Eesti-Soome suhete kohta koostatakse uus aruanne

0
140

Avaüritus. FOTOD: ekraanitõmmised

 

19. veebruaril 2021 teatasid Eesti ja Soome peaministrid, et tehakse algust kolmanda aruandega, mis käsitleb tuleviku koostööd Eesti ja Soome vahel. 8. märtsil toimus selle aruande avakoosolek, mis kanti üle nii YouTube’s kui Facebookis.

Üritust juhatasid Sinikukka Saari Soome Välispoliitika Instituudist ja Kristi Raik Eesti Välispoliitika Instituudist. Nad mõlemad tõid esile, et kuigi taolisi üritusi ei saa koroonaepideemia tõttu pidada ühises ruumis, on just epideemia aidanud ehk rohkem tähtsustada Eesti ja Soome omavahelisi suhteid.

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets tervitas nii koosolekul osalejaid kui ürituse publikut digivahendite kaudu. Tema sõnul on tähtis hoida meeles piiriülest koostööd, nii majanduse, ühenduste kui inimeste vaatepunktist. Eestil on meeles, et Soome oli esimene riik, mis de jure tunnustas Eesti riiki.

Milleks on taolist aruannet vaja? Me töötame paljude teemadega juba igapäevaselt ja meil on paljude teemade puhul ühised arusaamised, kuid on hea teha kindlaks mida me oleme saavutanud, kus me praegu oleme ja kuhu me soovime koos edasi areneda.

Enne seda aruannet on tehtut kaks analoogilist aruannet. Esimene 2003.a. mille koostajateks olid Jaak Jõerüüt ja Esko Ollila ning mis ilmus Eesti Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisel. Teise aruande koostajateks olid Jaakko Blomberg ja Gunnar Okk ning see ilmus 2008. aastal.

Praeguse uue aruande eesmärgiks on üle vaadata riikide omavaheline koostöö, uued initsiatiivid ning kuidas elanike elujärge parandada uue tehnoloogia abil.

Pekka Haavisto, Soome välisminister kinnitas, et on Eesti uue välisministri Eva-Maria Liimetsaga kohtunud juba nii Brüsselis kui ka tema visiidil Soome.

Ka tema kinnitas, et Eestil ja Soomel on omavahel hea koostöö, isegi sellistel rasketel aegadel nagu praegu. Just nüüd on omavaheline koostöö eriti tähtis. Samas loodab ta aruande kaudu saada uusi ideid paremaks omavaheliseks koostööks tulevikus. Ta soovib näha milliseid uusi sünergiaid välja pakutakse nt. kultuuris, hariduses, teaduses, keskkonna- ja kliimaküsimustes. Samuti ka riikidevahelises transpordiühenduses.

Eelmiste aruannete mõnede tulemustena tõi ta välja, et 2019.a. detsembris avati kahe riigi vaheline gaasitorustik, loodi Rootsi-Eesti kulutuurifond, mis jagab ühiselt rahasid headele kultuuriideele, teostatud kinoprojekte, ühiselt on tegutsetud koroonaepideemia tõrjumisel jpm.

Anne-Mari Virolainen on aruande peakoostaja Soome poolel. Tema ootab, et uus aruanne oleks visioonidele suunatud ning innustaks kastist väljas olevat mõtlemist. Tema sõnul ei alustata päris algusest vaid ees on olemas juba kaks analoogilist aruannet.

Kuigi kahe riigi omavaheline koostöö on hea ning kahe riigi kaubandusnäitajad on tõusuteel, tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on maailma mõistes kahe väikeriigiga, kus räägitakse haruldast keelt ning mille rahvastik on kahanemas. Samas soovivad mõlemad riigid olla maailmatasemel tähele pandud ning selleks on vaja ühendada nii jõud kui ajud. Kuidas anda paremat haridust, kuidas saada juurde välistudengeid, kuidas riikidesse meelitada uusi investeerijaid – need on ainult mõned küsimused mis ootavad vastuseid. Tuleb välja selgitada kriteeriumid mis tooksid meie regiooni rohkem inimesi ning mis paneks neid siia ka jääma – siin on peamine sihtgrupp noored inimesed. Kuidas nemad näevad oma tulevikku kui kogu maailm on neile avatud? Selle kõige saavutamiseks on plaanitud läbi viia palju arutelusid erinevate huvigruppide vahel.

Jaak Aaviksoo, aruande peakoostaja Eesti poolt, meenutas oma pikaajalisi suhteid Soomega.

