Herem peab tõenäoliseks sõda Ukrainas. Balti riigid said USA-lt loa Ukrainale relvade saatmiseks. Britid otsivad võimalusi Eestisse sõdureid juurde saata. Erakorraline süst riigikaitsele. Kaitsevägi ja Kaitseliit uuendavad tankitõrjerelvastust. Rootsi suurendab sõjalist valmisolekut

0
459

Martin Herem. FOTO: Siim Lõvi / ERR

 

 

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem peab tõenäoliseks peatset Venemaa relvastatud rünnakut Ukrainale. Konflikti Eesti territooriumil ta ei usu, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Ma arvan, et Putin ei ole segi läinud meie mõttes, vaid tal on kindel plaan minna ajalukku ja arendada oma riiki selles suunas, kus ta praegu arendab,“ sõnas Herem Raadio 2 hommikuprogrammis.

Herem selgitas, et Venemaa oma vägede liigutamisega annab oma tegevuse kohta väga selgeid signaale. Kindral lisas, et Venemaa rünnak Ukrainale on juba praegu nii tõenäoline, et järgmise sammu provotseerimiseks ei ole rohkem vaja midagi teha: „Ma arvan, et Ukrainal pole vaja enam midagi teha peale selle, et ta olemas on, kõik liigub praegu selles suunas, et relvastatud konfliktini see läheb.“

„Ta otsib mingisuguse tüli välja. Ütleb, et praegu on seal mingid relvad, Ukraina liitumine NATO-ga ohustab tema piire. Kõik need riigid liituvad NATO-ga ainult ühel põhjusel – sest Venemaa on oht,“ rääkis Herem.

Heremi sõnul on Venemaa eesmärk kõigi lääne ühiskondade kindlustunnet lõhkuda ja näidata end suure, tugeva ja ohtliku riigina, millega tuleb arvestada. See omakorda viib ebastabiilsuseni nii teda ümbritsevates riikides kui ühiskonnas laiemalt.

„Minu arvates on Venemaal väga pikaajaline plaan julgeoleku keskkonda, sealhulgas oma lähinaabreid hoida pidevalt ebastabiilsuses,“ ütles Herem. „Kas ma lõikan Ukrainat, Moldovat, Gruusiat või lõpuks Eestit, Lätit, Leedut – see ei oma nii suurt tähtsust.“

 

Eesti suunal sõjategevust näha ei ole

Samas ütles Herem, et eestlastel ei ole praegu põhjust muretsemiseks ning tuleks jätkata oma tavapärast elu: „Ma ei usu, et lähikuudel, isegi kui Ukrainas on relvastatud konflikt, meie oma territooriumil satuksime relvastatud konflikti.“

„Küll aga lääne tähelepanu sidumiseks võidakse korraldada mingeid muid asju, näiteks midagi sellist, mida oleme Leedu, Poola ja Läti piiril näinud,“ hindas Herem võimalikuks immigrantide survet Eesti piirile. „Küberrünnakud, erinevad muud infooperatsioonid – see oleks tõenäoline variant. Päris sõjani ma arvan, et Eestis on pikk maa minna.“

Samas rõhutas Herem, et riigina peab Eesti toetama Ukrainat ja oma liitlasi: „Et see tüüp seal idas saaks aru, et ta ei saa mitte kellegagi ükshaaval tegeleda.“

Herem usub, et ukrainlased tunnevad end kindlasti ohustatuna, kuid keeruline on analüüsida, kui valmis on riik sõjaks. Ta tõi positiivse külje pealt välja, et Ukraina kaitsevägi on oluliselt süsteemsemalt korrastatud ja paremini relvastatud, kui kuus aastat tagasi. See puudutab nii lahingvarustust, toitlustamist rindel kui ka vajadusel meditsiinilise abi pakkumist.

Samas on ka Venemaa Heremi sõnul enda sõjalist võimekust viimastel aastatel arendanud: „Venemaa on arendanud kõiki suundi ja võtnud kasutusele 70–80ndatel ehitatud rasket rauda. On seda ladudest välja võtnud ja moderniseerinud.“

„Suurekaliibrilisi suurtükke, T-72 tanke on uuendanud,“ loetles Herem. „See kõik on vanaraud, aga töötab suurepäraselt.“

 

 

Balti riigid said USA-lt loa Ukrainale relvade saatmiseks

USA andis NATO liitlastele Eestile, Lätile ja Leedule loa tarnida Ukrainale Ameerikas toodetud relvi, kirjutab Politico.

