Herem: Balti riikide kaitseks mõeldud täiendavad väed ei pea siin asuma. Kagupiiri esimese etapi tööd said valmis. Euroopa suurriikide liidrid avaldasid toetust Ukraina EL-i liikmesusele

0
78

Kagupiiri esimese etapi valmimine. FOTO: Leevi Lillemäe/ERR

 

 

Herem: Balti riikide kaitseks mõeldud täiendavad väed ei pea siin asuma

See, kui NATO ei saada Balti riikidesse täiendavaid vägesid, ei pruugi olla probleem, kui selle asemel valmistatakse ette kaitseplaanid ja korraldatakse siinse piirkonna kaitsmiseks mõeldud üksuste roteerumine, ütles kaitseväe juhataja Martin Herem.

Kindrali kommentaar järgnes Saksamaa otsusele, et Leedu kaitsmiseks mõeldud brigaadisuurust üksust ei saadeta Leetu, vaid 3500 sõdurit hakatakse hoidma valmisolekus Saksamaal, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Kuigi seda nähakse lubadustest taganemisena või avaldatakse pettumust, siis kummakski pole põhjust. Selline on sõjaväelaste ettepanek olnud kogu aeg. Vähemalt Eesti kaitseväe,“ kirjutas kindralleitnant Herem sotsiaalmeedias Saksamaa tegevust hinnates.

Kindral tõdes, et Eesti, Läti ja Leedu kaitsmiseks ei piisa nende oma vägedest ega ka neist teiste NATO riikide üksustest, mis siin juba on, ehk et igal juhul vajavad Balti riigid paremini ettevalmistatud kaitset.

„Lahendus on täiendavate jõudude määramine, neile plaani järgi ülesannete määramine ja nende harjutamine, üksuste lahinguvalmiduse hoidmine, siirmise ja lahingutegevuse ettevalmistus erinevatel tasanditel,“ selgitas Herem. Lisaks tuleks varustada Balti riikide kaitsmiseks mõeldud üksused – näiteks mehhaniseeritud brigaad – kõige vajalikuga ning osa varustust ka juba siia kohale paigutada.

„Nüüd hakkavad brigaadi osad Leedus roteeruma, peaeesmärgiga harjutada oma ülesandeks. Õppida tundma keskkonda, kohalikke tingimusi ja koostööd teiste Leedus paiknevate või seal vajadusel tegutsevate üksustega. Nende üksuste tegevust hakkab juhtima diviis. Kas Saksa, Leedu või NATO oma, pole tähtis. Oluline, et on määratud konkreetsed üksused mis on valmis tegutsema,“ kirjeldas Eesti kaitseväe juhataja.

Kui suur osa neist üksustest ajutiselt või alaliselt Leedus paikneb, on ressursside ja ohu küsimus, märkis Herem.

Ta tõi välja, et kui tuua piirkonda alaliselt brigaadisuurune üksus, milles on vähemalt 3000 sõjaväelast, siis see vajaks väga palju taristut, sisuliselt sõjaväelinnaku ehitamist nagu praegu asub Tapal.

 

Saksamaa ei saada uusi vägesid Leetu

„Alaline paiknemine tähendab Saksa-Leedu puhul „väikest Saksamaad“ Leedus. Lasteaiad, koolid, elamispinnad. Või arvab keegi, et hoiad aastaid inimesi kodust ja perest eemal? Üldiselt see ei tööta,“ selgitas kindral. „Järgmiseks vajab selline üksus harjutusala. Lihtsustatult 10×10 km ala, kus saab harjutada manöövrist kuni suurtüki laskmisteni. See on keerulisem kui Rail Balticu või tuulepargi rajamine.“

Sellise taristu rajamine nõuaks ühekordselt sadade miljonite eurode investeerimist ning edaspidi kümneid miljoneid aastas ülalpidamiskulusid. See aga on raha, mille võiks reaalsete sõjaliste võimete arendamisse, mitte aga betooni panna, märkis Herem.

 

Vägede kiire kohaletoomine on võimalik

Kindral tõstatas ka küsimuse, kas on võimalik ohu tekkides Balti riikidesse nende kaitsmiseks määratud väed piisavalt kiiresti kohale tuua.

