Eesti ostab mereväele meremiinid Soomest. Eesti kaitsetööstusettevõtete projektid said Euroopast 6 miljonit eurot

0
101

RKIK-i õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk meremiini maketiga. FOTO: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) sõlmis Soome päritolu ettevõttega lepingu hankimaks Eesti mereväele meremiinid.

Mereväe ülema Jüri Saska sõnul astume meremiinide soetamisega Eesti meresõjapidamise arendamises olulise sammu edasi. „Eesti Mereväe jaoks on tegemist uue võimearendusega, millel on oluline strateegiline mõju. Kui seni on merevägi keskendunud pigem lõhkekehade avastamisele ja kahjutuks tegemisele ehk miinitõrjele, siis nüüd panevad hangitavad miinid aluse miinide veeskamise võimele.”

RKIK-i direktor Magnus-Valdemar Saar märkis, et mida rohkem suudame panustada Eesti esmase iseseisva kaitse võimelünkade täitmisesse, seda enam on liitlased valmis Eestit toetama. Meremiinide soetamine on suur samm edasise iseseisva kaitsevõime tõstmisel.

„Kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2022–2025 näeb ette võtta kasutusele uued meremiinid ja rannikukaitsesüsteemid. Tegemist on 2020. aasta lõpus valitsuse poolt eraldatud lisarahastuse eest riigi kaitseinvesteeringute programmile täiendavalt eraldatud vahendite realiseerimisega,” kommenteeris RKIK-i õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk.

Saska lisas, et hangitavate miinide täpne kogus ei ole avalik info. „Võime öelda, et plaanis on hankida märkimisväärne kogus meremiine. Tegemist on kaasaegsete miinidega, mis on loodud kestma aastakümneid.”

Meremiin on strateegilise mõjuga relvasüsteem, mis on osa üldisest kaitseväe sõjapidamisest eesmärgiga tagada enda ja liitlasvägede liikumisvabadus Läänemerel ning takistada merelt rünnakute ja seeläbi täiendavate rinnete loomist maal.

Võimalik miiniväljade olemasolu heidutab ja takistab vastasel merealade kasutamist, suunates vastase merelise tegevuse aladele, mis on ebasoodsad tema operatsioonide läbiviimiseks ja omakorda soodsad meie kaitsetegevusele.

 

Eesti kaitsetööstusettevõtete projektid said Euroopast 6 miljonit eurot

Seitse Eesti kaitsetööstusettevõtte osalusega projekti said Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmist kuus miljonit eurot uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Eesti riik finantseerib projekte ligi poole miljoni euroga.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et eelkõige annab Euroopa Liidu teadus-arendustegevuse koostööprojektides osalemine kodumaisele kaitsetööstusele võimaluse Euroopa Liidu eelarvevahendite toel arendada Eestile olulisi militaarotstarbelisi tehnoloogiaid ning arendada meie majandust.

„Paranevad Eesti teadusasutuste ja ettevõtete võimalused osaleda olulistes kaitsealastes teadus- ja arendusprojektides ning meie kaitsetööstusettevõtete ligipääs rahvusvahelistele tarneahelatele,“ ütles Laanet.

Ta lisas, et käesoleval aastal oli Eesti jaoks eriti oluline regionaalne mõõde. „Mitmeid projekte viiakse ellu koostöös naabritega Balti riikides ja Põhjamaades, mis võimaldab ühishangete ja ühisvõimete arendamiseks teha koostöös teiste Balti riikide ja Põhjamaadega arvestades Läänemere regiooni vajadusi,“ lausus Laanet.

Rannikukaitseradarite projekt PADIC sünnib Eesti-Rootsi-Soome koostöös. Regiooni kliimatingimustesse sobiva soomuki arendus toimub koostöös Soomega projektis FAMOUS. Küberrünnakute tõrjumise võimaluste arendust CYBER4DE, luuakse osaliselt koos Venemaaga piirnevate riikidega.

Laanet rõhutas, et tänu kaitsetööstuse arendamisele ühiselt tugevneb nii Eesti kui kogu Euroopa kaitsevõime – väheneb killustatus, sest pakkujate valik ja konkurentsivõimeliste toodete saadavus EL turul laieneb ning väheneb sõltuvus kolmandate riikide tehnoloogiatest ja seadmetest.