Aruandega seotud ootused on kõrged ning iga visioon, mida omavahel jagatakse, saab tänu sellele muutuda vaid tugevamaks.

Plaanitakse küsida küsimusi erinevatelt osapooltelt, sh ka riigi tasandil ning see vajab omvahelist usaldust, head tahet ja teadmiste vahetamist. Kõik huvitatud osapooled on teretulnud ühendust võtma ning oma kogemusi ja mõtteid jagama.

 

Kas on näha mingeid probleeme raporti tegemisel?

Anne-Mari Virolainen: “Minu vaatevinklist on klaas alati pooltäis, mitte pooltühi. Juba praegu on näha nii palju huvitavaid teemasid, et neid kõiki on raske aruandesse koondada – see võib kujuneda probleemiks.”

Jaak Aaviksoo: “Maailm on suurem kui meie ning meie üheks eesmärgiks on vaadata kaugemale. Samas ei tohi me unustada just oma lähinaabreid ning nendega tuleb kogu aeg arvestada ja koostööd teha.”

 

Millised on prioriteetsed teemad mis aruandes käsitlusele tulevad?

Jaak Aaviksoo: “Eelkõige IT ja digiküsimused. Lennart Meri ütles kord, et Eesti peab leidma enda Nokia. Nüüd saame me jagada oma kogemusi IT valdkonnas. Teine suurem küsimus on haridus. Kuigi me juhime PISA testides ja meil on suurepärane heal tasemel kõrgharidus, tuleb moodsat tehnoloogiat kasutada ka hariduses, mis annab selle arendamiseks uued võimalused.”

Anne-Mari Virolainen: “Kui olin minister ja kohtusin inimestega, siis iga teema juurde käis ka soome haridusküsimus. Soomel on kindlasti õppida Eesti e-riigi ja e-kodaniku lahendustest ning sellest, kuidas Eestist on tulnud nii palju uusi start up ettevõtteid. Samas peab olema meie riikide majanduskeskkond niivõrd paindlik, et see kutsuks teiste riikide ettevõtteid siia investeerima.”

 

Koosoleku juhatajad Sinikukka Saari ja Kristi Raik innustasid aruande koostajaid õppima teise riigi kogemustest, mõtlema veidi teisiti ja uuest aspektist, mis annaks kindlasti palju aruandele juurde. Kuna mõlemas riigis on inimesi, kelle elu ja töö on seotud mõlema riigiga, siis tuleb just kriisiolukordades suuta lahendada kiiresti nende probleemid.

 

Küsimused publikult

Tallinn-Helsinki tunnel ja teised transpordiküsimused.

Pekka Haavisto sõnul on Soomes kaua unistatud öörongist Helsingi ja Berliini vahel. See tähendab aga omakorda head rongiühendust Tallinnast edasi. Kahe riigi vaheline tunnel on tulevikuküsimus, see ei saa valmis lähiajal ning seni ajani tuleb tähelepanu pöörata kahe riigi vahelisele laevaliiklusele. Pekka Haavisto tänas Eestit, mis on Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogu liikmena tõstnud üles ka neid küsimusi, mis on tähtsad olnud Soomele.

Eva-Maria Liimets tõstis esile Põhjamaade ja Balti riikide koostööd ja selle olulisust Eesti jaoks.

 

Noorte inimeste kaasamine

Jaak Aaviksoo sõnul on Eestis juba muljetavaldaval hulgal Soome tudengeid, kuid neid võiks olla rohkem. See on vähe uuritud võimalus kuidas innustada noori inimesi tulema teise riiki ning kuna need inimested on mitmekeelsed ja omavad teise riigi kultuurilist tagapõhja, siis tuleks neid rohkem kaasata ühiskonda ja selle arendamisse.

Anne-Mari Virolainen tõstis üles vajadust pöörata tähelepanu tudengiühenduste ja mittetulundusorganisatsioonide (nt. Rotary klubi) kaasamisse.

 

Keskkonna küsimus

Kinldasti võetakse arutluse alla aruande koostamisel.

Pekka Haavisto meenutas oma lõppsõnas ka kultuuri tähtsust mõlema riigi jaoks ning meenutas hea sõnaga oma kultuurielamust, kui ta Eestis külastas Arvo Pärdi keskust.

Eva-Maria Liimetsa sõnul ootab ta huviga uue aruande valmimist järgmisel aastal.

TIINA PINTSAAR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here