„Minu arvates saab. See tuleb korraldada ja seda tuleb harjutada. Ja harjutada ei tule mitte ainult liikumist Saksamaalt Leetu, vaid üksustevahelist koostööd ja konkreetses keskkonnas tegutsemist,“ rõhutas ta.

Herem selgitas, et kui Leedu sattuks olukorda, kus Ukraina oli tänavu jaanuaris – Vene väed olid suures osas juba tema piiridele koondatud – siis ning juba detsembriski oleks tulnud hakata riigi kaitsmiseks mõeldud vägesid kohale tooma.

„Kokkuvõttes liigub Leedu Saksa suunal areng sinna, millest me nende kaitseväe juhatajatega viimased kuud rääkinud oleme. Sõjaliselt tark ja ressursi poolest tõhus lahendus. Just selliseid otsuseid ootamegi kogu 3B (Balti riikide – toim.) kohta Madridis (NATO tippkohtumisel juuni lõpus – toim.),“ kirjutas kindral.

„Kui sõjaväelased aru saavad, on ju hästi. Kõrvalseisjad ei peaks aga igat endale arusaamatut otsust aga läbikukkumiseks või pettumuseks tembeldama. Pealegi, meil on lahendust vaja kiiresti. Igasuguse alalise paiknemise arendamine võtab aega aastaid ja ka siis nauditakse silmaga nähtavat, kuid mitte tingimata sõjaliselt efektiivset tulemust,“ lõpetas kaitseväe juhataja oma kommentaari.

Ka peaminister Kaja Kallas on öelnud, et Eesti soovib NATO-lt diviisisuurust üksust, kuid hiljem täpsustanud, et vajab siiski diviisitasandi juhtimisstruktuuri loomist.

 

 

 

Kagupiiri esimese etapi tööd said valmis

Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis algab Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Nii ehitaja kui ka tellija tõdesid, et piiritaristu ehitamine kohati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insenertehnilisi lahendusi.

„Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis tehtud kahe aastaga, mis oli esialgu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud. Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tunduvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,“ rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.

Valminud lõigu pikkus on 23,5 kilomeetrit.

 

 

 

Euroopa suurriikide liidrid avaldasid toetust Ukraina EL-i liikmesusele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas ajalooliseks Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrite 16. juuni Kiievi visiiti, mille käigus andsid riigijuhid märku, et Ukrainale tuleb anda Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, kirjutas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi.

Visiidi alguses kõlasid Kiievis õhusireenid, riigipead külastasid lähedalasuvat Irpini linna, mis sai suuri purustusi sõja alguses. Pärast kõnelusi president Zelenskõiga andsid Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi mõista, et Ukrainale tuleb tagada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. Tegu on sümboolse žestiga, mis muudaks Kiievile EL-ile lähedasemaks, kirjutab Reuters. Visiidiga liitus ka Ukraina naaberriigi Rumeenia president Klaus Iohannis.

Scholz ütles, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist nii kaua kuni vaja. „Ukraina kuulub Euroopa perekonda,“ sõnas ta.

Kohtumisel oli juttu ka sellest, kuidas ukrainlased lahinguväljal toime tulevad, eriti Severodonetskis, kus käivad praegu kõige raskemad lahingud. Ukraina ametnikud ütlesid, et lahingud nii ida- kui ka lõunarindel sõltuvad läänelt suurema abi saamisest. Eriti on vaja suurtükke, et vastu saada Venemaa suurele tulejõu eelisele.

„Hindame kõrgelt partnerite toetust, kuid ootame uusi saadetisi, eelkõige raskerelvastust, moodsaid raketisuurtükke ja raketitõrjesüsteeme,“ ütles Zelenskõi kõneluste järel.

Kõigi kolme suurriigi liidrid on sattunud ukrainlaste kriitika alla. Scholzi on pikalt arvustatud sellepärast, et ta lubab Ukrainale relvasaadetisi, kuid need ei jõua kohale; samuti ei soovi Saksamaa vähendada majanduslikke sidemeid Venemaaga. Macron põhjustas hiljaaegu pahameelt sellega, kui ütles ühes intervjuus, et Venemaad ei tohiks alandada. Itaalia on varem välja pakkunud rahuplaani, mille puhul ukrainlased pelgavad, et neid survestatakse oma riigi territooriumi käest andma.

Pärast Kiievi kõnelusi ütles Macron, et Putiniga on vaja hoida mingit sorti suhtluskanalit.