Cybernetica, Talgen Cybesecurity, Criffin R&D, CAFA Tech, Rantelon, Defsecintel Solutions ja Marduk Technologies osalusega projektides arendatakse mobiilne tööriist küberünnakutele kiireks reageerimiseks ja traumahaige käsitsemise simulaator meditsiinimeeskondadele, arendatakse välja võimekus meremiinide lõhkamise automatiseerimiseks, passiivsensoritel põhinev radaritehnoloogia ning integreeritud droonitõrjelahendus ja tehisintellektil põhinev lahingujuhtimissüsteemi tehnoloogia. Samuti uuritakse tehnoloogilisi võimalusi keerukates maastiku- ja kliimatingimustes opereerivate, uue põlvkonna maismaasõidukite väljaarendamiseks.

Ülevaade võitnud projektidest

Future Highly Mobile Augmented Armoured System (FAMOUS) on Soome algatatud ja juhitav  projekt, mille eesmärk on viia läbi teostatavusuuring uue põlvkonna soomustatud maismaasõidukite arendamiseks, mis sobiks kasutamiseks ekstreemsetes kliima- ja maastikutingimustes. FAMOUS projekti konsortsiumi juhib Patria. Eesti ettevõtetest on tööstuspartner Cybernetica.

Deployable Cyber Defence Toolbox for Cyber Rapid Repsonse Teams (CYBER4DE) on Leedu algatatud projekt eesmärgiga arendada mobiilne ja modulaarne kübertööriistakast küberrünnakutega tegelevatele meeskondadele kiirreageerimiseks, mis võimaldaks tundmatutes süsteemides ja erinevates keskkondades küberintsidenti lahendada. Eestist poolt on tööstuspartner Talgen Cybersecurity. Lisaks on õppuste materjalide kokkupanekuks ja teostamiseks kaasatud küberväljaõppekeskus CR14.

Virtual Reality Trauma Simulator (ViReTS) on Läti algatatud projekt, mille eesmärk on reaalajas toimiva virtuaalse simulaatori loomine traumahaige käsitlemise harjutamiseks. Eestist osaleb partnerina Criffin R&D (VR Lab). Projektis osaleb ka Saksamaa.

Mine Risk Clearance for Europe (MIRICLE) on Belgia juhitav projekt meremiinide lõhkamisroboti arendamiseks. Projekti konsortsiumit juhib Belgia-Prantsusmaa ettevõte Naval Group. Eesti ettevõtetest on konsortsiumi liige CAFA Tech. Projekt lahendab probleemi, et kuidas vähendada miinituukrite (inimeste) kasutamist laengute paigaldamisel meremiinidele.

Passive Acquisition by Digital Convergence (PADIC) on Rootsi juhitav projekt passiivsensoritel põhineva rannikukaitse radarite arenduseks. PADIC projekti juhib Rootsi ettevõte SAAB, kaasuvad Soomest Patria ja Eestist CAFA Tech ja Rantelon. Loodav passiivradarite lahendus pakub Eestile huvi meie rannikukaitsetehnoloogiate planeerimisel.

European Approach of AI transversality applied of Defence Programs (AI4DEF) on Taani juhitav projekt, mille eesmärk on AI tehisintellekti lahendustel põhinev juhtimissüsteem, mis pakub tõhusamat otsustustuge. Projekti on Eestist kaasatud Defsecintel Solutions. Projekti kõige väärtuslikumaks osaks Eesti jaoks on loodava AI andmekeskuse idee. Seni on olnud probleemiks, et tehisintellekti treenimine vajab suuri andmehulkasid, mida väikeriikidel ja väikeettevõtetel on keeruline saada. Seetõttu oleks vajalik luua ühendatud võimekus nende andmete hoiustamiseks ja jagamiseks.

Joint European System for Countering Unmanned Air Systems (JEY-CUAS) projekti eesmärk on droonitõrje süsteem, mis integreerib droonide avastamise (sensorid), juhtimise ja kahjutuks tegemise elemendid. Tulemiks modulaarne, teisaldatav ja paindlik arhitektuur. Eestist on kaasatud Marduk Technologies.

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS / KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here