80 aastat juuniküüditamisest

0
263

Installatsioon Pisarate vagun Vabaduse väljakul. FOTO: Jaanus Lensment

 

Eelmise aasta seisuga elab Eestis veel umbes 400 inimest, kes küüditati 14. juunil 1941 Siberisse. Peale nende on meie hulgas ligi 2100 inimest, kes sündisid asumispaigas.

Postimees Nädal avaldas 12. juunil paarislehekülje juuniküüditamise meenutamiseks. Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm kirjutas, et küüditamised olid NSV Liidus poliitilised kampaaniad. Esimesed läänepiiri puhastamised toimusid 1930. aastal ning kordusid aastatel 1935-1936. Nende küüsi jäid tuhanded NSV Liidus elanud eestlased.

Küüditamise kõrgperioodid olid 1930-1931 ja 1941-1942. 14. juuni ühisoperatsiooni käigus küüditati Baltikumist 45 000 isikut. Samal ja järgmisel 1942. aastal asustati ümber saksa ja soome rahvusvähemused kõikjal NSV Liidus.

Esimene sõjajärgne küüditamine Eestis toimus 15. augustil 1945, mil eriasumisele saadeti 407 saksa rahvusest kodanikku. Enamiku neist moodustasid eestlaste ja venelastega abiellunud sakslannad, seega olid küüditatute hulgas ülekaalus üle 60-aaastased naised. Saksa rahvusest küüditatutega läksid kaasa nende teisest rahvusest perekonnaliikmed.

Märtsiküüditamisega 25.-29. märts 1949 viidi Eestist ära 20 702 isikut, kellest ligi 40 protsenti moodustasid „kulakud“ ja 60 protsenti „rahvavaenlased“.

Viimane massiküüditamine viidi Eestis läbi 1951. aastal, kui eriasumisele saadeti keelatud ususektide liikmed – see on tuntud kui Jehoova tunnistajate küüditamine. Eestist viidi ära 281 inimest. Viimased massiküüditamised NSV Liidus toimusidki 1951-1952.

Eesti Mälu Instituudi (EMI) juhatuse esimees, ajaloodoktor Meelis Maripuu kirjeldas juuniküüditamise läbiviimise korda. Eestist plaaniti küüditada eri arvestuste kohaselt umbes 11 000 – 14 500 inimest.

Senise andmete kontrollimise tulemusena on õnnestunud kinnitada 8460 isiku andmed, kes võeti kinni 14. juunil 1941 alanud operatsiooni käigus. Kui arvestada juurde veel kuni 650 võimalikku isikut, keda on varem käsitletud juuniküüditamise ohvritena, kuid kelle andmeid ei ole seni õnnestunud siduda muude rahvastikuandmetega, jääb selle operatsiooni ohvrite arv maksimaalselt 9100 piiresse. „See on ligilähedane NSV Liidu julgeolekuorganite endi aruandele,“ kirjutas Maripuu.

EMI kutsub jätkuvalt lähedasi üles kontrollima kommunismiohvrite memoriaali andmebaasis, nn e-memoriaalis, oma perekonnaliikmete kohta käivat infot ning võtma vigade märkamisel ühendust EMI-ga, et üheskoos jõuda parema tulemuseni.

Juuniküüditamise 80. aastapäevaks on kirjastuselt Grenader ilmunud fotoalbum „Siberis – vangistuses ja asumisel“, mis räägib fotode läbi Nõukogude poliitilise vägivalla ohvritest ja nende peredest. Umbes 450 leheküljele koondatud fotod ja muud illustratsioonid pärinevad arvukatest era- ja mäluasutuste kogudest.

14. juuni varahommikust kuni hilisõhtuni meenutab Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun” eesti luuletajate loomingu toel 80 aasta möödumist juuniküüditamist.

Jüri Üdi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletustes kajastuvad küüditamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälestamine aastakümnete jooksul nii kodu- kui välis-Eestis. Programm kestab 35 minutit.

Luuletusi esitavad virtuaalselt näitlejad Helena Maria Reisner, Merle Palmiste, Kaspar Velberg ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitab Toomas Lunge.

Mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on endine Nõukogude Liidu piir. See motiiv on kujutatud ka Maarjamäe seinapannool koos raudteeharudega, mis viisid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudteele paigutatud vagun, suunaga itta, sümboliseerib ühte 490st küüdivagunist, mis on täitunud „küüditatute pisaratega”.

KALEV VILGATS / ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here