Herem: ma ei usu enam heidutusse. Balti riigid ei osta enam Vene elektrit. 100 päeva sõda: Suur osa Ida-Ukrainast on hävitatud. Euroopa Liit kehtestab Venemaale uued mõjukad piirangud

0
99

Martin Herem. FOTO: ekraanitõmmis

 

 

Herem: ma ei usu enam heidutusse

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles ETV saates „Esimene stuudio“, et vaadates Venemaa sissetungi Ukrainasse, ta heidutusse julgeoleku tagamisel enam ei usu, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Ma ei usu eriti enam heidutusse. Ukrainasse tungimine oli ilmselgelt sõge, ikka läksid. Ma usun ainult ühte asja – et me peame olema valmis selleks, et niipalju kui agressor üle piiri tuleb, niipalju ta ka otsa saab,“ ütles Herem.

Herem rääkis, et sel aastal kaitseväele lubatud raha aitab saavutada taseme, mille järgi ukrainlased praegu puudust tunnevad. „Sellel aastal on lubatud meile üle 800 miljoni, mida me suudame ära kasutada järgmise kahe-kolme aasta jooksul. Lihtsalt kiiremini ei suuda keegi toota. Ja sellega me saavutame selle, mille järgi Ukraina täna abi küsib. Me suudame pärast seda lasta kaugele ja lähedalt on meie tulejõud ka üsna hea,“ märkis ta.

Herem rääkis, et laskemoona jaoks jaanuaris saadud raha on tänaseks lepingutega kaetud. „Ja ma arvan, et see raha, mis me saime märtsis üle 400 miljoni, saab lepingutega kaetud septembriks,“ sõnas Herem.

NATO tippkohtumise ja Eesti soovide kohta ütles kindral, et prioriteet ei ole alaline uus USA baas Eestis, vaid kokkuharjutamine ja kiire reageerimine ohu korral.

„Peame saavutama plaani, et agressiooni korral korral ootab vastast siin mitmerahvuseline diviis. See tähendab seda, et kui elanikkond ei näe siin uut Tapa baasi tekkimas, siis see ei ole mitte läbikukkumine. Kui elanikkond näeb siin üksuseid nagu praegu Siilil või Kevadtormidel, kes tulevad siia ja suudavad ühe või kahe päevaga integreeruda meie üksustesse, siis see on see, mida me tegelikult tahame saavutada,“ lausus Herem.

 

Siil näitas edusamme

Rääkides hiljutisest Siili õppusest, nimetas Herem seda Eesti kaitseväe viimase 30 aasta kõige suuremaks ja ilmselt ka kõige paremini läbi viidud õppuseks. „Meie tegevväelased on õpetanud välja hea reservväe. Need mehed ja naised sõdiksid küll,“ ütles ta.

Suuri edusamme tõstis Herem esile mereväe puhul. „Ma ei tea, et Eesti kaitseväes oleks kunagi õppuste kaardi peale tekkinud mere miiniväli. Me reaalselt küll vette midagi ei pannud, katsetati läbi teisi protseduure, aga seda mere miinivälja kaitsti ka Poola rakettidega ja virtuaalselt sooritati ka laske,“ ütles Herem.

Oluliseks pidas ta ka pikamaa suurtükiväe lahinglaskmisi. „Mitmikraketiheitjad lasid Saaremaal ja lasid keskpolügoonil ja virtuaalselt lasime ka Lätti nii Saaremaalt kui ka Lõuna-Eestist, kasutades selleks Eestis tehtud ja meil kasutusel olevat tulejuhtimissüsteemi. Ma arvan, et see oli väga suur samm edasi,“ sõnas ta.

