17 inimest plaanivad Hiiu Lehe ära osta. Riigikogu ei toetanud Eesti-Vene piirileppelt allkirja tagasi võtmist. Tallinna rahvaarv kahanes mullu esimest korda 15 aasta jooksul. Aegna avab suvehooaja kaks korda kiirema liinilaevaga

0
89

Hiiu Leht internetis. FOTO: hiiuleht.ee

 

 

17 inimest plaanivad Hiiu Lehe ära osta

Tegevuse lõpetanud Saaremaa lehe Meie Maa kõrval eksistentsiprobleeme vaagiv Hiiu Leht võib peagi ilmselt rahulikult hingata – poliitikutest, ettevõtjatest ja muudest avaliku elu tegelastest koosnev punt on parasjagu ostuprotsessi läbi viimas, kinnitas uudisteportaal Delfi.

Saaremaa Raadio OÜ rahalised raskused puudutavad kahe paberväljaande elujõulisust: Saaremaal ilmunud Meie Maa päevad said loetuks juba 22. aprillil, naabersaarel ilmuvat Hiiu Lehte võib tabada peagi samasugune saatus – nimelt on viimase peatoimetaja Harda Roosna mitu korda hiljutistes juhtkirjades märkinud, et edaspidine ilmumine ei pruugi väljaandel kivisse raiutud olla.

Küll aga olevat lootust, et leht võetakse raskustes Saaremaa Raadio OÜ-lt üle, märkis Harda Roosna Delfile. „Seltskonda konkreetselt ei tea, kuid olen kursis, et hiidlased tahavad maakonnalehte päästa ja säilitada,“ sõnas Roosna. „Priit Rauniste (Saaremaa Raadio OÜ juhatuse liige – toim) palus minul panna kirja lehe varad ja töötajad, valmistuda üleandmiseks. Lähemalt saab rääkida sellest tema ise.“

Rauniste aga Hiiu Lehe tulevikku Delfiga arutada ei soovinud. „Ei kommenteeri pooleliolevat asja enne, kui see on tehtud,“ sõnas Rauniste. Kuid millal asjad siis selgeks saada võivad? „Tahaks loota, et selle nädala jooksul.“ Seega – on selge, et lehe üleandmise protsess on käimas. Kes oma käpad maakonnalehele külge soovivad panna?

Delfile teadaolevalt on Hiiu Lehe edasist elujõulisust tagamas seltskond, kuhu kuuluvad: ajakirjanik ja kodanikuaktivist Maris Hellrand, investor Jorn Johanssen, Käina osavalla juht Omar Jõpiselg, suhtekorraldaja Andreas Kaju, poliitanalüütik Keit Kasemets, keskkonnaekspert Toomas Kokovkin, Hiiumaa vallavolikogu liige Sander Kopli, Veriffi juht Kaarel Kotkas, poliitik Kalev Kotkas, G4S Euroopa regiooni võtmeklientide juht Riho Lutter, Hiiumaa vallavolikogulane Eiki Nestor, fotograaf Raigo Pajula, ettevõtja Reet Roos, Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa, emeriitprofessor Toomas Saal, Levila juht Daniel Vaarik ning ehitusettevõtja Tõnis Villmäe.

Neist viis kuuluvad e-äriregistri andmetel ka erakondadesse: Maris Hellrand, Toomas Kokovkin, Kalev Kotkas ning Eiki Nestor sotsiaaldemokraatide, Reet Roos aga Isamaa ridadesse.

Käina osavallavanem Omar Jõpiselg sõnas Delfile, et asi hakkas liikuma tema ja Keit Kasemetsa vahelisest vestlusest – ajendiks murelikud toonid kohaliku lehe kestvuse suhtes. Hiiu vallavolikogulane Eiki Nestor märkis Delfile, et protsess ise on veel kaunis noor – asjad olevat hakanud liikuma eelmise nädala aegu.

„Oli lootust, et suured meediamajad tunnevad Hiiu Lehe vastu huvi, kuid käibed on siin nii väiksed, et huvi kahjuks polnud,“ märkis ta. Seetõttu aktiviseerus tema sõnutsi nii kohalikest kui n-ö suvehiidlastest koosnev grupp, mis püüab kogukonnalehte jätkuvalt käimas hoida. „Need on inimesed, kes teavad vabast ajakirjandusest ja loomulikult ka Hiiumaast. Need on kaks kõige tähtsamat ajendit.“

Mida arvab Nestor aga asjaolust, et väljaande edasist käekäiku suunavad mitmed poliitikaga seotud inimesed?

