Eesti korraldas NATO Cyber Defence Pledge konverentsi

0
58

Kaja Kallas konverentsil. FOTO: kaitseministeerium

 

15. aprillil lõppes Eesti korraldatud ja kolmandat korda aset leidnud konverents “NATO Cyber Defence Pledge Conference 2021: Entering to a New Decade”, kus arutati võimalusi alliansi küberkaitse tugevdamiseks strateegilisel, poliitilisel ja praktilisel tasandil.

“NATO küberkaitselubaduse vastu võtmisest 2016. aastal oleme tulnud pika tee,” ütles NATO asepeasekretär Mircea Geoană oma sõnavõtus. Tema sõnul on liikmesriigid nõustunud, et küberrünnakud võivad käivitada NATO kollektiivkaitse klausli ehk artikkel 5. Samuti ollakse asepeasekretäri sõnul ühel meelel küberruumi mõtestamisel – seda käsitletakse võrdväärse võimaliku sõjalise ruumina maa, mere ja õhu keskkondade kõrval. Geoană rõhutas, et vastupidavate tehnoloogiate arendamine ja võimendamine on võtmetähtsusega tegevusteks NATO 2030 initsiatiivi saavutamiseks, mille eesmärk on tugevdada liitlassuhteid. “Peaksime vastu võtma selgemad ja paremini mõõdetavad eesmärgid, et tagada miinimumstandardid liitlasriikide seas, sh küberruumis, sest me oleme ainult nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli,” lisas Geoană.

Konverentsil kõnelejad arutasid küberkeskkonna tarneahelate, riikliku tähtsusega taristu ning NATO operatsioonidega seotud küsimusi. Üritus tõi lisaks küberkaitse tippeksepertidele kokku poliitikakujundajad, relvajõudude ja teadusasutuste ning tööstusharude esindajad.

“Meie professionaalne elukeskkond on üha rohkem liikunud füüsilisest maailmast küberruumi. Me ei tohiks unustada, et see võib arvukate virtuaalsete kõnede ajal avada täiendavaid uksi meie vastastele,” ütles peaminister Kaja Kallas konverentsi avasõnades. “Uude kümnendisse astumine ei nõua ettevalmistust mitte ainult meie ekspertidelt, vaid ka meie strateegilistelt otsustajatelt. NATO küberkaitse koostöökeskuse käimasolev küberõppus „Locked Shields“ on hea näide – see pakub ka riiklikele otsustajatele võimalust panna end kriiside juhtimisel proovile,” lisas Kallas.

2016. aastal andsid NATO liikmesriigid lubaduse tõsta küberkaitsevõimekuste tähtsuse osakaalu. Konverents on alates 2018. aastast aidanud välja tuua küberkaitse arendamisel esinevaid probleeme ning aidanud jagada parimaid praktilisi kogemusi nii Põhja-Atlandi Nõukogu kui ka liikmesriikide küberkaitse ekspertide vahel.

“Liitlasriike pannakse küberruumis pidevalt proovile. Seetõttu peame tagama vajalike võimekuste olemasolu, et ennetada ja vähendada igasuguste küberintsidentide mõju. Need püüdlused tuleb regulaarselt üle vaadata, sest küberkaitselubaduse eesmärkide saavutamine on jätkuv protsess,” rõhutas kaitseminister Kalle Laanet. “Eesti on küberkaitselubadusele täielikult pühendunud. Aasta alguses asutasime sihtasutuse CR14, selle põhivõimekus on küberharjutusväli, mis on platvormiks sel nädalal toimuvale õppusele „Locked Shields“,” lisas Laanet.

Eesti on kolmas riik, mis korraldab Cyber Defence Pledge konverentsi. Varem on konverents aset leidnud 2018. aastal Pariisis ja 2019. aastal Londonis. Üritus plaaniti korraldada 2020. aastal, kuid lükkus COVID-19 pandeemia tõttu edasi ja toimus nüüd virutaalformaadis.

KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here