Samuti ütles ta, et tähtis oli ka infosõja õppus. „Üle 400 infosõduri tõmbasid sisuliselt tühjaks Eesti ajakirjanduse ja sõdisid infolahinguväljadel, mis on väga märkimisväärne saavutus.“

Samas nentis Herem, et reservväelaste osalemise protsent oleks võinud kõrgem olla. „See protsent seal 60 ümber on aastaid olnud juba sarnane. Kui meil muidu reservväelaste ja ajateenijate näitajad, mille järgi hindame ka kaitsetahet on igal aastal kasvanud, siis see on jäänud samaks,“ märkis ta.

„Õppusele kohale tulekut piiravad ootamatu haigestumine, pere- ja haridusprobleemid. Ja ma vaatan ainult endale otsa ja ütlen, et ajateenistuses tuleb paremat tööd teha. Me üle poole nendest, kes ei tulnud, ise vabastasime. Nende põhjused olid meie arvates arusaadavad. Ja see teine pool, kes kohale ei tulnud, nendega me ei saanud esimese hooga isegi kontakti. Nad võivad saada trahvi üle 1000 euro,“ rääkis Herem.

 

Ida-Ukrainas domineerivad suurtükilahingud

Vene edusammude kohta Ukraina idaosas ütles Herem, et ta loodab, et need on ajutised ja kohaliku tähtsusega. Võidu saaks Heremi sõnul Venemaa juba praegu välja kuulutada, aga Venemaa eesmärk on siiski mingi arusaadav saavutus.

„Kas on see siis ainult Luhanski või ka Donetski oblast. Selle ta peaks saavutama, siis ta tõenäoliselt saaks kuidagi moodi iseendale ka öelda, et ta on rahul. Aga praegu ma ei usu seda küll,“ arvas Herem.

Ta rääkis, et Severodonetski vallutamine on Venemaa jaoks raske ja see annab võimaluse Ukraina jalaväel olla vastase jalaväe lähedal ning kasutada kaugelt suurtükiväge. „Aga kui hästi neil seal praegu läheb ja kui hea on nende suutükivägi, seda ei oska praegu öelda,“ lisas ta.

Herem rõhutas, et Ida-Ukrainas domineerivad praegu suurtükid. Ta lisas, et Vene relvajõud on õppimisvõimelised ja ei tiku enam väga sügavale territooriumile, kus neid hiljem võib ähvardada ümber piiramine. „Venemaal on targem järk-järgult edasi liikuda kasutades oma ülekaalukat tuletoetuse jõudu,“ sõnas Herem.

 

Venemaa sõjavägi on endiselt väga ohtlik

Herem ütles, et Venemaa sõjaväge ei tohi alahinnata, sest see võib endiselt korda saata väga palju kurja. „Oleme Venemaa sõjamasinast maalinud sellise rumala, madala moraaliga pätikarja pildi, kellest justkui oleks väga lihtne üle joosta või keda oleks väga lihtne võita. See „pätikari“  tapab päevas sadu inimesi ja purustab linnasid, ükskõik kui inetu ta ka välja ei näe,“ ütles Herem.

„Lääs toetades Ukrainat ka niiöelda selliste infooperatsioonidega on võib-olla ära petnud paljud poliitikud, kes arvavad, et Venemaaga on üsna pea lõpp või isegi kui ta kuskil mujal tahab alustada, siis on ta liiga nõrk. Minu arvates Ukrainas ei lõppe mitte midagi. Ükskõik, millistes piirides Ukraina sõda lõpeb, ei ole meil mitte mingit alust olla rahul ja arvata, et nõrk Venemaa meid kunagi ei ründa või kui ta tuleb, siis saame temast lihtsalt jagu,“ sõnas Herem.

 

 

 

Balti riigid ei osta enam Vene elektrit

Baltimaade elektrivõrkude operaatorid Eesti Elering, Läti Augstsprieguma tīkls (AST) ja Leedu Litgrid leppisid omavahel kokku, et nad ei osta enam Vene elektrit, vahendas Läti ringhääling AST teadet.