„Need, kes poliitikaga seotud, võivad olla küll algatajad, kuid kindlasti mitte otsustajate ringis,“ ütles ta. Et nimekirja erakondlik kuuluvus on tugevalt sotsiaaldemokraatide suunas kaldu, ei tekita tema silmis mingit küsimärki. Nestor sõnas, et ka muude erakondade persoonid on oodatud soovi korral kaasa lööma.

Nestor märkis, et Hiiu Lehe edasine koosseis on hetkel veel küsimärgi all. Pole teada ka seda, kes täidaks uute omanike alluvuses peatoimetaja rolli.

Omar Jõpiselg ütles omalt poolt, et plaanib lehega olla seotud seni, „kuni see jalad alla saab“ – tegemist on tema silmis missioonitundega projektiga, mis peaks olema poliitikavaba.

Kui palju Hiiu Lehe ostmine maksma läheb? Omar Jõpiselg ei soovinud poolelioleva tehingu detaile avada, kuid märkis, et paika pandi kõikidele panustajatele esmane number: 6000 eurot näo kohta. Lisaks on mõeldud laenu võtmisele.

 

 

 

Riigikogu ei toetanud Eesti-Vene piirileppelt allkirja tagasi võtmist

Riigikogu ei toetanud EKRE ettepanekut võtta tagasi allkiri Eesti-Vene piirileppelt. EKRE esitatud vastava eelnõu poolt hääletas 28 Riigikogu saadikut, vastu oli 53, vahendas Rahvusringhääling (ERR). Lisaks EKRE fraktsioonile hääletas poolt ka Isamaa fraktsioon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon kutsus valitsust üles tagasi võtma allkirja Eesti-Vene piirileppelt ning mitte nõustuma Venemaa jätkuva okupatsiooniga Tartu rahu järgsetel Eesti aladel. EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul oli Eesti-Vene piirileppe sõlmimine Eesti endise välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel ränk viga.

„Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Ühtlasi legaliseerib see alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgsetel Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi võõrriigile loovutamiseks,“ ütles Helme.

„Ehkki piirilepet ei ole kummagi riigi parlamendis heaks kiidetud, on praegu õige aeg ratifitseerimisprotsess seisma panna. Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja ähvardanud vastusammudega kõiki Ukrainat abistanud riike. Piirileppe ratifitseerimisega edasiminek selles olukorras on riigireetmine. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner. Ühtlasi annaks Eesti riik lepingult allkirja tagasi võttes jõulise hinnangu Venemaa vallutuspoliitikale ja oma naabrite ähvardamisele,“ lisas Helme.

Mõnede Reformierakonna poliitikute juttu, et uus piirileping tagaks paremini Eesti julgeoleku, peab Helme soovmõtlemiseks. „Ukrainal oli Venemaaga nii maismaapiirileping kui ka mereväebaaside leping. Venemaa viskas need sujuva käeliigutusega prügikasti ja alustas sõjategevust lepingutest hoolimata. Mingisugust lisagarantiid loovutuslik piirileping meile ei anna,“ ütles Helme.

„Eestil ei ole piirileppe sõlmimisega kiiret. Ükski diktaator või impeerium ei ole igavene. Seni sobib meile ka praegune ajutine kontrolljoon, mis säilitab seto rahvakillule lootuse tulevaselt demokraatlikult Venemaalt saada tagasi oma põlised maa-alad,“ rääkis Helme.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles, et praegustes oludes ei saa piirileppe ratifitseerimisega edasi minna. Samas ütles ta, et allkirja tagasi võtmisega Reformierakonna fraktsioon ei nõustu.

 

 

 

Tallinna rahvaarv kahanes mullu esimest korda 15 aasta jooksul

Kui mitte arvestada 2019. aastat, mil seadusemuudatuse mõjul kustus Tallinna linna registrist hoobilt üle 14 000 inimese, kahanes pealinna rahvaarv mullu esimest korda peale aastat 2006. Peamine põhjus oli negatiivne loomulik iive, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinn koostab statistikat rahvastikuregistri antud elukoha järgi ning selle põhjal kahanes mullu Tallinna elanike arv 683 inimese võrra. Näiteks 2020. aastal kasvas pealinna elanike arv veel 1756 võrra, enne seda oli kasv aastaid ulatunud üle 4000 ja 5000, aastal 2013 lausa üle 10 000. Rahvaarvu kahanemise peamine põhjus oli negatiivne loomulik iive, ütles ERR-ile Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail. Mullu suri Tallinnas 5506 ja sündis 4373 inimest. „Mis võib mõjutaja olla, on kindlasti koroona, nii koroonasurmad kui koroonast mõjutatud elanike liikumine,“ lausus Kail.

