Eesti riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise. Luhansk läinud, Donetsk järjekorras? Zelenskõi: liitlaste saadetud raskerelvad töötavad rindel täisvõimsusel

0
124

Alar Karis kuulutas välja Soome ja Rootsi NATOga ühinemise heakskiitmise seaduse. FOTO: Vabariigi Presidendi Kantselei

 

 

Eesti riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise

Riigikogu kiitis 6. juulil peetud erakorralisel istungjärgul 79 poolthäälega heaks Soome ja Rootsi vastuvõtmise NATO-sse. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, kolm oma kohalviibimise registreerinud saadikut jättis hääletamata, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kohal olnud 82 saadikust jättis hääletamata Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Jürgen Ligi ning Ants Laaneots. 19 saadikut puudus.

Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase sõnul tahtsid tegelikult nii Laaneots kui ka Ligi poolt hääletada. Kase ei osanud öelda, mis täpsemalt hääletusel valesti läks. Keskerakonna pressiesindaja sõnul ei viibinud Stalnuhhin hääletamise ajal Eestis. Miks oli ta märgitud kohalviibijaks, pole selge. Postimees kirjutas 7. juulil, et erukindral Ants Laaneots sattus hääletamise ajal andma intervjuud välismeediale ja Jürgen Ligil, kes oli saalis, ei töötanud puutetundlik ekraan.

Välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles Riigikogu ees esinedes, et kaks viimast nädalat kirjutatakse suurte tähtedega maailma ajalukku.

„Enne sissetungi Ukrainasse nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300 kilomeetrit uut piiriala NATO-ga,“ rääkis Sutt.

Sutt ütles, et see on suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas pärast külma sõja lõppu. Soome ja Rootsi on juba praegu NATO struktuuridega tugevalt lõimunud, osaledes ühistel missioonidel ja õppustel, vahetades infot ning tehes koostööd kübervaldkonnas, lisas ta. Riigikogu saadikud kiitsid üksmeelselt Soome ja Rootsi liitumisotsust, meenutades, et seda on Eestis aastaid oodatud.

Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ütles, et kahtlemata on see Soome jaoks ajalooline otsus. „Soome on alati väga tõsiselt suhtunud julgeolekuküsimustesse, riigi julgeolekusse ja see on selles osas ajalooliselt erakordne samm,“ lisas Kantola.

Rootsi suursaadik Eestis Ingrid Tersman ütles, et tal on väga hea meel, et protsess on kulgenud nii kiiresti ja kindla toetusega kõigi liitlaste poolt meie piirkonnas.

„Loodetavasti annab Riigikogu tänane otsus hoogu ratifitseerimiseprotsessile, et hiljemalt 2023. aasta esimesel poolel võiksime tervitada oma Põhjala naabreid NATO täieõiguslike liikmetena,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE).

Postimees kirjutas, et enne istungit tekitas tähelepanu EKRE saadiku Urmas Reitelmanni postitus ühismeedias: „Keskurat on Kallas, et seadusandlikule võimule ette kirjutada, mida ja millal nad tegema peavad? Riigikogu saab Rootsi ja Soome liitumise NATOga ratifitseerida ka korralisel istungil septembris,“ kirjutas Reitelmann, kuid hääletas liitumislepingute poolt.

Eesti oli esimene NATO liikmesriik, kus Soome ja Rootsi liitumise ratifitseeris parlament.

5. juulil allkirjastasid Soome ja Rootsi välisminister Põhja-Atlandi nõukogus (NAC) alliansiga liitumise protokolli, mille peavad jõustumiseks ratifitseerima kõik liikmesriigid.

Mõlema riigi allianssi võtmise on juba ratifitseerinud Kanada, Taani, Norra ja Island, aga nendes piisas ratifitseerimiseks valitsuse otsusest. Postimehe andmetel on Soome ja Rootsi ühinemise heaks kiitnud ka Ühendkuningriik.

Riigikogu pidas 6. juulil erakorralise istungjärgu raames kaks istungit, mille vahele jäi väliskomisjoni istung valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõule võimalike parandusettepanekute arutamiseks. Ühtegi parandusettepanekut väliskomisjonile ei saabunud.

Erakorralise istungjärgu teine istung algas kaks tundi pärast esimese istungi lõppu ning sellel toetas Riigikogu enamus Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu teise lugemise lõpetamist.

Välislepingute ratifitseerimine nõuab Riigikogus kahte lugemist.

 

 

 

Luhansk läinud, Donetsk järjekorras?