Vähendamaks sõltuvust Vene energiasüsteemist on Baltimaade elektriturg alates 1. juunist ühendatud ainult omavahel ning Poola ja Põhjamaadega. Läti AST sõnul on muuhulgas põhjuseks raskused maksetega, sest mitmed pangad, mille kaudu varem elektri eest tasuti, on nüüd sanktsioonide all ning Balti riigid ei soovi Vene ettevõtetele makseid teha.

Juuni algusest rakendatud meetmed vähendavad Balti elektrisüsteemide sõltuvust Venemaal asuvatest kiiretest sageduse juhtimise reservidest teatas Elering. Elektribilansi juhtimiseks kasutavad Balti süsteemihaldurid edaspidi üksnes Euroopa Liidu riikides asuvaid, eelkõige Balti ja Põhjamaade turuosaliste pakutavaid reservvõimsusi.

Seni kasutasid Balti süsteemihaldurid Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi bilansi juhtimiseks kohalike turuosaliste poolt pakutava reguleerimisteenuse kõrval Venemaa energiakontserni Inter RAO pakutavat teenust.

Balti elektrivõrk on Vene elektrivõrguga ühenduses seni, kuni sünkroonitakse ülejäänud Euroopa elektrivõrguga aastaks 2025.

 

 

 

Suur osa Ida-Ukrainast on hävitatud

3. juunil täitus 100 päeva Venemaa sõja algusest Ukraina vastu. Viimastel andmetel on Ukraina väed saavutanud Severodonetskis mõningast edu, kuid venelased on suure osa Ida-Ukraina linnadest puruks pommitanud. Severodonetski kaksiklinnast Lõssõtšanskist on hävitatud kaks kolmandikku.

Vene 8. üldarmee 150. motolaskurdiviisi mõned üksused kaotasid Popasna alla kuni poole meestest, relvadest ja terhnikat.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles videokõnes Liechtensteini parlamendile, et rindejoone kogupikkus on üle 1000 kilomeetri ning Venemaa on sõtta paisanud kõik oma võitlusvõimelised formeeringud.

 

*

Ühendkuningriik teatas pärast USA sellekohast otsust 1. juuni õhtul mitmikraketiheitjate tarnimisest Ukrainale. Suurbritannia saadab Ukrainale raketisüsteeme M270, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel. Sellega tugevneb märgatavalt Ukraina relvajõudude võimekus, teatas Ühendkuningriigi välisministeerium.

USA president Joe Biden kuulutas ametlikult välja uue, 700 miljoni dollari suuruse relvatarne Vene vägede rünnakuid tõrjuvale Ukrainale, mis sisaldab ka mobiilsete keskmaa raketisüsteemide HIMARS saatmist.

Ühendkuningriigi otsus on tihedalt koordineeritud USA-ga, lisati Briti välisministeeriumi teates. „Ühendkuningriik seisab Ukraina kõrval ning on võtnud juhtiva rolli selle kangelaslike vägede varustamisel hädavajalike relvadega, mida nad vajavad oma maa kaitsmisel,“ ütles Briti kaitseminister Ben Wallace.

„Nii nagu muutub Venemaa taktika, peab muutuma ka meie abi Ukrainale. Need ülivõimekad mitmikraketiheitjad lubavad meie Ukraina sõpradel paremini end kaitsta Venemaa brutaalse kaugmaasuurtükkide tule eest, mida Putini väed kasutavad linnade purustamiseks,“ lisas Wallace.

Briti valitsuse teatel antakse Ukraina vägedele väljaõpe raketiheitjate kasutamiseks, et nende efektiivsus oleks võimalikult kõrge.

*

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. juunil, et USA otsus saata Ukrainale mitmikraketiheitjaid HIMARS on „otsene provokatsioon“ ja sellist abi nõudes on Ukraina ületanud „kõik sündsuse piirid“. Vene välisministri väitel võib Ukraina selliste soovide rahuldamine lääneriikide poolt tuua kaasa kolmandate riikide kaasatõmbamise Venemaa algatatud sõtta.

