Eesti sõjamuuseum avas Virtsus näituse maailma esimesest dessandikatsest soomusrongiga. Eesti plaanib keskmaaõhutõrje soetamist koos Lätiga

0
105

Sõjamuuseumi näitus Virtsus. FOTO: Ruwe Saare, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

 

 

Eesti sõjamuuseum avas Virtsus näituse maailma esimesest dessandikatsest soomusrongiga

1. juulil avas Eesti sõjamuuseum Virtsu sadamas näitus-installatsiooni „Dessant, mida ei toimunud”, mis tutvustab admiral Johan Pitka lennukat plaani Vabadussõjas maandada 1919. aasta kevadel Heinastes maailma esimene dessant soomusrongiga.

Tallinnast teele läinud suur laevastik, pardal meredessantpataljon ja vastvalminud soomusrong Heinaste, pidi ankrusse heitma Virtsus, et oodata jääolude paranemist. Lõpuks jäi dessant Heinaste, lätikeelse nimega Ainaži sadamasillal maabumiseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja sõjalise vajaduse kadumise tõttu toimumata, kuid läks ajalukku kui noore riigi sõjaväe julge ja innovaatiline ettevõtmine.

Näituse avas kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul tuletab sündmus meelde, milline Vabadussõja vaimsus tervikuna oli. „See põnev seik oli Vabadussõjale nii iseloomulik – julge ja leidlik, seni tavaks olnud sõjapidamise taktikat laiendav, uusi lahendusi otsiv,” ütles Laanet. „Legendaarset Vabadussõja vaimu – kartmatust vaenlase ees, pealehakkamist erakordsete ja võimatute ülesannetega hakkamasaamisel, leidlikkust oma riigi kaitsmisel, seda vajame ka täna.”

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et sõjamuuseumi eesmärk on näidata, et ajalugu ei asu ainult muuseumiseinte vahel, vaid seda võib kohati kõikjal meie ümber. „Sõjamuuseum tuleb siin Virtsus ise külastaja juurde, sinna, kus inimesed liiguvad,” ütles Lill. „Siit sadamast käib iga päev läbi sadu praamile tõttavaid inimesi ja loodan, et see väike väljapanek Vabadussõjast aitab neil ooteaega sisukamaks muuta.”

Eesti sõjamuuseumi näitus-installatsioon „Dessant, mida ei toimunud” on pühendatud 150 aasta möödumisele Eesti ajaloo suurkuju admiral Johan Pitka (19. veebruar 1872 – ? september 1944) sünnist. See valmis Eesti-Läti piiriülese koostööprojekti „Military Heritage” toel ja jääb Virtsu sadamasse viieks aastaks.

Lisaks on Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas kuni suve lõpuni välja pandud Johan Pitkale kuulunud hinnaline hõbeserviis ja kuni 15. jaanuarini 2023 on Eesti meremuuseumis Lennusadamas avatud näitus „Kajutivestlused Johan Pitkaga”, mis käsitleb tema noorusaastaid kaugsõidukaptenina.

 

 

 

Eesti plaanib keskmaaõhutõrje soetamist koos Lätiga

Kaitseminister Kalle Laanet ja Läti kaitseminister Artis Pabriks allkirjastasid 30. juunil Madridis NATO tippkohtumisel kavatsuste protokolli, mis loob aluse Eesti ja Läti keskmaa õhutõrje süsteemide ühiseks hankeks.

NATO tippkohtumine on andnud selge sõnumi, et aidatakse neid, kes on ka ise valmis ennast kaitsma. Eesti on usaldusväärne liitlane ja kindlasti üks neist riikidest, kes oma osa ära teeb, “ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on oluline, et Eesti lisaks liitlaste pakutavale toetusele oleks valmis ka ise õhukaitsesse panustama.

Venemaa agressioon Ukrainas näitab selgelt vajadust õhutõrjesüsteemide järele. Tahaksin veel kord tänada Hispaaniat, kes hiljuti sellised süsteemid Lätis kasutusele võttis, kuid me töötame ka oma võimete arendamisega. Mul on hea meel, et viime seda projekti ellu koos Eestiga tugevdades nii meie regionaalset koostööd ja ühist kaitset,“ ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks.

Kaitseministeerium on Vabariigi Valitsusele tutvustanud erinevaid õhutõrjevõime lahendusi ning konkreetne ettepanek õhutõrje võime loomiseks on valitsusele plaanis esitada juuli lõpus.

Lisaks liitlaste pakutavale täiendavale keskmaa õhutõrjele vajab Eesti ka oma vastavat võimet. Esmane keskmaa õhutõrje võime tagab õhukaitse Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooniks ning loob eeldused liitlaste tugevduste saabumiseks Eesti sadamatesse ja lennuväljadele ning võimaldab läbi viia maaväeüksuste manöövreid. Liitlaste täiendav õhutõrje tugevdab Eesti olemasolevat võimet ning toetab ühtlasi täiendavalt saabuvaid liitlasüksusi näiteks kaitsega vastase lennuvahendite ja ka tiibrakettide eest.

Kavatsuste protokolli kohaselt juhiks Eesti ja Läti ühist õhutõrjesüsteemide hankeprotsessi Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.  Soetuse aluseks saab olema Eesti ja Läti kaitseväe juhatajate kattuv sõjaline nõuanne.

EESTI SÕJAMUUSEUM / KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here