Ukrainas väed on taandunud Lõssõtšanskist ning Vene kaitseministeerium on teatanud kogu linna hõivamisest. Lahingud linna ümbruses jätkuvad, kirjutas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi pärast võitlusterohket nädalavahetust 4. juulil.

Lõssõtšansk oli viimane Luhanski oblasti suurem linn, mis oli Ukraina vägede kontrolli all. Selle langemise järel pöördub nende fookus kindlasti Donetski oblasti vallutamisele, hindavad britid.

Briti luure toob ka välja, et Ukraina põllumajanduseksport 2022. aastal ei ole tõenäoliselt veidi üle kolmandiku 2021. aasta ekspordist.

*

Nädalavahetusel tõusid venelaste kaotused Ukraina agressioonis üle 36 000 inimese ehk 36 200-ni (+230). Tanke on kaotatud 1589 (+5), jalaväe lahingumasinaid 3754 (+16), alla on tulistatud 217 lennukit ja 187 kopterit ning 658 (+4) drooni. Suurtükisüsteeme on sissetungija kaotanud 804 (+3), 246 mobiilset raketilaskesüsteemi, 105 õhutõrjekompleksi, 144 tiibraketti, 2629 (+11) autot ja veokit, 15 laeva ja kaatrit ning 65 (+1) üksust eritehnikat.

Välismaised agentuurid, mis jälgivad tehnika kaotusi, nii suuri numbreid ei nimeta. Küll olevat Venemaa kaotanud 23-42 protsenti tankidest ja 8-19 protsenti soomukitest. Üldse olevat Venemaal konserveeritud üle 10 000 tanki, kuid nende töökorda seadmine võib võtta palju aega, kuna sõjamasinatelt on palju vajalikku maha monteeritud.

*

Ettevõtjast sõjablogija Teet Kalmus kirjutas pikemalt Ukraina vägedele antud neljast HIMARS raketikompleksist. Kuna need masinad võivad maanteel sõita kiirusega kuni 100 kilomeetrit tunnis, siis on paika pandud keeruline logistika pea kogu rinnete ulatuses, kus teatud kohtadesse viiakse ette autod rakettidega. Reeglina öösel jõuavad sinna HIMARSid, kassetid rakettidega laaditakse laskeseadmetesse, tehakse lasud etteantud koordinaatide suunas ja järgneb kiire lahkumine. Sisuliselt igal öösel on üks suurem rünnak.

Nii rünnati Melitopolis lennujaama territooriumil asuvat sõjaväeosa, kusjuures väidetavalt kokku 30 raketiga ehk siis üks HIMARS laskis kahe kasseti jagu rakette. Melitopoli sõjaväe lennujaam oli Venemaa sõjaväe jaoks väga oluline varustuse jaotuspunkt, lisaks baseerusid seal lahinghelikopterid, mille puhul on lahingefektiivsuse seisukohalt kaugus rindest võtmetähtsusega.

Kui palju neid seal peale rünnakut terveks jäi, pole hetkel selge, aga edaspidi peab Venemaa helikopterid rindest kaugemale viima, HIMARSite laskeulatusest välja (hetkel on Melitopolist rindejooneni 60 kilomeetrit, raketid M-31 lendavad kuni 80 kilomeetri kaugusele). Venemaa probleemid Melitopolis ei piirdunud ainult raketirünnakuga, partisanid lasid rööbastelt maha ka rongi, mis vedas laskemoona.

Ööl vastu 4. juulit lasti õhku suur laskemoonaladu Snežnõis Donetski oblastis. See ladu asus päris sügaval tagalas ja oli HIMARSite jaoks laskeulatuse osas piiri peal, samas on Ukraina hakanud kasutama aktiivsemalt ka oma viimaseid Totška-U rakette, millel on laskeulatus suurem (kuni 120 km).

Vahet pole, mida kasutati, ladude plahvatused seal piirkonnas on tõsiasi ning see vähendab Venemaa suurtükitule intensiivsust Donbassis. Väidetavalt oli seda juba näha Lõssõtšanskist taandumisel, kus Venemaa suurtükituli oli oluliselt vähem intensiivne kui varasemal ajal.