*

NATO hinnangul ei ole pärast USA otsust saata Ukrainale mitmikraketiheitjate komplekse oodata Venemaa kättemaksuaktsioone, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. „Ma ei näe seda, kuna see, mida NATO liitlased ja NATO teeb on Ukraina toetamine, et aidata tal viia ellu õigust enesekaitsele ning see on täpselt see, mis on kirjas ÜRO põhikirjas,“ ütles Washingtonis visiidil viibiv Stoltenberg.

Stoltenberg esines pressikonverentsil pärast kohtumist USA välisministri Antony Blinkeniga.

*

Poola müüb lisaks eelmisel nädalal juba Ukrainale tarnitud 18 liikursuurtükile veel umbes 60 sellist relva. 31. mail allkirjastatud lepinguga müüb Poola Ukrainale umbes kolme miljardi zloti (654 miljoni euro) eest kolme suurtükikompanii varustamiseks vajaliku koguse haubitsaid, teatas Poola raadio. Selle andmeil suudavad Ukrainale lähikuudel tarnitavad 155-millimeetrise kaliibriga ning 48 tonni kaaluvad liikurhaubitsad Krab tulistada kuni kuus lasku minutis ja tabada sihtmärke kuni 40 kilomeetri kaugusel.

Kuna Poolal võib tekkida raskusi nendele laskemoona valmistamisega, loodetakse mürske saada USA-lt.

*

Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpoli peasekretär Jürgen Stock hoiatas, et Ukrainasse saadetud relvad liiguvad varimajandusse ja jõuavad lõpuks kriminaalide kätte. Stock selgitas, et sõja lõppedes jõuavad sealsed relvad ja raskerelvastus rahvusvahelisele turule ning ta kutsus üles Interpoli liikmesriike, eriti relvade pakkujaid, tegema koostööd, et jälgida relvade liikumist.

„Kui relvad vaikivad, tulevad ebaseaduslikud relvad. Teame seda mitmest teisest konfliktist. Kurjategijad keskenduvad juba praegu nendele,“ ütles Stock. Tema sõnul kasutavad kuritegelikud rühmitused ära selliseid kaootilisi olukordi ja relvade kättesaadavust, isegi kui tegu on sõjaväe varustusega.

Stocki sõnutsi võib oodata relvade sisevoolu Euroopas ja kaugemalgi, mistõttu tuleb valvel olla igal pool. Interpol kutsub oma liikmeid üles kasutama oma andmebaase, et aidata jälgida relvade liikumist.

*

Vene relvajõud on küll hõivanud Luhanski oblasti Severodonetski linna idapoolse osa, kuid nende mujal riigi piirkondades tehtud pealetungid ei ole edu toonud, teatas Ukraina 1. juuni õhtul.

Ukraina relvajõudude peastaabi kinnitusel on Severodonetski lääneosa endiselt Ukraina vägede käes. Sotsiaalmeedias levitatud videotes on näha Vene vägesid linna põhjaosas.

Luhanski oblasti sõjaväeline juht Serhi Haidai ütles, et Ukraina üksused on Severodonetskis mõnedelt positsioonidelt taganenud paremini kaitstavatele, kuid on jäänud linna.

Vene väed tulistasid suurtükkidest Slovianski linnast põhjas asuvaid Ridne ja Sviatohirski asulaid ning püüdsid ka neid vallutada, kuid löödi tagasi, teatas Ukraina.

*

USA küberväejuhatuse komandör, kindral Paul Nakasone tunnistas, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude küberüksused on korraldanud mitmeid aktsioone Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetuseks. „Me oleme läbi viinud seeria erinevaid operatsioone kogu spektri ulatuses: kaitsvaid, ründavaid ja infooperatsioone,“ ütles Nakasone telekanalile Sky News antud usutluses.

