Algas Eesti ja Läti teise tulevikukoostöö raporti koostamine. Riias asuv NATO keskuse asedirektor vahetus. Balti riikide liider on Leedu. Rail Balticu põhitrassi ehitamine algab järgmisel aastal

0
72

Paremalt: koostööraporti väljakuulutamise virtuaalüritust modereerinud ajakirjanik Evelyn Kaldoja, välisminister Eva-Maria Liimets ja Eesti poolne raportöör ajakirjanik Ragnar Kond. FOTO: välisministeerium

 

Välisminister Eva-Maria Liimets kuulutas 4. novembril virtuaalüritusel koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ning kaasautorite Ragnar Kondi ja Janis Eichmanisega alanuks Eesti ja Läti teise koostööraporti koostamise protsessi.

„Eesti ja Läti on lähedased naabrid — meid seovad tihedad inimestevahelised kontaktid, kultuur, ajalugu, majandus ning ühised väärtused, vaated ja huvid maailmapoliitikas. Teeme tavapäraselt tihedat koostööd nii kahe riigi vahel kui ka piirkondlikult ja rahvusvahelisel tasandil. Seepärast on mul hea meel, et saime täna kuulutada alanuks teise Eesti ja Läti tulevikukoostöö raporti koostamise. Usun, et see töö aitab meil Eesti ja Läti suhetele argipäevasest erineva pilguga otsa vaadata ning leida üles kohad ja viisid, kuidas omavahelist läbikäimist veelgi edasi viia,” ütles Liimets.

Välisminister sõnas, et uue koostööraporti olulisim eesmärk on analüüsida Eesti ja Läti suhteid üleilmsete ja piirkondlike suundumuste valguses pakkudes ajakohaseid suuniseid tulevikuks.  „Vaatame raportit koostades tulevikku, et leida uusi arenguvõimalusi ja ideid ning panna ka paika eesmärgid, millele meie ühistegevused võiksid pikas plaanis keskenduda,” lisas Liimets.

Tulevikukoostöö raportis saab käsitleda selliseid teemasid nagu kultuur, haridus, teadus, keskkond ja kliima, majandus ja innovatsioon, ühendatus (transport ja digitaliseerimine), inimestevahelised suhted ning linnade ja omavalitsuste koostöö.

Raporti koostavad 2022. aasta suveks Eesti poolt ajakirjanik Ragnar Kond ja Läti poolt endine suursaadik Janis Eichmanis, tuge pakub Eesti Välispoliitika Instituut.

Eesti ja Läti esimene tulevikukoostöö raport valmis 2010. aastal, selle koostasid Anvar Samost ja Andris Razans.

 

Einar Linn vahetas Riias välja Peeter Tali

Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektorina alustas tööd Einar Linn, vahendas Rahvusringhääling (ERR). EPL-i lugejatele oleme varem kirjutanud, kuidas Eestil tekkis probleem kõrge ametikoha täitmisega justkui rahapuudusel. Nüüd on olukord lahenenud.

Linn on lõpetanud avalikkussuhete ja teabekorralduse eriala Tartu Ülikoolis ning 2007. aastast alates on töötanud erinevatel ametikohtadel kaitsepolitseiametis.

Riigisekretäri Taimar Peterkopi sõnul on NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus olnud valdkonna tippteadmiste siia regiooni koondamisel tulemuslik. „Eesti oli selle keskuse asutajate seas ning võimalus täita seal asedirektori positsioon on meile suureks tunnustuseks. Usun, et Einar jätkab edukalt eelmiste asedirektorite Aivar Jaeski ja Peeter Tali jälgedes,“ sõnas Peterkop.

Einar Linn võtab teatepulga üle 2017. aastast sama positsiooni täitnud Peeter Talilt.

NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus loodi 2014. aastal Läti eestvedamisel Riiga ning selle töösse panustavad Lätile lisaks veel Eesti, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola, Ühendkuningriik, Holland, Soome, Rootsi, Kanada, Slovakkia, Taani ja USA. Liitumas on Prantsusmaa ja Ungari.

 

Balti riikide liider on Leedu

Balti riikide välispoliitiliseks liidriks on tõusnud Leedu, kuid see ei peaks Eestit kadedaks tegema, kuna ka meil on siit võita, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik.