Samas ei lahenda HIMARSid kõiki probleeme, sest tegemist on kalliste rakettidega ning sihtmärgid on ka seetõttu n-ö rasvasemad – laod, sõjaväeosad, juhtimispunktid, sõjaväeüksuste koondumispunktid. Samas on ka omajagu väiksemaid sihtmärke, mille puhul sobiksid juhitavad mürsud. Näiteks SMArt 155. Tegu siis kõrgtehnoloogilise mürsuga, kus on sees mitu lõhkekeha, sihtmärgi piirkonda jõudes avanevad langevarjud ning maa poole liuglevad lõhkekehad leiavad sihtmärgi, peale mida käivitub rünnak, kus sihtmärki rünnatakse ülevalt ja kus sihtmärgi kaitsesoomus on üldjuhul kõige õhem. Ukrainas kasutavad sellist laskemoona (laskeulatus kuni 22 kilomeetrit) liikuvsuurtükid PzH-2000 ning on olemas droonivideo, mis näitab Venemaa armee sihtmärgi edukat tabamist. Selliseid mürske on toodetud rohkem kui 12 000, nii et peaks olema piisavalt, et Ukrainas neid edukalt kasutada.

*

Viimasel ajal on palju juttu olnud rakettidest H-22, mida kasutati nii Krementšukis, Kiievis kui ka Odessa oblastis ühe puhkebaasi ründamisel. Tegemist on suure raketiga, millel pikkust 11,5 meetrit ning kaalu 6 tonni, millest 4 tonni on raketikütus. NSVL-i relvastuses on see aastast 1968 ning selle raketi probleemid on iseloomulikud kogu NSVL-ile (ja ka selle järglasele). Selleks hetkeks olemasoleva raketitehnoloogia baasil suutsid nad küll teha suure kiirusega lendava raketi, aga hätta jäädi selle juhtimissüsteemi ehitamisega.

Rakett ehitati ründamaks USA lennukikandjaid avamerel, aga ka selle jaoks oli raketi tabamistäpsus väike (kõrvalekalle kuni 600 meetrit). Teoorias suudab rakett avamerel selgelt eristuva objekti raadiolokatsiooniga üles leida, aga maismaal olevate objektide puhul on see pehmelt öeldes problemaatiline nii vana tehnoloogiaga rakettide jaoks. Ehk siis neid rakette välja tulistades ei tea keegi, kuhu nad täpselt lendavad, ning linnas asuva objekti puhul tabatakse suure tõenäosusega hoopis tsiviilobjekte, eriti kui nad on lagedal selgelt eristuvad objektid, nagu näiteks kaubanduskeskus (tänaste teadmiste kohaselt Krementšukis kukkus rakett siiski kohe vahetult kaubanduskeskuse kõrvale, aga pea tonn lõhkeainet on ka sellises asukohas tappev).

*

Amnesty International avaldas materjalid Mariupoli draamateatri pommitamise kohta. Venemaa nimelt väidab siiani, et ukrainlased ise lasid teatri õhku – sellises olukorras tuleb teha sõltumatu analüüs. Uuringu käigus selgus, et enne traagilisi sündmusi paari nädala jooksul vähenes järjest inimeste arv, kes sealt varju otsisid, ning lõpus ei olnud seal enam tuhat, vaid suurusjärgus 200 inimest.

Plahvatuse koguvõimsus vastab tonnile lõhkeainele ning paljude tunnistajate sõnul oligi tegemist kahe juhitamatu lennukipommiga (FAB-500), mille Venemaa lennukid teatrile heitsid.

*

Noor kabetalent Valeria Ježova (10-aastane, omavanuste hulgas maailmas parim) mängis Kiievis heategevuslikul eesmärgil. Temaga mängida sooviv inimene pidi mängu panema vähemalt ühe grivna. Kui ta võitis Valeriat või mängis viiki, siis järgmine mäng oli ilma rahata. Tüdruk olevat võitnud kõik mängud ja kogus nii 1200 grivnat Ukraina armeele.

*

Ukraina teatas 5. juulil, et riigi armee hävitas lõunarindel kaheksa Venemaa sõjaväemasinat, kaks laskemoonaladu ja raketiheitja. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel suudavad Ukraina väed üha paremini rünnata tähtsaid Venemaa sõjalisi objekte.

Ukraina peastaap avaldas 4. juulil videolõigu, kuidas USA tarnitud raketiheitja (HIMARS) pommitas Vene vägesid Zaporižžja oblastis.

*

Raadio Vaba Euroopa veebilehe Rferl uuringu kohaselt näitavad satelliidipildid, kuidas Venemaa ja Süüria laevad veavad Sevastopoli kaudu Türgi sadamatesse Ukrainast röövitud teravilja.

*

Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel saavad Ukraina väed pärast Luhanski oblastist lahkumist taanduda nüüd kergemini kaitstavale rindejoonele, vahendas The Guardian.

