Eesti valitsus võttis parema väljaõppe tagamiseks vastu keskpolügooni eriplaneeringu. Lõppes kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala piiri tähistamine

0
105

Liikursuurtükk 155 K9 Kõu laskmised juunis 2021. FOTO: kaitseministeerium

 

Eesti Vabariigi valitsus otsustas 2. detsembri istungil vastu võtta Harjumaal Kuusalu valla territooriumil asuva Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu.

Kaitseväe keskpolügoon on Kaitseväe suurim kasutatav harjutusväli, mille ala on vaja uuesti planeerida, et võimaldada üksustele ajakohaseid ning võimearendustele vastavaid väljaõppevõimalusi.

Keskpolügooni eriplaneering tuleneb vajadusest korraldada harjutusväljal väljaõpet, mis lähtuks Kaitseväe juba olemasolevatest ja veel uutest võimearendustest. Samuti on vaja arendada Eestis viibivate NATO liitlaste relvajõudude üksuste väljaõppe võimalusi. Planeeringuala on tänase Kaitseväe keskpolügooni ala, mille sees arendused toimuvad. Riigi eriplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek ja avalikud arutelud.

„Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada tegevväelaste, ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning esmane kaitsevalmidus. Selleks on vajalik viia õppusi läbi harjutusalal, mis võimaldaks ajakohaseid ja võimearendusele vastavaid väljaõppevõimalusi,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet. „Eriplaneeringu rakendamine parandab sõjalise väljaõppe võimalusi, eelkõige soomusmanöövervõime välja arendamist, toetab liitlaste kohalolekut Eestis ning on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele,“ lisas Laanet.

Tänane keskpolügooni detailplaneering on väga üksikasjalik ja ei võimalda läbi viia kaitseväe võimearendustele vastavat väljaõpet. Kaitseväe arendusprogramm näeb ette liikumiskoridoride rajamist lahingumasinate lahinglaskmisteks, mis tähendab liikumist koos laskmistega. Selleks luuakse koridoride ümber laske- ja õppeväljad, et kasutades teedevõrku läbi viia lahinglaskmisi soomustatud jalaväepataljonil koos toetusega toetusüksustelt. Kaitseväe keskpolügooni asemel ei saa mujal Eestis sarnast harjutusvälja rajada, sest puuduvad sarnased võimalused piisavalt suure ja vajaliku ruumilise struktuuriga ala rajamiseks. Harjutusvälja asukoht on määratud varasemate planeeringudokumentide ja riiklikul tasandil tehtud otsustega.

Riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnati mõju Natura aladele, ning töötati välja hüvitusmeetmed. Hüvitusmeetmed hõlmavad mitmete kaitsealade muutmist või loomist. Keskkonnamõjude hindamisel ja hüvitusmeetmete koostamisel tehti tihedat koostööd keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaametiga.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255.

Kaitseväe keskpolügoon asub Harjumaal Kuusalu vallas. Keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 km ning laius idast läände polügooni põhjaosas 8 km, keskel 3 km ja lõunaosas 7 km.

Riigikaitse arengukavas on Kaitseväe võimearendus kesksel kohal. Riigikaitse arengukavas 2013–2022 on maismaaoperatsioonide läbiviimiseks ette nähtud luua kiirreageerivad jalaväebrigaadid, arendada soomusmanöövervõimet ja tugevdada tankitõrjet. Kaitseväele on hangitud jalaväe lahingumasinad koos toetusmasinatega. Lisaks on  1. jalaväebrigaad saanud liikursuurtükid, et tõhustada kaudtulevõimet. Uues riigikaitse arengukavas on liikursuurtükid ette nähtud ka 2. jalaväebrigaadile.

 

Lõppes kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala piiri tähistamine

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) tellimusel sai valmis kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistus. Ohuala piir on rajatud keskpolügooni ida- ning lääne küljes ligikaudu 50 kilomeetri pikkuselt. Tööde teostajaks oli osaühing Kiirwarren.KL ning tööde maksumuseks oli ligikaudu 280 000 eurot ilma käibemaksuta.

„Laiendatud ohualad on võetud kasutusele eesmärgiga võimaldada keskpolügoonil toimuvat väljaõpet, kus relvade ohualad ei mahu keskpolügooni alale. Ohuala piiri tähistamine on oluline, et juhtida kõrvaliste isikute tähelepanu, et nad on sisenemas laiendatud ohualale, kus laskmiste ohualas viibides võib tekkida oht elule. Kui laskmisi ei toimu, siis on laiendatud ohualale sisenemine lubatud,” märkis RKIK harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Laiendatud ohuala piir on tähistatud kollase- ja mustatriibuliseks värvitud piiripostidega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad või teavitajad, kes takistavad inimeste sattumist ohualale. Laiendatud ohualale on paigaldatud ka lipumastid, kus heisatakse kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust punased hoiatuslipud. Lisaks on peamiste sissepääsuteede alguses ka infotahvlid harjutusvälja kontaktide, lisainfo ning graafikutega.

Laiendatud ohuala piiritähistus. FOTO: kaitseministeerium

 

Projekti eesmärgiks lisaks ohuala välispiiri tähistamisele oli ka alternatiivmatkaraja loomine ning vaatetorni püstitamine kunagise Venemäe vaatetorni asukohale. RMK Oandu-Ikla matkatee trass jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal osaliselt laiendatud ohuala territooriumile.  Tagamaks matkajatele püsiv võimalus matkateed kasutada, on rajatud 10,5 km pikkune alternatiivne rajalõik läbi Kaksiksilla parkla, Kulli lõkkekoha ja Venemäe telkimisala, et õppuste ajal suletud ohualast turvaliselt mööda pääseda.

„Kuna laiendatud ohuala asub Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu looduskaitsealadel, siis tuli piirisiht rajada viisil, mis avaldaks keskkonnale väiksemat mõju. Seetõttu rajati piirisiht viisil, kus suuri puid ei raiutud, vaid postid paigaldati tihedamalt ning kus vajadusel raiuti ainult alusmetsa,” lisas Kalmaru.

Läpi-Ojaküla tee ehitustööde tõttu on hetkel piirist tähistamata ligi 700 meetrine lõik, mis saab valmis järgmise aasta suveks.  Leping tööde teostamiseks sõlmiti 2019. aasta novembris.

KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here