Balti riigid seavad ühiselt sõjaliste võimete arendamisel uusi sihte

0
54

Kaitseminister Kalle Laanet osales Balti riikide kaitseministrite kohtumisel. FOTO: kaitseministeerium

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kohtusid 21. mail Leedus, Šiauliais, et arutada NATO tippkohtumise, regionaalse julgeoleku ning Balti riikide koostöö küsimuste üle.
Kaitseministrid Kalle Laanet, Artis Pabriks ja Arvydas Anušauskas külastasid visiidil ka Šiauliai õhuväebaasi ja tutvusid NASAMS õhutõrjesüsteemiga.

„Arutasime Balti kolleegidega põhjalikult ootusi eelseisvale NATO tippkohtumisele. Leiame, et NATO-l on vaja anda selge ja tugev sõnum Vene ohu osas ja seada kollektiivkaitse alliansi järgmise kümnendi kõige olulisemaks ülesandeks,“ sõnas kaitseminister Kalle Laanet.

„Ohupilt on muutunud keerulisemaks Venemaa ettearvamatu oportunistliku käitumise tõttu. Viimatine Vene vägede ja relvastuse koondamine Krimmis ja Ukraina piiridel on selle ehe näide. Augustis ja septembris toimuva mastaapse Venemaa õppuse Zapad-2021 ajal peame olema kõrgendatud valmisolekus,“ lisas kaitseminister.

Kaitseministrid olid ühel nõul, et Balti riigid peavad jätkama Ukraina toetamist nii poliitiliselt kui ka läbi praktiliste tegevuste, sealhulgas aitama kaasa Ukraina iseseisva kaitsevõime arendamisele. Eestil on juba aastaid Ukrainaga tihe praktiline koostöö, kuid otsitakse võimalusi selle jätkuvaks arendamiseks. Kaitseminister Laaneti sõnul tõdeti ühiselt, et kolmekesi koos tegutsedes saaksid Balti riigid tänaseid toetustegevusi Ukrainale veelgi laiendada.

Laanet, Pabriks ja Anušauskas märkisid, et õhukaitsealane koostöö kolme Balti riigi vahel on jätkuvalt oluline ning selle tugevdamiseks ja edasi arendamiseks on regioonis vaja läbi viia rohkem õhukaitseõppuseid koos NATO liitlastega.

„Olen varem rõhutanud, et Eesti, Läti ja Leedu võimearendusalasel koostööl on väga palju potentsiaali ning äärmiselt oluline roll piirkonna julgeoleku tugevdamisel. Strateegilise tähtsusega võimete arendamine on ressursimahukas, mistõttu peame hoolikalt läbi mõtlema, kuidas tagada piiratud ressursside kõige efektiivsem realiseerimine. Seetõttu otsustasime täna, et alustame täpsemat analüüsi ja ettevalmistustööd ühiselt mitmelasulise raketiheitjate süsteemi hankimiseks,“ märkis Kalle Laanet.

Kaitseministrid allkirjastasid ka ühiskommünikee, milles rõhutavad praeguse julgeolekuolukorra valguses muuhulgas kaitsevõimete jätkusuutliku edendamise ja heidutuse tagamise tähtsust, transatlantiliste suhete olulisust ning NATO liitlasvägede kohalolu vajalikkust Balti riikides.

Leedu on 2021. aastal Balti kaitsekoostöö juhtriik, kes on oma eesistumisaja prioriteediks seadnud võimearendusalase koostöö Balti riikide ning liitlastega.

KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here