„Lõssõtšanski kiire hõivamine Vene vägede poolt võimaldab Moskval laiendada oma kontrolli kogu Luhanski territooriumile. Erinevalt sõja eelmistest faasidest oli kahe Venemaa rühmituse koordinatsioon tõhusam. Keskmist rühmitust juhib tõenäoliselt kindral Aleksandr Lapin ja lõunarühmitust Sergei Surovikin,“ teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

„Ukraina väed taganesid heas korras, kooskõlas olemasolevate plaanidega,“ lisas ministeerium.

*

5. juuli seisuga olid Vene poole kaotused elavjõus tõusnud 36 350 meheni (+150), tanke on vanarauaks küpsetatud 1594 (+5), jalaväe lahingumasinaid 3772 (+18), suurtükisüsteeme 806 (+2), mobiilseid raketisüsteeme (MLRS) 247 (+1), droone 660 (+2), autosid ja muid veokeid 2634 (+5).

*

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõile telefonikõnes, et tema usub Ukraina võimesse tagasi vallutada territoorium, mille Vene väed on hiljuti vallutanud.

Johnsoni sõnul saadetakse Ukrainasse 10 liikursuurtükki ning ründedroone, mis peaks saabuma lähipäevil ja nädalatel.

*

Praegu on Ukraina sadamate blokaadi tõttu Ukrainas kinni 22 miljonit tonni vilja ning Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul võib sügiseks olla see kogus 60 miljonit tonni.

Zelenskõi sõnul teeb Ukraina koostööd ÜRO-ga, et luua Mustale merele ohutu merekoridor Ukraina vilja ekspordiks. Samal ajal suurendatakse eksporti mööda raudteed ja jõgesid.

*

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko on palunud oblasti 350 000 elanikul evakueeruda. Ukraina väed on Donetski oblastis seadnud valmis kaitseliinid oodates Vene vägede rünnakut.

Ukraina piiri ääres asuvates Vene Brjanski ja Kurski regioonides on venelased koondanud kuni 4000 sõdurit ja üle 300 tehnikaüksuse. Loodud armeeüksus ei ole praegu piisavalt suur, et näiteks Kiievi peale uuesti tungida, kuid eesmärgiks on moodustada ligikaudu 15 500-meheline kolmas armeekorpus.

*

Ukraina on palunud Türgil uurida kolme laeva, kus võib olla varastatud Ukraina vilja.

Türgi ametnike sõnul saabusid viljalaevad ametlikult Venemaalt, transportides dokumentide järgi Vene vilja. Türgi ametivõimud kinnitasid üle, et ei toeta Ukraina vilja varastamist ja müüki ebaseaduslikult rahvusvahelisel turul. „Kindlasti ei luba me sellel kaubal Türki siseneda,“ teatas Türgi välisminister Mevlut Cavosoglu.

Ukraina võimud on palunud Türgil uurida kolme Vene lipu all sõitnud laeva, kus on tõenäoliselt lastiks varastatud Ukraina vili. Laevad saabusid Türki läbi Krimmi sadamate. Kõik kolm laeva kuuluvad ettevõttele, mis on sattunud lääneriikide sanktsioonide alla.

Ukraina asepõllumajandusminister Taras Võsotski hinnangul on Ukrainast varastatud 400 000 tonni vilja. Ukraina suursaadik Türgis Vasõl Bodnar ütles Reutersile, et tema hinnangul on suur enamus varastatud viljast jõudnud Türki.

Ukraina võimud on Türgile esitanud tõendid 13 laeva kohta, mille puhul kahtlustatakse viljavargust. Väidetavalt on Venemaa saatnud ligikaudu 150 000 tonni varastatud vilja oma liitlasele Süüriale.

*

5. juulil levisid sotsiaalmeedias mitmed videoklipid raketirünnakutest okupeeritud Donetski linnas asuvate sihtmärkide pihta. Üks rünnaku osaliseks saanud sihtmärk oli kohalik KAMAZ autode edasimüügi- ja remondiettevõte. Mitmel pool linnas on näha põlenguid.

Donektsi võimude teatel hukkus viimases rünnakus üks 10-aastane tüdruk.

*

Vene võimud saavad varsti õiguse sundida ettevõtteid andma Vene relvajõududele varustust ja kaupa ning võivad sundida ettevõtete töötajaid ületunnitööle kahe uue seaduse abil, vahendas Reuters.

