis nendes oleme näinud paralleelselt Tallinnaga üürihindade kasvu kiirenemist. Seal ei ole see küll olnud 10 või 15 protsendi tasemel, aga kui räägime 8 kuni 10 protsendist, siis enamiku väikelinnade kohta on see õigustatud,“ lausus Eliste.

Tudengitele lohutuseks Tartu Ülikooli ühiselamutes kevadel üür ei tõuse.

„Praegused üürilepingud kehtivad juuni lõpuni. Neil kindlasti jäävad hinnad samaks. Veel on vara öelda, kas või kuidas hinnatõus välja näeb,“ ütles üliõpilasküla arendusspetsialist Liina Kuusik.

Ka Tallinna tehnikaülikool ja maaülikool välistasid kevadise hinnatõusu.

Eliste ütles, et möödunud aastal oli hinnakasv oodatust kõrgem.

„Ei saa välistada, et me ka sellel aastal alahindame nii üürhindade kui ka ostu-müügi tehingute hinnakasvu,“ lausus ta.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here