Neljatärnikindral Nakasone, kes juhib ka elektroonilise luurega tegelevat USA riiklikku julgeolekuagentuuri (NSA), ei täpsustanud operatsioonide sisu, kuid kinnitas, et need on läbi viidud täieliku tsiviilkontrolli all ning kooskõlas kaitseministeeriumi poliitikaga. „Minu töö on pakkuda kaitseministrile ja presidendile välja võimalusi ja nii me tegutsemegi,“ ütles Nakasone, kes viibis intervjuu ajal Tallinnas.

Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles Nakasone sõnu kommenteerides, et ükski küberrünnak Venemaa suunas ei ole vastuolus USA poliitikaga hoiduda otsesest sõjalisest vastasseisust Moskvaga seoses selle alustatud sõjaga Ukrainas.

*

Brasiilia jalgpallilegend Pele tegi 1. juunil avaliku pöördumise, milles kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit lõpetama agressioon Ukrainas. „Ma tahan kasutada tänase mängu pakutavat võimalust, et teha üleskutse: lõpetage see invasioon. Pole ühtegi argumenti selle vägivalla õigustuseks,“ ütles Pele enne Ukraina ja Šotimaa koondiste mängu sotsiaalmeedias tehtud postituses. „See konflikt on kuri, õigustamatu ega too midagi muud kui valu, hirmu, terrorit ja ahastust,“ lisas Pele.

Maailma kõigi aegade kuulsaim jalgpallur ning Putin kohtusid viimati 2017. aastal Moskvas konföderatsiooni karikavõistlustel, mis peeti enne Venemaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Putin nimetas Pelet (81), kes on kolmekordne maailmameister (1958, 1962, 1970) ja valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks, oma lemmikmängijaks.

„Kui me viimati kohtusime ja üksteisele naeratasime ning pikalt kätt surusime, ei arvanud ma, et võime kunagi olla nii eri meelt nagu praegu,“ kirjutas Pele, kes 1990. aastatel oli ka Brasiilia spordiminister.

Ukraina võitis 1. juunil peetud mängus Šotimaad 3:1, millega säilitas lootuse jõuda talvel Kataris peetavale MM-ile. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas meeskonda „kahe tunni õnne eest, millega me pole enam harjunud“.

*

Euroopa Liidu liidrid leppisid ööl vastu 31. maid kokku kuuendas sanktsioonidepaketis Ukrainat rünnanud Venemaale ning volitasid suursaadikuid poliitilist kokkulepet juriidiliseks tekstiks vormistama. Kuid paketti, mis sisaldab ka Vene naftaostule kehtestatavaid piiranguid ning Sberbanki eemaldamist SWIFT-ist, ei suudetud 1. juunil heaks kiita, kuna Ungari vastustas patriarh Kirilli lisamist sanktsioonide alla pandavate isikute nimekirja, mis tähendaks viisakeeldu ja varade külmutamist.

Kirill (75) on president Putini innukas toetaja ning on korduvalt avaldanud poolehoidu Venemaa agressioonile Ukrainas.

EL-i riikide suursaadikud kiitsid kuuenda sanktsioonidepaketi 2. juunil heaks pärast seda, kui patriarh Kirill jäi välja mustast nimekirjast.

Sanktsioonide alla pandavate isikute nimekirjas ka mitu sõjakuritegudes kahtlustatavat sõjaväelast ning muuhulgas ka Venemaa endine iluvõimleja ning Putini väidetav armuke ja tema laste ema Alina Kabajeva. Pakett näeb ette osalise naftaembargo kehtestamist ja Venemaa suurpanga Sberpanga SWIFT-i süsteemist eemaldamist.

*

Saksamaa on valmis saatma oma sõjatehnikat Kreekale, kui viimane saadab Ukrainale oma nõukogude päritolu tankid, vahendas Politicot Rahvusringhääling (ERR).