Uued seadused lubavad Venemaal kasutusele võtta n-ö sõjaaja majandusmeetmed. Mõlemad eelnõud läbisid Vene riigiduuma alamkojas ühehäälselt esimese lugemise. Eelnõud peavad seaduseks saamiseks läbima ka teise ja kolmanda lugemise riigiduumas ning Vene president Vladimir Putin peab seaduse ka välja kuulutama.

*

Venemaa on praeguseks hõivanud laias laastus 20 protsenti Ukraina territooriumist, mis on neile haldamiseks liiga suur tükk ning saavutatu võib kergesti käest libiseda, eriti Lõuna-Ukrainas, hindab julgeolekuekspert Rainer Saks.

„Suur osa sellest, mis nad praegu hõivanud on, on nende jaoks liiga suur tükk, nad ei suuda neid kontrollida, eriti lõunas hõivatud alasid. Lisaks ei ole nad suutnud seal üles ehitada mingisuguseid alternatiivseid võimustruktuure,“ rääkis Saks „Vikerhommikus“.

Saks ei usu, et Venemaa suudab väga kaua hoida Lõuna-Ukraina osa. Idas on olukord natuke keerulisem, kuna seal on Venemaa logistiline juurdepääs palju parem – varustus- ja ühendusteed on lühemad ja võimalus ressurssi kasutada parem.

Saks jagab Briti peaministri Boris Johnsoni veendumust, et Ukrainal on suutlikkus seni kaotatud territooriumid tagasi vallutada. „Ukrainal on see võimalus olemas. Nad ei ole ka ideaalsed, nad eksivad, teevad vigu, asjad ei lähe nii hästi, nagu nad tahaksid. Aga nad on ikkagi liikunud selles suunas, et oma eesmärke saavutada. Kõige olulisem on, et Ukrainas võitleb kogu rahvas, võitleb oma vabaduse ja tegelikult ka ellujäämise eest. Neil valikuid nagunii ei ole. Küllap nad selle lõpuks ära teevad.“

Lähinädalatel sõjategevus jätkub ja Ukrainal pole praegu mingit motivatsiooni sõjategevuses pausi võtta, kuna see töötaks selgelt Venemaa kasuks, rääkis Saks.

„Me näeme, et Vene väed suudavad suuremaid pealetungioperatsioone korraldada väga väikesel, piiratud alal, mis näitab nende ressursside kahanemist. Ukraina tegevus on suunatud Venemaa väljakurnamisele. Kui nad lähema paari nädala jooksul suudavad olla edukad, siis kindlasti on neil võimalus ka kaotatud alasid tagasi võita,“ usub Saks.

„Ma arvan, et üldiselt on läänes ka aru saadud, et Venemaa president ei kavatsegi otsida poliitilist lahendust. Diplomaatilist lahendust ei saa teha Ukraina rahva arvelt. Kõik on vist aru saanud, et Venemaa ainuke võimalus sellest välja tulla on Venemaa sõjajõud siiski Ukrainast välja suruda ja siis võib tekkida mingi teine poliitiline reaalsus, kus vähemalt on võimalik saavutada mingi vähem või rohkem püsiv kompromiss mitte Ukraina rahva arvelt otseselt.“

*

Venemaal tehti uued sajarublased kupüürid, aga selgus ootamatu ja ületamatu probleem – kuna lahkusid vastavat know-how‘d omavad ettevõtted, siis ei olda võimelised ei pangaautomaate ega rahalugemismasinaid seadistama ning olukord olevat lootusetu, vähemalt lähima paari aasta perspektiivis.

Venemaa autotööstuse krahh on tinglik, sest tegelikkuses eriti sellist asja ei eksisteerinudki. Venemaal olid tehased, kus piiri tagant toodud detailidest küll pandi autod kokku, aga kohapeal sisuliselt ei toodetud autodetaile. Kuigi esialgu prooviti kasutada kohalike allhankijate toodangut, olid nende tarnitud komponentide kvaliteediga nii suured probleemid, et sellest loobuti. Mitte mingisugust autodealast arendustegevust Venemaal ei toimunud. Ja siis polegi vaja imestada, et maikuus langes autode tootmine võrreldes aastataguse ajaga pea 97% ja vähe sellest: Venemaal suletakse massiliselt autokoole, sest kujunenud olukorras ei ole võimalik prognoosida, mis hinnaga on üldse võimalik edaspidi autosid osta (näiteks VW Tiguan, mis maksab Eestis 28 000 eurot, maksab Venemaal 58 000 eurot).