*

Euroopa liidrite visiidi järel tehtud videopöördumises ütles Volodõmõr Zelenskõi, et tegu oli ajaloolise päevaga. „Ukraina on tundnud nelja võimsa Euroopa riigi toetust. Itaalia, Rumeenia, Prantsusmaa ja Saksamaa on meiega. Kõik neli liidrit toetavad Ukraina Euroopa Liidu kandidatuuri. Loomulikult tuleb järgida kõiki asjakohaseid protseduure, kuid meie tänasel kohtumisel tehti suur samm edasi,“ rääkis Ukraina president. Ta lisas, et talle oli oluline kuulda liidritelt kinnitust, et sõja lõpp ja rahu sõlmimine peab olema täpselt selline nagu Ukraina seda näeb.

Zelenskõi tänas Itaaliat poliitilise toetuse, finants- ja kaitseabi eest. Rumeeniale on ta tänulik kaitseabi eest, samuti abi eest Ukraina kaupade, sealhulgas teravilja transiidil.

Ukraina president märkis, et Prantsusmaa lubas veel Caesari suurtükiväesüsteeme. Ka Saksamaa kinnitas tema sõnul õhutõrjesüsteemide pakkumist ja edasist toetust.

*

Ukraina riigi ja firmade esindajad olid 17. juunil Suurbritannias, et arutada, kuidas Briti ettevõtted saavad aidata üles ehitada Kiievi olulist infrastruktuuri. Briti kaubandusminister Anne-Marie Trevelyan püüab edendada koostööd Briti taristu-, energia- ja transpordiettevõtete ning Ukraina avalike ja eraorganisatsioonide vahel.

Suurbritannia on lubanud toetada Ukrainat majanduslikult, humanitaarabi ja sõjalise abiga, kokku umbes kolme miljardi dollari väärtuses.

Ka Euroopa Liit on teinud ettepaneku aidata Ukrainat pärast sõda üles ehitada.

*

Ukraina piirile rajatavate ajutiste viljahoidlate eesmärk on vältida seda, et Venemaa varastab Ukraina vilja. Samuti tahetakse tagada, et talivilja saak ei läheks hukka, sest seda pole kuhugi ladustada, ütles USA põllumajandusminister Tom Vilsack 16. juunil.

Samas rõhutas ÜRO-s kõnelenud Vilsack, et Musta mere sadamatest kaubaliikluse taastamine on kõige efektiivsem viis jätkata vilja ekspordiga. Ta kutsus Venemaad üles võtma ÜRO selleteemalisi kõnelusi tõsiselt.

„Me teame, et venelased on võtnud vilja Ukraina põllumeestelt. Seega kui me saame vilja riigist välja, väheneb kahju risk,“ rääkis Vilsack.

Venemaa on vilja varastamist eitanud, samas näitavad Maxari satelliidifotod, et Vene lipu all sõitvad laevad on viimased kuud vedanud Ukraina vilja Süüriasse.

USA president Joe Biden ütles 15. juunil, et Ukraina piiri äärde rajatakse ajutised viljahoidlad, et aidata vilja rohkem eksportida ja tegeleda kasvava ülemaailmse toidukriisiga. Vilsack ei täpsustanud, kuidas täpsemalt on USA selle plaaniga seotud.

*

USA kutsus 16. juunil Venemaad üles kohtlema kinnipeetud ameerika sõdureid, kes sõdisid ukrainlaste kõrval kui sõjavange, keda koheldakse humaanselt.

USA välisministeerium teatas, et veel kolmaski ameeriklane on viimastel nädalatel Ukrainas kadunuks jäänud, lisaks varem teatatud kahele erusõjaväelasele, kelle väidetavalt võttis eelmisel nädalal kinni Vene sõjavägi.

„Venelastel on teatud kohustused ja Ukraina relvajõudude liikmeid – nende seas ka vabatahtlikke, kes võivad olla teiste riikide kodanikud – tuleb kohelda nagu sõjavange Genfi konventsiooni alusel,“ ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. Ta märkis, et sõjavangidele tuleb tagada nende staatusele vastav kohtlemine ja kaitse, see tähendab ka inimlikku kohtlemist ning õiglast kohtumõistmist.

USA Alabama osariigis elanud USA sõjaveteranide Alexander Drueke ja Andy Huynhi sugulased teatasid 15. juunil, et kaotasid nendega ühenduse. Enne seda oli teada, et nad sõdisid ukrainlastega koos Vene piiri lähistel.