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz teatas ajakirjanikele kahepäevase Euroopa Ülemkogu kohtumise järel, et ta on suhelnud Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega ning tehti põhimõtteline kokkulepe „tankivahetuseks“. Varem on selline vahetus kokku lepitud Tšehhiga, kuid taoline kokkulepe Poolaga veel puudub.

„Tankivahetus“ on Scholzi poolt aprillis välja pakutud idee, mille raames antakse Saksa tanke ja soomusmasinaid riikidele, kes annavad Ukrainale ise oma nõukogude päritolu tanke ja muud raskerelvastust.

Saksamaa relvastuses on Leopard tankid ja Marder lahingumasinad, mida ei soovita Ukrainale anda, kuna Saksa kantsleri hinnangul suurendaks see riski NATO ja Venemaa vaheliseks konfliktiks. Paljud Ida-Euroopa riigid on Ukrainale andnud enda vanemat relvastust, seal hulgas T-72 tanke ja BMP lahingumasinaid. Nõukogude päritolu tehnika edasi andmine Ukrainale on võimaldanud mitmel lääneriigil teeselda, et nende antud tehnikat ei ole Ukrainas, kuna edasi antud relvastus on samasugune kui see, mida Ukraina relvajõud ise kasutavad.

Kreeka kaitseminister tõi välja, et nende valduses olev nõukogude tehnika on Ida-Saksamaa päritolu ning kreeklased said need Saksamaalt alles 1994. aastal.

Tšehhi saab varasema kokkuleppe alusel Saksamaalt 14 Leopard 2A4 tanki ja ühe rasketehnika päästemasina.

*

Paljud sõdurid Vene sisevägedes ja rahvuskaardis Rosgvardija deserteerusid oma üksustest ning vähemalt sajad sõdurid keeldusid Ukraina sõja esimestel nädalatel käske täitmast, selgub Wall Street Journali käsutuses olevatest dokumentidest. Sõjaanalüütikute ja Ukraina ametiisikute väitel on allumatuid Vene relvajõududes tegelikult märksa rohkem.

Sõdurite allumatus on Vene ametivõimud pannud keerulisse olukorda, kuna nende karistamine võib probleemile soovimatut tähelepanu juurde tuua. Venelastel on Ukrainas puudu elavjõust ja tehnikast ning praegu üritatakse värvata juurde uusi sõdureid.

Siiani on allumatute sõdurite põhiline karistus olnud ametist vabastamine. Kuna Venemaa pole Ukrainale ametlikult sõda kuulutanud, puuduvad selged juriidilised alused, mille põhjal saaks esitada kriminaalsüüdistusi neile, kes keeldusid käske täitmast.

Vene advokaadi Mihhail Benjaši sõnul ei soovi paljud Vene sõdurid Ukrainas sõdida. Benjaš esindab kohtus tosinat Rosgvardija liiget, kes vaidlustasid oma vallandamise. Rosgvardija üksuseid plaaniti Ukrainas kasutada põhiliselt avaliku korra hoidmiseks ja rahutuste mahasurumiseks. Venemaal on Rosgvardija seotud paljude riigisiseste meeleavalduste mahasurumisega.

Benjaši sõnul on üle tuhande Vene sõduri ja Vene siseministeeriumi töötaja pöördunud tema poole õigusabi palvega. Paljud neist keeldusid minemast Ukrainasse sõdima või meeleavaldusi maha suruma. Märtsi keskel algatas Vene inimõiguste ühendus Agora Telegrami kanali, mille kaudu Vene relvajõudude liikmed ja nende sugulased saavad küsida õigusabi, kui keeldutakse käsku täitmast.

USA kaitseametnik ütles ajakirjanikele eelmisel kuul, et allumatuse ilminguid on Vene relvajõududes eri juhtimistasanditel, sh ka ohvitseride hulgas. Desertöörlust ja käskudele mitteallumist esines palju ka esimeses Tšetšeenia sõjas 1994–1996, mille Venemaa kaotas.