Mingi aeg tagasi avati McDonaldsi asemel uue nimega „Vkusna i totška“ (Maitsev & punkt) söögikohad. Nüüd on seal aga järjest ilmnenud suured probleemid ning päris igapäevane on see, et hamburgeri saiad on hallitanud. Nii on need söögikohad saanud uue nimekuju „Prosrotška i Totška“ (Aja ületanud & punkt), mis on vene keele oskajatele vägagi kõnekas sõnademäng, lisaks kenasti riimis ka.

Lõpulõik tuleb Türgist, kus kuurortides pidi olema varastamise vältimiseks õmmeldud käterättidele ja kitlitele kirjad „Slava Ukraini!“

 

 

 

Zelenskõi: liitlaste saadetud raskerelvad töötavad rindel täisvõimsusel

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi ütles 6. juuli öösel tehtud pöördumises, et lääneliitlaste saadetud raskerelvad töötavad rindel täisvõimsusel ja vähendavad Venemaa armee sõjalist võimsust. Zelenski sõnul liiguvad Ukraina väed edasi Hersoni ja Zaporižžja piirkondades.

„Nende relvade täpsus on selline, nagu meil on vaja. Meie kaitsjad ründavad okupantide logistika jaoks olulisi kohti. See vähendab oluliselt Venemaa armee võimsust. Okupantide kaotused kasvavad iga nädalaga,“ ütles Zelenskõi, mida vahendas ERR-i sõjablogi.

*

Venemaa raketirünnak hävitas Harkivis pedagookikaülikooli, ütles Ukraina president Volodomõr Zelenskõi. Presidendi sõnul hävis ülikooli peahoone, loengusaalid, muuseum ja raamatukogu, vahendas CNN.

*

Uudisteagentuuri Bloomberg teatel müüs Venemaa mai lõpuks Hiinale naftat, gaasi ja kivisütt umbes 19 miljardi dollari väärtuses. India maksis sama perioodi jooksul Venemaale viis miljardit dollarit. Energiahinnad on maailmaturul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt tõusnud.

*

Odessa sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja teatas 7. juulil, et kaks Venemaa raketti tabasid Maosaart. Pressiesindaja sõnul ründas Venemaa ka Odessat. „Hävis 35 tonni vilja,“ ütles pressiesindaja.

*

USA-s baseeruva Sõjauuringute Instituudi (Institute for the Study of War) teatel pole Venemaa armee pärast  Lõssõtšanski vallutamist edasi liikunud. ISW hinnangul on Vene väed teinud lühikese pausi maismaal sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. See ei tähenda aga aktiivse sõjalise tegevuse täielikku lõpetamist. Venemaa jätkab väiksemate pealetungide korraldamist ja püüab luua tingimusi suuremateks pealetungideks.

*

Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško ütles, et Venemaa vägede rünnaku tõttu on kahjustada saanud 817 tervishoiuasutust, täielikult on hävitatud umbes 120 sellist asutust. Ljaško hinnangul peab valitsus nende asutuste taastamiseks kulutama vähemalt 1,2 miljardit dollarit.

*

Kaitseväe hinnangul võtab Eesti piiri lähistel Pihkvas asuva Vene õhudessantdiviisi võitlusvõime taastamine vähemalt kaks aastat. Diviisi üksused on kandnud Ukraina agressioonis raskeid kaotusi.

„Venemaa relvajõud on koondanud Ukrainasse üksuseid kõikjalt Venemaalt, sealhulgas Lääne sõjaväeringkonnast Eesti ja Soome piiri tagant. Muuhulgas rakendati sõjategevuses Pihkvas asuva 76. ründedessantvägede diviisi allüksuseid, mis kandsid Ukraina eduka kaitsetegevuse tulemusel Kiievi suunal tugevaid kaotusi,“ ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Karotamm ERR-ile.

Karotamme sõnul on Pihkvast ära viidud enamus üksuste ründevõimest, sealhulgas isikkoosseisust ja tehnikast. „Märkimisväärne hulk üksuste liikmeid on saanud kas vigastada või on tehtud Ukraina kaitsjate poolt kahjutuks,“ lisas ta.

Pihkva diviisi ründevõimekuse taastamine oleneb sõja edasisest kulgemisest ja Vene vägede kantavatest kahjudest, selgitas kaitseväe esindaja. „Küll aga võtab ainuüksi isikkoosseisu ja üksuste välja õpetamine üle aasta. Paralleelselt on vaja taastada üksuste varustatus, mis sõltub sõjatööstuse võimekusest ning komponentide saadavusest. Täpset [ründe]võime taastamise aega on raske ennustada, küll aga võib hinnata, et lähima kahe aasta jooksul ei ole üksused täielikult võitlusvõimelised,“ tõdes Karotamm.