*

Kremlis toimub võimuvõitlus selle üle, kes saab oma kontrolli alla Ukraina tulusa teraviljakaubanduse, selgub ajalehe The Times käsutuses olevast luureraportist.

Tuginedes Vene poolel tegutsevate Ukraina agentide infole selgub, et isoleeritud Putin toetub oma korralduste täitmisel üha rohkem Venemaa endisele peaministrile Sergei Kirijenkole, kes on praegu tema asekabinetiülem. Putini nõusolekul on tema abi haaranud kontrolli okupeeritud alade üle ja rajab sinna endale sobilikke struktuure.

59-aastane Kirijenko oli juuni alguses Donbassis, kus ta külastas Berdjanski sadamat ning Donetskit ja Luhanskit, ütles üks Ukraina luureametnik. Kirijenko määras seal olulistele ametikohtadele mitu oma liitlast ning vahetas nii välja Putini varasema ideoloogi, ebasoosingusse sattunud Vladislav Surkovi valitud inimesed.

„Sergei Kirijenko kinnistab oma võimu personaliotsustega,“ seisab viieleheküljelises luureraportis. „Kõik uued ametnikud on osa tema tehnokraatlikust liikumisest.“

Raporti järgi on Kirijenko huvitatud sadamate logistikast, sest Venemaa jaoks on prioriteet viljaeksport. Selle üle kontrolli saavutamine teeks Kirijenko määratult rikkaks. Nimelt saavad Vene ametnikud nende kontrolli all olevatelt turgudelt tohutult altkäemaksu.

Ukraina on maailma üks suuremaid viljaeksportijaid, eelmisel aastal oli nende viljasaagi suurus 86 miljonit tonni. Vene vägede kontrolli all on praegu umbes viiendik Ukraina territooriumist, nende seas niiske pinnasega Hersoni oblast ja Donbassi viljakad põllud.

USA hinnangul on Venemaa omandanud 500 000 tonni Ukraina vilja, mille väärtus on 100 miljonit dollarit. See vili on laaditud Krimmis laevadele. Kuivõrd aga 2014. aastal annekteeritud poolsaart peetakse Moskvas föderaalvabariigiks, on see Kirijenko tegevuspiirkonnast väljas.

Raportis märgitakse, et 10. ja 11. mail lahkus ootamatult ametist viis Venemaa kuberneri. Samuti on märgatud seadusemuudatusi, mis on viinud volitused teatud valitsusasutustelt presidendi kabinetti. See annab aimu Kremlis toimuvast võimuvõitlusest, hindab Ukraina luure.

“Volodini pool kaotab kubernere ja terveid insitutsioone. Asutusi, mida Volodin sai varem mõjutada, saab nüüd kasutada tema vastu,” seisab raportis.

*

BBC-le NATO tippkohtumise raames antud intervjuus ütles Briti kaitseminister Ben Wallace, et kohati on Venemaa suurtükiväe ülekaal Ukraina suhtes pea 20-kordne. Samas peaksid uued relvasaadetised aitama Ukrainal Venemaale parema vastu seista.

16. juunil kinnitas Wallace, et britid saadavad Ukrainale 20 liikursuurtükki. Relvad viiakse Ukrainale otse Belgia tootjalt. Varasemalt teatas Ühendkuningriik, et saadab Ukrainale mitmikraketiheitjaid.

*

Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljaki sõnul pole Venemaa hiljutine läbirääkimiste jätkamise soov tõsiseltvõetav, vaid pigem tahtmine ülejäänud maailma petta.

Venemaa tahab tahab jätta muljet, et soovib rääkida, samal ajal pussitades Ukrainat selga, märkis ta, ning lisas, et Ukraina soovib kindlasti läbirääkimisi jätkata, kuid siis, kui aeg on selleks sobiv.

„Klassikaline „Vene stiil“: hävitades linnu, korraldades avalikke hukkamisi, valmistudes anneksiooniks, teeseldakse, et soovitakse läbi rääkida. Kui (Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai) Patrušev soovib dialoogi, siis peaks ta oma sõnu toetama tegudega: relvarahu, vägede väljaviimine, „Vene rahu“ projekti lõpetamine Ukrainas,“ ütles Podoljak.

