Arhitektide liit reastas kümme sajandi arhitektuurisaavutust. Eesti juhtimisel valminud raport tõstab ruumiloome keskmesse kultuuri

0
135

Pärnu rannahoone. FOTO: Visit Estonia

 

8. oktoobril sajandat sünnipäeva tähistanud Eesti Arhitektide Liit (EAL) nimetas sajandi kümne tunnustamisväärset arhitektuuriobjekti, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist väärivate objektide väljavalimise eesmärk on hakata väärtustama ajale vastu pidanud head arhitektuuri,“ selgitas arhitektide liidu president Andro Mänd pressiteate vahendusel.

„Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri all on silmas peetud seda, et säilinud on hoone arhitektuurne tervik sellisel kujul, nagu see arhitekti poolt algselt projekteeriti. Tunnustuse väljaandmise üheks eesmärgiks on lisaväärtuse andmine ka nõukogudeaegsele arhitektuurile,“ tähendas Mänd.

Ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjektideks nimetati:

  • Riigikogu hoone (1920-1922), Herbert Johanson, Eugen Habermann,
  • Pärnu rannahoone (1938-1939), Olev Siinmaa,
  • Tallinna Tuletõrjemaja (1939), Herbert Johanson,
  • Tallinna Laululava (1960), Alar Kotli, Henno Sepmann,
  • Lillepaviljon (1960) ja Kohvik Tuljak Tallinnas (1964-1966), Valve Pormeister (hooned otsustati käsitleda ühe objektina),
  • Jäneda põllumajanduskooli õppehoone (1975), Valve Pormeister,
  • Rapla KEKi haldushoone (1977), Toomas Rein,
  • Tehvandi suusaspordibaas Otepääl (1978), Peep Jänes, Tõnu Mellik,
  • Tallinna Linnahall (1980), autorid Raine Karp, Riina Altmäe,
  • Karja tn lillepood (1978-1983, valminud 1983), Vilen Künnapu.

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on valituks osutunud kümme arhitektuuriteost kõik tuntud ja ühiskondlikult olulised hooned, mis paistavad silma kas uuendusliku tehnoloogilise lahenduse, andeka arhitektuurse vormistuse või suurepärase sise- ning välisruumi ühendamise poolest.

„Žürii lähtus hindamisel eelkõige hoonete arhitektuurest kvaliteedist, hinnates nende seost ümbritseva linnaruumi või maastikuga, unikaalset vormilahendust ning mõjukust oma ajastu arhitektuuri kontekstis. Vähem tuntud või ajale mitte vastu pidanud objekte seekord hindamisele ei valitud, määravaks sai hoonete kõrgetasemeline arhitektuurne sõnum, mis on terviklikult säilinud ning kõnetab inimesi ka tänapäeval,“ lausus Ojari.

„Praeguse seisuga on tegemist küll ühekordse tunnustamisega, kuid kaaluda võiks jätkuvat tunnustamist, näiteks iga viie aasta tagant. Edaspidiselt võiks tunnustada juba objekte, mille väärtus  on vastu pidanud 25-30 aastat,“ lisas Andro Mänd.

Seekord võeti vaatluse alla vaid avalik arhitektuur ning jäeti eramud fookusest välja, kuid tulevikus plaanitakse korraldada ka sajandi parimate eramute väljavalimiseks uus konkurss. Tunnustuse pälvinud arhitektuuriteosele kinnitatakse objekti tunnustamist tähistav plaat.

 

Eesti juhtimisel valminud raport tõstab ruumiloome keskmesse kultuuri

Euroopa ruumiloome ekspertide koostöös valmis raport, mis annab soovitusi selle kohta, kuidas tagada kvaliteetne arhitektuur ja ehitatud keskkond. Töörühma järeldusi ja soovitusi tutvustati oktoobri alguses Grazis peetud konverentsil, mis võttis kokku ekspertrühma poolteise aasta pikkuse töö.

Raportis „Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda” pakutakse välja viise, kuidas arhitektuur ja laiemalt ehitatud keskkond oleks kvaliteetsem ning millistele tingimustele see peaks vastama. Selles rõhutatakse kultuurikeskse lähenemise vajadust elukeskkonnale.

„Targad ruumiotsused aitavad hoida ja väärtustada meie elukeskkonda, mis on otseselt seotud üldise heaoluga,” ütles rahvusvahelist töörühma juhtinud Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. „COVID-19 pandeemia kogemus näitas, kui tähtsaks sai ligipääs heale avalikule ruumile ning looduslikele puhkealadele. Järelikult ei ole arenduste puhul ainult funktsionaalsed, tehnilised või majanduslikud aspektid piisavad. Ohuks on siin näiteks hinnapõhised hanked, millele tuleks ka Eestis vastukaaluks järjest rohkem kasutada väärtuspõhise hankemudeli võimalusi,” tõi ta näiteid.

Parima praktika näiteid on raportis toodud eri paigust üle Euroopa ning ekspertide soovitused puudutavad laiemalt Euroopa Liidu tasandit, eraldi liikmesriikide, aga ka kohalikku vaadet lisaks erasektorile ja erialainimeste ringile. Raport on tihedalt seotud Euroopa roheleppe väärtustega. Eestis on raportis kirjeldatu näiteks „Hea avaliku ruumi” programm, tänu millele on uue väljanägemise saanud 10 linnasüdant üle Eesti. Ruumiloome võimaluste paremaks teadvustamiseks Euroopas soovitab raport toetada põhjalikumat ruumiharidust ning sisulist inimeste kaasamist.

Töörühm loodi Euroopa Liidu Nõukogu kultuuri töökava alusel, protsessi koordineeris Euroopa Komisjon ning selles osales peaaegu poolsada eksperti nii Euroopa Liidu maadest kui ka Norrast ja Šveitsist.

KULTUURIMINISTEERIUM / ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here