Pihkvas diviis on vanim järjepidevalt tegutsenud Vene õhudessantdiviis, mille eelkäija moodustati juba 1939. aastal. Diviisi peetakse üheks Vene relvajõudude eliitüksuseks, mis on sõdinud mõlemas Tšetšeenia sõjas ning osalenud rünnakus Gruusiale ning Vene sõjalistes operatsioonides Süürias. Samuti osalesid Pihkva dessantväelased enne Nõukogude Liidu lagunemist Bakuu ja Vilniuse meeleavalduste verises mahasurumises 1990. aasta jaanuaris ning Mägi-Karabahhi esimeses sõjas. Pihkva dessantdiviisi üksused võtsid osa ka Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimisest 2014. aastal ning lahingutest Donbassis.

Diviisi koosseisu kuulub kolm õhudessantpolku, üks suurtükipolk, õhukaitsepolk, tankipataljon ning veel rida väiksemaid toetusüksusi.

Vikipeedia andmeil asub diviisi üks õppekeskus Petseris, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad hästi Eesti olusid ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed.

*

Endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip Breedlove ütles ajalehele The Times, et Ukraina võib anda Venemaale suure hoobi, kui ründaks Kertši väina silda. Breedlove’i hinnangul on sild legitiimne sihtmärk.

Kindral Breedlove oli NATO Euroopa vägede ülemjuhataja aastatel 2013-2016. Tema sõnul oleks rünnak sillale õigustatud, kuna Venemaa tungis Ukrainasse. „Kertši sild on seaduslik sihtmärk,“ ütles Breedlove.

Viimaste päevade jooksul on ilmnenud tõendid, et Venemaa valmistub võimalikuks rünnakuks Kertši sillale. Venemaa tugevdab Krimmi lääneosas oma õhutõrjet, et kaitsta silda Ukraina raketirünnaku eest, teatas The Times.

„Mind ei üllata üldse, et venelased on Kertši silla pärast mures. See on nende jaoks väga oluline sild. Lääs on Ukrainale tarninud Harpooni raketid, venelastel on põhjust muretsemiseks,“ ütles Breedlove.

Kertši väina sild on umbes 18 kilomeetrit pikk. See ühendab Venemaad annekteeritud Krimmi poolsaarega. Sild ehitati aastatel 2016-2018 ja läks maksma 3,5 miljardit dollarit. Venemaa vallutas Krimmi 2014. aastal.

„Olen saanud inseneri hariduse ja tunnen sillaehitust. Kõikidel sildadel on oma nõrgad kohad. Õige sihtimise korral võib Kertši sild muutuda mõneks ajaks kasutuskõlbmatuks. Venemaa tungis Ukrainasse ja me ei peaks muretsema selle pärast, et Ukraina käitub Venemaa suhtes liiga sõjakalt. See oleks sama, kui nõuda, et Roger Federer mängiks tennist ühe käega,“ ütles Breedlove.

Venemaa jätkab Ida-Ukrainas Kramatorski linna pommitamist. Linnavõimud soovitavad kõigil elanikel jääda varjenditesse. Venemaa pommitab ka Kramatorski lähedal asuvat Slovjanski linna.

*

Venemaa koondab oma varustuse tõenäoliselt rindejoonele Siverski suunas, see on Venemaa praegusest rindejoonest umbes kaheksa kilomeetrit läänes, teatas Suurbritannia kaitseministeerium oma värskes luureülevaates.

Britid kordasid ka sõjauuringute instituudi hinnangut, et tõenäoliselt võtavad Vene väed väikese pausi regrupeerimiseks enne uute rünnakuoperatsioonide alustamist Donetski oblastis.

Kaitseministeeriumi teatel jätkavad Ukraina väed järk-järgulist edenemist Hersoni oblasti edelaosas.

*

Välisanalüütikud leiavad, et Venemaa võib Ida-Ukrainas ajutiselt oma pealetungi vähendada, et armee ridu korrastada uue rünnaku tarbeks.

Esimest korda 133 päeva kestnud sõja jooksul ei olnud venelastel 6. juulil ette näidata territoriaalseid saavutusi, teatas sõjauuringute instituut. Washingtonis asuva mõttekoja hinnangul võib Moskva võtta nn operatiivpausi, kuid see ei tähenda aktiivse vaenutegevuse täielikku peatumist.