*

Saksamaa endine liidukantsler Angela Merkel esines üle poole aasta esimest korda avalikult ning kritiseeris Venemaad, nimetades selle tegevust Ukrainas barbaarseks agressioonisõjaks, mis rikub räigelt rahvusvahelist õigust.

Merkel ei ole pool aastat avalikult kuskil üles astunud. Ka ei ole ta ise siiamaani avaldanud otse seisukohta Ukraina sõja kohta – tema arvamust on mõne korra napisõnaliselt vahendanud ta pressiesindaja. Nüüd esines ta 1. juunil Berliinis ametiühingute keskliidu juhi Reiner Hoffmanni ametist lahkumise üritusel, kus pidas kõne 200 inimesele. Lisaks tavapärastele viisakusavaldustele rääkis Merkel esimest korda ise avalikult ka sõjast Ukrainas.

„Olen solidaarne Ukrainaga, keda Venemaa ründas ja toetan ukrainlaste õigust enesekaitsele,“ ütles Merkel.

Ametist lahkunud kantslerina ei soovinud ta anda hinnanguid praeguse liidukantsleri Olaf Scholzi (SPD) tegevusele Ukraina toetamisel, mis on saanud palju kriitikat loiduse eest Ukrainale raskerelvi saata. Merkel mainis vaid, et toetab Saksa valitsuse, aga ka Euroopa Liidu, USA, NATO, G7 ja ÜRO asjakohaseid jõupingutusi, et peatada Venemaa barbaarne agressioonisõda.

Merkeli sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse kõige räigem rahvusvahelise õiguse rikkumine Euroopa ajaloos pärast Teist maailmasõda. „Kui kaugele ulatuvad Ukrainas sõja tagajärjed, ei oska keegi täna veel hinnata, kuid eriti ukrainlaste jaoks on need märkimisväärsed,“ ütles Merkel.

Endine liidukantsler käsitles inimõiguste rikkumisi Ukraina tsiviilelanikkonna vastu. „Butša on selle õuduse ere näide,“ sõnas Merkel.

Merkel ütles, et väike, kuid samas ere lootusekiir selles lõpmatus kurbuses on ukrainlastele naaberriikide elanike suur toetus, eriti Poolast ja Moldovast. Ta lisas, et väga oluline on, et Euroopa käituks ühtselt ning riigid ei hakkaks oma erihuve peale suruma. „Me ei tohi kunagi võtta rahu ja vabadust iseenesestmõistetavana,“ lõpetas ta oma kõne Ukrainale pühendatud osa.

*

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus Euroopa Liitu Ukrainat vastu võtma. „Ukraina toetamine tema teel Euroopa Liitu ei ole koorem, see on meie ajalooline kohustus,“ ütles Leyen.

Saksa välisminister Annalena Baerbock ütles samuti, et Berliin on Kiievi selja taga: me ei saa Ukraina ees ust kinni lüüa. Siiski ei kavatse Saksamaa Ukrainale EL-i täisliikmeks saamisel hinnaalandust teha.

*

Venemaa endine peaminister ja president, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ütles, et võimalused konflikti diplomaatiliseks lahendamiseks aina halvenevad, sest Ukraina on asunud Venemaale vastuvõetamatutele seisukohtadele.

Medvedev ähvardas, et Ukraina võib kaotada täiendavaid territooriume, kui ei alluta Venemaa tahtele ja lõpuks ähvardab kokkuleppimisest keeldumine rahvusliku suveräänsuse kaotamisega, kirjutas uudisteportaal Delfi.

*

Delfi edastatud andmetel on Ukraina sõja algusest arestitud vähemalt 13 sanktsioonidealuste Vene oligarhide superjahti koguväärtusega umbes kaks miljardit eurot. Vene rahamehed on jahtide varjamiseks asunud nüüd välja lülitama nende tuvastusseadmeid ning otsivad ohutuid sadamaid, kuhu rettu minna.