Tallinn on samas üks vähestest Eesti omavalitsustest, mis on silma paistnud positiivse loomuliku iibega ehk sünde on olnud enam kui surmi. Kas mullune negatiivne statistika on uue trendi algus, ei soostunud Kail pakkuma.

Tänavune aasta algas rahvastikustatistika mõttes samamoodi kui mullune, kuid aprillis kasvas Tallinna elanike arv pea 2000 inimese võrra. Kaili sõnul oli see tingitud Ukraina sõjapõgenike saabumisest. „Jah, võin öelda, et kindlasti on see seotud sõjapõgenike saabumisega,“ ütles ta.

1. mai seisuga elab Tallinna rahvastikuregistri andmeil 446 396 inimest. Linnaosadest on konkurentsitult suurim Lasnamäe 117 294 elanikuga, väikseim linnaosa on rahvaarvult Pirita 19 141 elanikuga. Mullu kahanes rahvaarv linnaosadest enim Lasnamäel 817 inimese võrra, samas Kesklinnas kasvas elanike arv 951 võrra. Kesklinn on rahvaarvult Tallinna suuruselt teine linnaosa.

 

 

 

Aegna avab suvehooaja kaks korda kiirema liinilaevaga

Tallinna ja Aegna saart ühendava navigatsioonihooaeg algas 1. mail. Üle mitme aasta osales laevaliini hankes rohkem kui üks teenusepakkuja ja selle tulemusena teenindab tänavu liini ligi kaks korda suurem ning kaks korda kiirem laev kui varasematel aastatel, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Aegna saarel avati 1. mail suvehooaeg. Selle märgiks on sügiseni kestev regulaarne laevaühendus saare ja mandri vahel. „Huvi on tegelikult olnud üllatavalt suur. Kui me homme teeme esimese sõidu, siis tänaseks on müüdud juba 60 piletit sinna. Laev on tulnud Põhja-Norrast ja sõitis seal samamoodi väikesaarte vahet. Siin leidus ka kohe norrakaid, kes selle laeva ära tundsid, kes sellega Põhja-Norras olid käinud tihti sõitmas ja nemad on meile külla tulemas,“ rääkis laevafirma Spinnaker juht Kaspar Eisel.

Aastast 2014 kuni eelmise suveni teenindas Aegna ja mandri liiklust Kihnu Veeteede laev Vesta, mis mahutas kuni 47 reisijat ja sõiduaeg oli 60 minutit. Kiire katamaraani tüüpi laev Vegtind mahutab pea 100 reisijat, lisaks 20 jalgratast ning sõit linnahalli kailt Aegnale kestab 30 minutit.

Eisel ütles, et see, kas liini teenindamine end ära tasub, alles selgub, sest kütuse hinnad on hankel osalemise ajaga võrreldes tõusnud.

„Linn kuulutas eelmise aasta lõpus välja hanke uue vedaja leidmiseks Aegna liinile ja pakkujaid oli minu teada kaks – eelmise laevaga opereerinud Kihnu Veeteed ja meie. Ja meie pakkumine oli natuke odavam,“ rääkis ta. „Kui me selle pakkumise tegime, siis olid kütuse hinnad hoopis midagi muud kui need, mis need praegu on. Tasuvus on hea küsimus,“ sõnas Eisel.

„Varasemalt oli ainult üks soovija, sel korral oli konkurents ja mul on hea meel, et seetõttu saime ka, võib öelda, et parema laeva. Varasemalt on olnud juhtumeid, kus inimesed ei pääse laeva, aga ma loodan, et sel aastal, arvestades laeva suurust, selliseid juhtumeid enam ei tule,“ rääkis Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Võrreldes lähedal asuvate Lennusadama, Noblessneri ja Vanasadama Jahisadamaga jääb linnahalli kai silma üsna kehva seisukorraga. Tallinna linnavalitsuse selle nädala otsus linnahalli rekonstrueerimise projekt edasi lükata paneb kalevi alla ka linnahalli kai võimaliku uuendamise.

„Kui räägime linnahalli kaist, siis see saab tulla kompleksselt koos linnahalliga. Ma usun, et kui need investeeringud sinna kavandatakse, kui nad on sinna tulemas, siis kindlasti üks osa sellest on ka akvatooriumi korda tegemine. Uut sadamat sinna kohe ehitama ei hakata, seda kindlasti mitte. Seda ei juhtu ei sel ega järgmisel aastal,“ ütles Novikov.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here