„Tõenäoliselt piirduvad Vene väed suhteliselt väikeste ründetegevustega, püüdes samal ajal luua tingimusi suuremateks pealetungideks ning uuesti üles ehitada selleks vajalikku võitlusvõimekust,“ seisab instituudi teates.

Venemaa kaitseministeerium paistis seda hinnangut kinnitavat, sest 7. juuli avalduses öeldi ministeeriumist, et Vene sõduritele antakse puhkeaega. „Lahinguülesandeid täitnud üksused võtavad kasutusele abinõusid, et nende võitlusvalmidust taastada. Teenistujatel on võimalus puhata ning võtta vastu kirju ja pakke kodustelt,“ seisab ministeeriumi teates, mida vahendas Venemaa riiklik uudisteagentuur Tass.

*

Ukraina relvajõudude lõunaringkonna teatel jätkavad venelased riigi lõunaosas seniseid rünnakuid suurtükkide, droonide ja rakettidega, kuid olukord on ukrainlaste kontrolli all. Ööl vastu 8. juulit avaldatud ülevaatest selgub, et venelased on tabanud mitut Ukraina sihtmärki, kuid surma pole keegi saanud ja relvajõudude teatel on rünnakud olnud venelastele edutud.

Ukraina õhurünnakud tabasid venelaste varustuspunkte Hersoni oblastis. Samuti tõrjuti tule avamisega eemale rünnakut alustanud helikopter. Ukraina relvajõudude teatel on vastase mereväeüksused Mustal merel endiselt ründevalmis.

*

Dnipropetrovski oblasti nõukogu juht Mõkola Lukašuk teatas Telegramis, et Vene väed korraldasid raketirünnaku Zaporižžja oblastis. Selle tulemusel süttis suur viljapõld ja Lukašuki sõnul hävis 7. juulil 20 hektarit nisu.

Ukraina sõdur Ihor Lutsenko kirjutas Facebookis, et pärast mitu nädalat kestnud kuumalainet oli nisupõld väga kuiv ning viljakõrred süttivad nagu tikud. „Leegid kerkisid mõnes kohas viie meetri kõrgusele, põlengu ulatus oli sadu meetreid. Põllu kohal tõuseb must suits, mis levib mitme kilomeetri kaugusele,“ kirjutas Lutsenko. Viljapõleng kustus ise.

„See pole Ukraina nisu, mis põleb, vaid maailma toidujulgeolek,“ teatas seepeale Ukraina kaitseministeerium.

 

*

Putin teatas kohtumisel riigiduuma fraktsioonide esindajatega, et Venemaa pole veel Ukrainas tõsiselt sõdima hakanudki, edastas uudisteportaali Delfi partner Forte.

„Täna kuuleme, et meid tahetakse lahinguväljal võita… No mis ma oskan öelda. Las proovivad. Oleme juba palju kuulnud, et lääs tahab meiega võidelda kuni viimase ukrainlaseni. See on Ukraina rahva jaoks tragöödia. Kuid tundub, et kõik läheb selleni. Kuid kõik peaksid teadma, et me pole veel midagi tõsist alustanud. Samas me ei keeldu ka rahuläbirääkimistest, kuid need, kes keelduvad, peaksid teadma, et mida edasi, seda keerulisem on neil meiega nõustuda,“ teatas Venemaa juht.

Putin rõhutas ka, et „lääs on mäda ja on juba kaotanud“. Putin meenutas 2000ndate algust, kui Venemaa soovis saada NATO liikmeks. Tema sõnul jäi Venemaa liikmelisus NATO maade vastuseisu taha ajal, kui Venemaa ja lääne suhted näisid „pilvitud“. „Ja miks? Jah, sest nad lihtsalt ei vaja sellist riiki nagu Venemaa, sellepärast. Seetõttu toetasid nad terrorismi, separatismi Venemaal, sisemisi hävitavaid jõude ja viiendat kolonni meie riigis,“ teatas Putin.

Ta lisas, et Vene poliitikud „peaksid mõtlema kodumaale, sest parteisid on palju, aga Venemaad on üks“.

Venemaa on 24. veebruaril alanud sissetungis Ukrainasse kaotanud suure osa oma armee relvastusest ning kandnud elavjõus kaotusi, mis sõltumatute vaatlejate sõnul ületavad Nõukogude armee kaotused kümneaastases Afganistani sõjas (1979–1989). Sellele vaatamata kinnitavad Venemaa juhid eesotsas Putiniga, et sõda Ukrainas läheb nende plaani kohaselt.

 

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here