 

*

Lahusolek lähedastest on muutunud kolme paguluskuuga nii häirivaks, et ametlikult on Eestist lahkumisest kodumaale teada andnud ligi 200 Ukraina põgenikku.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on ajutise kaitse taotlusi registreeritud 26 045, kokku on Eesti vastu võtnud 40 178 Ukraina põgenikku.

*

Huumorivaldkonda kuulub Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka käsk moodustada rahva omakaitse üksused välisagressiooni tõrjumiseks. Seda muidugi tahaks näha, kuidas nad hakkavad rahvast relvastama, kui seesama rahvas käis Minski hunta vastu kõigest 1,5 aastat tagasi massiliselt meelt avaldamas. Muidugi pole Lukašenka juttu mõtet tõepähe võtta, kuid oma fantaasialennuga suudab ta siiski üllatada, kirjutas Igor Taro oma sõjablogis.

Lukašenka on Putinile põhjendanud Valgevene mitteosalemist sõjas Ukraina vastu sellega, et oodatakse kallaletungi Poola poolt.

 

 

 

Euroopa Liit kehtestab Venemaale uued mõjukad piirangud

Euroopa Liit kinnitas 3. juunil kuuenda sanktsioonipaketi esimese osa, mis sisaldab suure mõjuga impordikeeldu mereteed mööda veetavale Venemaa naftale. Paketis on rafineeritud naftasaaduste impordi keeld ja nafta impordi erandid liikmesriikidele, kelle asukoht ja taristu ei võimalda torujuhtme kaudu nafta importimist kiiresti lõpetada. Liikmesriigid on kokku leppinud, et ka selle eesmärgi saavutamiseks tehakse pingutusi.

Samuti jõuti kokkuleppele Venemaa suurima panga Sberbanki ja Valgevene panga Belinvest rahvusvahelisest SWIFT-maksete võrgust eemaldamises. Sama sanktsioon kehtestati ka Venemaa pankadele Credit Bank of Moscow ja Russian Agricultural Bank. Lisaks täiendas Euroopa Liit ekspordikeeldusid ja teenuste osutamise piiranguid.

Sanktsioonide nimistusse lisati 18 ettevõtjat ja 65 inimest, kes on olnud ühel või teisel moel seotud Venemaa ohvriterohke ja palju inimkannatusi põhjustava sõjaga Ukrainas. Valgevene sanktsioonide nimistuid täiendas Euroopa Liit 12 inimese ja kaheksa ettevõtjaga.

„Pean kõige tähtsamaks sammuks kokkulepet Venemaa nafta impordi piiramiseks. Just fossiilsete kütuste müük toob Venemaale suurt kasu, mille abil saavad nad rahastada enda peetavat sõda ning korvata seniste sanktsioonidega kaasnenud mõju oma majandusele ja ühiskonnale,” toonitas välisminister Liimets. „Seepärast väärib tunnustust eesistujariik Prantsusmaa, kes suutis uue sanktsioonipaketi kokkulepetega astuda olulise sammu edasi.”

„Peale selle on väga märgilised ka Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa suurimale pangale Sberbank ja Butša mõrtsukatele, sõjaväelastele ja muudele Ukraina vastast sõda toetavatele isikutele,” selgitas välisminister Liimets. „Lisaks on Euroopa Liidust nüüdsest keelatud eksportida Venemaale kemikaale, mida saaks kasutada keemiarelvades.

Meediakanalitest seadis Euroopa Liit muu hulgas piirangud Rossija RTR, Rossija 24 ja TV Center Internationali litsentsidele, reklaamile ja sissetulekutele, mis on oluline valeinfo ja vaenuõhutamise leviku peatamiseks. Euroopa Liit otsustas keelustada ka hulga finants- ja konsultatsiooniteenuseid, mida Euroopa Liidu inimesed ja ettevõtjad ei tohi enam osutada Venemaale ega seal asutatud ettevõtetele.

KALEV VILGATS / VÄLISMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here