*

Luhanski regiooni juht Serhei Haidai teatas CNN-le telefoniintervjuus, et ägeneva suurtükiväetule tõttu ei ole enam võimalik evakueerida tsiviilisikuid Azoti keemiatehases.

Severodonetski sõjalise ringkonna juhi Roman Vlasenko sõnul on keemiatehase varjendis lõksus 568 inimest, sh 38 last. Varjendis on toiduvarud, kuid varusid ei ole kaks nädalat täiendatud. Enamus varjul olevad inimesed on keemiatehase töötajad ja nende lähedased.

Luhanski regiooni sõjalise administratsiooni juhi Serhi Haidai sõnul on Severodonetski linna 100 000 sõjaeelsest elanikus alles jäänud kümnendik ehk ligikaudu 10 000 inimest.

Eelmine nädal hävitati viimane Severodonetskit muu Ukrainaga ühendav sild.

*

Ühendkuningriik kehtestas Venemaa suhtes uued sanktsioonid. Briti sanktsioonide alla sattusid ka Vene laste õiguste ombudsman Maria Lvova-Belova, kes on olnud seotud Ukraina laste röövimises Venes territooriumile. Ühendkuningriik pani sanktsioonide alla ka Vene õigeusu kiriku juhi patriarh Kirilli.

*

Ukraina sõnul ründab Venemaa üheksas suunas. Vene relvajõud on pannud oma peamise rünnakujõu Luhanski oblasti põhjaossa ning püüavad korraga rünnata üheksas suunas, ütles Ukraina vägede komandör Valeri Zaužnõi.

“Luhanski oblastis jätkuvad rasked lahingud,” tunnistas Zalužnõi sotsiaalmeedia vahendusel edastatud sõnumis. Vene väed kasutavad intensiivselt õhujõude, suurtükke ja miinipildujaid.

*

Ukraina relvajõud kaotavad hukkunute ja haavatutena ööpäevas kuni tuhat sõjaväelast, tunnistas Ukraina Venemaaga peetud läbirääkimiste delegatsiooni juht Davõd Arahhamija.

Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv Arahhamija rääkis, et Ukraina kaotused surnutena ulatuvad ööpäevas 200 kuni 500-ni ning sellele lisanduvad veel ka haavatud.

Samas rõhutas Ukraina ametnik, et riigi relvajõududesse on praegu mobiliseeritud miljon inimest ning Ukrainal on võimekus suurendada seda kahe miljonini. „Meil on inimesed, kes on välja õpetatud ründama, aga selleks on vaja relvi,“ rääkis ta.

*

Vene vägede suurpealetungi all oleva Severodonetski linna ülejäänud Ukrainaga ühendavad kolm silda üle Siverski Donetsi jõe on nüüdseks suure tõenäosusega purustatud, mis teeb keeruliseks nii linna jäänud Ukraina üksuste kui ka tsiviilelanike olukorra, teatas Briti sõjaväeluure oma igapäevases raportis.

Samas lisati, et tõenäoliselt on Ukraina suutnud suure osa oma linnas asunud lahinguüksustest sealt ära viia.

Sildade purustamine tähendab ka seda, et Vene üksuste jaoks muutub jõe ületamine äärmiselt keeruliseks, kuna seda tuleb teha Ukraina üksuste tule all. Teise võimalusena võiksid Vene väed laiendada oma edasiliikumist tiibadel, et pöörata taktikaline edu operatsiooniliseks eeliseks, märkis Briti kaitseministeerium.

Raportis tõdetakse ka, et Vene üksused tegutsevad Donbassis tõenäoliselt üha rohkem lühiajaliste plaanide alusel ning nende üksused on tugevalt alamehitatud. Ukraina hinnangul on mõned Vene pataljoni taktikalised grupid, mis peaks tavapäraselt koosnema 600–800 sõdurist, kahanenud äärmisel juhul isegi 30 võitlejani.

Kuna mõlemad pooled sõdivad valdavalt linnades, on sõjategevus suuresti muutunud väikeste jalaväeüksuste omavaheliseks võitluseks. Sellises keskkonnas on Venemaa tugevus – ülekaal tankides ja muus sõjatehnikas – muutunud vähem oluliseks ja see on tinginud ka Vene vägede väga aeglase edasiliikumise.

*

Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on jõudnud pöördepunkti ning USA ja tema liitlased ei tohiks kaotada oma tähelepanu sellele, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin.