„Leedu välispoliitika esilekerkimist on märgatud Eestis. Nii Eesti eelmist, Jüri Ratase juhitud kui ka praegust Kaja Kallase valitsust on kritiseeritud aeglase reaktsiooni pärast Valgevene sündmustele ning otsustamatuse eest suhetes Hiinaga,“ kirjutas Kuusik instituudi kogulehel avaldatud artiklis, mida vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kui suur hulk Euroopa riike kehtestas Valgevene lennukitele sisenemiskeelu, võttis Eestil otsuse tegemine mitu päeva. Selline aeglane reageerimine on taoliste välispoliitiliste sündmuste puhul Eesti kohta ebatavaline, tõdes Kuusik. Samal ajal on Leedust saanud Valgevene teema üks eestkõnelejaid, Vilnius avaldas kiiresti toetust sealsele demokraatiameelsele opositsioonile pärast mullu augustis toimunud presidendivalimiste võltsimist ja avas piiri opositsioonitegelastele. Leedu on avalikult astunud välja Hiina ja 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi koostööformaadist 17+1.

Kuusik tõdes, et kui ta räägib leedulaste või lätlastega, siis on sageli tunda, et nad vaatlevad Eestit kui võistlejat. Samal ajal Eesti ei näe enda konkurentidena Lätit ja Leedut, vaid püüab ennast võrrelda Põhjamaadega. Leedu esiletõusuga võib see aga muutuda.

„On hea, kui iga Balti riik arendab välja oma tugevuse. Leedul on ühine piir Valgevenega ja see on loomulik, et talle teeb naaberriigis toimuv suuremat muret,“ märkis analüütik.

Läti püüab edendada tihedamaid suhteid Kesk-Aasia riikidega, arendades oma sellealast kompetentsi.

Eesti on seni tuntud oma küber- ja IT-alasete saavutustega, ehkki arvestades maailmas sel alal kasvavat konkurentsi, võib tekkida küsimus, kui kauaks me suudame oma liidrikohta hoida. Lisaks on Eestit nähtud seni meie piirkonna kontaktpunktina. Kuusik märkis, et mõni suvi tagasi tehtud uuringu käigus tunnistasid paljud Euroopa Liidus, et näevad just Eestit kolme Balti riigi liidrina. Kuna Eestil on lähedased suhted Läti ja Leeduga ning samas mõistab ta hästi ka Põhjamaade mõtlemist, on Tallinn hea partner siia regiooni sisenemisel, kirjutas Kuusik.

Siiski ei peaks Eesti vaatama Leedu tõusu kui kaotust. Kolm Balti riiki on kasvamas välja enesekesksest välispoliitikast. Maailmas on muid teemasid peale Venemaa ja meie regiooni julgeolekuolukorra. Loomulikult on see meie prioriteet, aga oma portfelli avardamine teiste teemadega üksnes tugevdab meie positsiooni oma liitlaste ja partnerite silmis, leidis Kuusik.

Tallinn peaks Vilniust toetama, see peaks isegi olema meie strateegiline siht, kirjutas Välispoliitika Instituudi teadur. Viimase aja kriitika Eesti valitsuse välispoliitika suunas, mida on peetud järgivaks, on õiglane, kuna selles paistab vähe strateegilist mõtlemist ning rohkem hooletust, märkis Kuusik.

„Praegune välispoliitika ei saa rajaneda lootusel, et kõik on sõbrad, mis tähendab, et pole vaja pooli valida ning seista oma väärtuste ja põhimõtete eest. Otse vastupidi: praegu on õige aeg seda teha. Rahvusvahelisel õigusel baseeruva maailmakorra, inimõiguste ja demokraatia nõrgenemisest rääkimine ei aita neid päästa. Tegevus aitab. Paistab, et Leedu on sellest aru saanud,“ tõdes Kuusik oma artikli lõpetuseks.

Siinkirjutaja poolt lisaks, et peale ühise piiri Valgevenega, on Leedul väga tihe koostöö Poolaga, mis kindlasti aitab ennast Ida- ja Kesk-Euroopas paremini kuuldavaks teha. Eesti on tõesti püüelnud ühinemisele Põhjala ruumiga, kuid suheldes Skandinaaviaga ei tohi unustada, et on muidki valdkondi, millel silma peal pidada. Eriti arvestades Eesti staatust ÜRO Julgeolekunõukogus.

 

Rail Balticu põhitrassi ehitamine algab järgmisel aastal

Rail Balticu ehitusotsuse ettevalmistamise käigust pole tükk aega Eesti meedias juttu olnud.

Nüüd on valminud vahepealsete tööde aruanne. Esimesena peaks rongiliiklus käima hakkama Tallinna-Pärnu lõigul, Pärnu-Ikla lõik valmib maakonnaplaneeringu ümbertegemise tõttu hiljem ning ei pruugi valmida ajakavajärgselt, ütles Riigikogu majanduskomisjoni istungil Rail Baltic Eesti juht Tõnu Grünberg.

Rail Balticu põhitrassi projekteerimine on ajakavast veidi maha jäänud, põhjuseks nii koroonapandeemia tekitatud katkestused kui üldine keeruline olukord projekteerimisturul, ütles Grünberg. Küll oli tal rõõm tõdeda, et ehitushanked on läinud hästi ja pakkumised on olnud loodetust paremad. Seevastu projekteerimisega on probleeme, sest raske on jõuda mõistlike pakkumisteni.

Projektide hilinemine tähendab viivitust vajalike maalappide omandamises. „Nii kaua, kui projektid pole tulnud, ei saa omandada maid. Maa-amet on võtnud riske, et võetakse maade omandamine ette varem, kui on suhteliselt suur kindlus, et sinna tuleb trass. Mõnel puhul on see õigustatud, mõnel juhul mitte. Kui trass nihkub natuke, peame maade omandamise protsessi uuesti läbi viima,“ rääkis Grünberg.

Põhitrassi ehitamine peaks algama järgmisel aastal ning ehitust ei jagata kolme maakonnaplaneeringu põhjal kolmeks, vaid väiksemateks juppideks, ütles Grünberg.

„Iga juppi, kus on olemas maa ja projekt, saame kohe ehitama hakata. Kui jagaks kogu Eesti ulatuses kolmeks, peaksime ootama igal kolmandikul probleemide lahendamist,“ ütles Grünberg.

Näiteks tähendavad Pärnu maakonnaplaneeringu ümber tekkinud vaidlused, et Pärnu-Ikla lõik valmib suure tõenäosusega teistest hiljem ning ehitus ei valmi kavandatud ajaks. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering loodetakse taaskehtestada järgmise aasta lõpus.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et praeguse seisuga on ülejäänud põhitrass ajakavas. „Näeme, et kui tekib aastaseid-paariaastaseid viivitusi, siis on see Pärnu-Ikla lõik. Esimesena võiks avada Pärnu-Tallinna liini,“ lausus ta.

Grünbergi sõnul loodetakse aastaks 2023 omandada kõik põhitrassi ehituseks vajalikud maatükid ja valmis saada kõik projektid, misjärel saab taotleda ehituslubasid.

Tallinna Ülemistele kerkivat Rail Balticu ühisterminali projekti nimetas Grünberg väga-väga keeruliseks.

„Pole päeva, kus meil poleks kohtumisi ministri, linnapeaga. Väljakutse on see, et vaja on kehtestada detailplaneering, aga seal on nii palju osapooli, lisaks tuli T1 (kaubanduskeskuse) pankrot juurde. Praktilised küsimused, mida tuleb lahendada, juurdepääsuteed, mis on linna visioon. See on hea visioon, aga peame leidma kompromisse. Meie tehtav peab olema abikõlbulik, kui ei ole, peame leidma omavahendeid,“ lausus Grünberg.

Plaani järgi peaks Ülemiste reisiterminali hoone ja ümbritseva ala projekt valmima üsna pea, vahearuande järgi 2021. aasta keskpaigas.

Grünbergi sõnul peaks kõik vajalikud rajatised valmima 2026. aastaks. See ei tähenda automaatselt rongiliikluse avamist, sest selleks on omakorda vaja kõiksugu teste ja kooskõlastusi.

Grünbergi sõnul on hilinemise ja ehituse kiire kallinemise korral õhus variant, et lisaraha tuleb taotleda Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist, mis algab aastal 2028. Alternatiiv sellele on näiteks riigi võetav laen.

Rail Balticu raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi tulemustega kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus 2018. aastal täpsustatud eelprojekti järgi ligikaudu 1,59 miljardit eurot.

 

VÄLISMINISTEERIUM / KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here