„Me ei saa sellel minna lasta ning survet vähendada. Panused on liiga kõrged,“ ütles Austin 15. juunil Brüsselis 50 riigi kaitseministrite kohtumisel, kus arutati Ukrainale mõeldud abi koordineerimist. „Ukraina jaoks on lahinguväljal käes pöördeline hetk… Venemaa kasutab kaugtuld, et Ukrainat nende positsioonidelt tõrjuda,“ lisas USA kaitseminister.

Ukraina on viimastel päevadel suurendanud survet lääneriikidele sõjalise abi saamiseks. President Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et riik vajab 1000 suurtükki, 500 tanki, 1000 drooni ja teisi relvi, et Venemaa pealetungile vastu seista ning sõda võita.

15. juunil teatas USA, et lisab juba antud sõjalisele abile veel ühe miljardi dollari väärtuses relvaabi.

*

Ehkki Vene relvajõud ületavad Ukraina vägesid Donbassis nii sõdurite arvu kui ka kasutatava relvastuse hulga poolest, ei ole Ida-Ukraina nende kätte langemine sugugi otsustatud, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley.

Kindrali sõnul on Severodonetski linnast ilmselt kolmveerand Vene vägede käes, kuid Ukraina üksused võitlevad iga tänava ja iga hoone pärast.

Milley sõnul saab sõja praegust faasi iseloomustada kui väga ränka kurnamissõda. See on „peaaegu nagu Esimene maailmasõda“, kus Vene üksuste edasiliikumine on olnud väga aeglane,” märkis kindral.

*

Hiina liider Xi Jinping lubas 15. juunil peetud telefonikõnes Vene presidendi Vladimir Putiniga Pekingi toetust Moskvale „suveräänsuse ja julgeoleku küsimustes“.

Xi sünnipäeva puhul toimunud kõnes lubas Hiina liider süvendada kahe riigi vahelist strateegilist koostööd, vahendas BBC Hiina välisministeeriumi teadet.

Kremli ülevaate kohaselt rõhutasid kaks riigipead, et nende riikide suhted on „kõigi aegade kõrgeimal tasemel“ ning kinnitasid oma pühendumist „süvendada jätkuvalt kõikehõlmavat partnerlust“.

Xi ja Putini telefonikõne on teine selline pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas. Esimene vestlus nende vahel toimus mõni päev pärast Vene vägede sissetungi.

Nagu Venemaa keeldub Ukrainas toimuvat sõjaks nimetamast, hoidub ka Hiina seda mainides sarnast sõnavara kasutamast, märgib BBC. Hiina on püüdnud hoida rahvusvahelises suhtluses tasakaalu ning püüdnud kinnitada, et tegutseb rahvusvahelise korra hoidmise nimel, keeldudes samas Venemaa tegevust hukka mõistmast. Hiina on kasutanud ka oma riigimeediat Kremli tegevuse katmiseks, süüdistades USA-d ja NATO-t kriisi põhjustamises.

Xi rõhutas 15. juunil peetud telefonikõnes, et Hiina on olukorda Ukrainas alati „iseseisvalt hinnanud“ ning kutsunud kriisi kohasele lahendamisele. Sama sõnastus kasutas Xi ka märtsis oma vestluses USA presidendi Joe Bideniga. Hiina soovib jätkata oma rolli täitmist „kohase lahenduse“ edendamisel, märkis ta.

Kremli kokkuvõttes mindi isegi kaugemale: „Hiina president märkis Venemaa tegevuse legitiimsust oma fundamentaalsete riiklike huvide kaitsmisel välisjõudude tekitatud julgeolekuväljakutsetega tegelemisel.“

*

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas 16. juunil tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: elavjõud umbes 32 950 (võrdlus eelmise päevaga +200), tankid 1449 (+9), jalaväe lahingumasinad 3545 (+17), lennukid 213 (+0), kopterid 179 (+1), suurtükisüsteemid 729 (+7), mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 233 (+3), õhutõrjesüsteemid 97 (+0), operatiivtaktikalised droonid 591 (+3), tiibraketid 129 (+4), autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2494 (+9), laevad / paadid 13 (+0), eritehnika 55 (+1).

Vene väed on kandnud viimastel päevadel suurimaid kaotusi Bahmuti piirkonnas.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here