USA ekspordi regulatsioonid nõuavad, et Balti riigid peavad relvade, nende seas maa-õhk tüüpi rakettide, edasi andmiseks saama USA välisministeeriumilt loa.

Eesti, Läti ja Leedu esitasid taotlused relvade tarnimiseks viimaste nädalate jooksul ja viimane neist sai heakskiidu 19. jaanuaril, kinnitas USA valitsuse ametnik Politicole.

Leht kirjutas 19. jaanuaril, et see protsess võib võtta kuid ning lubade saamine on ringlemas Washingtoni bürokraatiamasinas vaatamata sellele, et Joe Bideni administratsiooni ametnike sõnul võib Venemaa juba lähiajal Ukrainat rünnata. Peale loo avaldamist kinnitas riigi valitsuse ametnik, et relvade tarnimine on saanud heakskiidu.

„Oleme praegu punktis, kus Venemaa võib iga hetk alustada rünnakut Ukrainas,” ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki 18. jaanuaril ajakirjanikele. Politico märgib, et Baltimaad pole mitte üksnes kiirustamas relvade saatmisega Ukrainasse, vaid on küsinud ka NATO jõudude suurendamist oma riikides.

Eesti kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ütles detsembris ERR-ile, et Eesti tahab saata Ukrainale tankitõrjerelva Javelin rakette ning 122-millimeetriseid haubitsaid, kuid enne lõplikku otsust tuleb luba saada rakettide päritolumaalt USA-lt ning haubitsate kunagistelt omanikelt Soomelt ja Saksamaalt.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas lubas detsembris saata Ukrainale relvi, kuid ta ei täpsustanud siis, milliseid. „See on mitmepoolse kokkuleppe küsimus, sest sellega on seotud mitu riiki, mitte ainult andja ja vastuvõtja, vaid ka tootja ja pakkuja,“ ütles ta.

Nii Eestil kui ka Leedul on Javelinid olemas ning nad soovivad hakata neid uute versioonide vastu välja vahetama, sest praegused on vananemas.

 

Balti riikide kaitseministrid tegid Ukrainale relvastuse saatmise osas ühisavalduse

Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas tegid 21. jaanuaril Ukraina toetamiseks pressiavalduse, milles märgivad, et on Ühendriikidelt saanud vajalikud kooskõlastused relvastuse saatmiseks ning jätkavad koostööd, et relvastus kiiresti Ukrainasse toimetada.

„Ukraina hoiab täna eesliini, mis lahutab Euroopat sõjalisest konfliktist Venemaaga. Peame olema täpsed – sõda Ukrainas käib ka täna ja on oluline Ukrainat igakülgselt toetada, et nad suudaks agressorile vastu panna,” ütles kaitseminister Laanet, kelle sõnul on tal hea meel, et Eesti on liitlastega konsulteerides jõudnud otsuseni annetada Ukrainale relvasüsteeme.

„Täna oleme jõudnud sinnani, et vajalikud kooskõlastused relvastuse saatmiseks Ameerika Ühendriikidelt on olemas. Relvaabiga näitame, et meie toetus ei väljendu ainult sõnades. Liitlased on ühtsed, aga alati on vaja neid, kes näitaksid initsiatiivi, Eesti on kindlasti üks neist riikidest,” lisas Laanet.

Avalduse kohaselt annetab Eesti Ukrainale Javelin tankitõrje raketisüsteeme, Läti ja Leedu Stinger maa-õhk-tüüpi rakette ja lisaseadmeid, et tugevdada Ukraina iseseisvat kaitsevõimet. Balti riigid jätkavad koostööd, et relvastus kiiresti Ukrainasse toimetada. Samuti avaldavad kaitseministrid lootust, et Ukrainal ei teki kunagi vajadust relvasüsteeme reaalselt kasutada ja Venemaa muudab oma agressiivset hoiakut.

 

 

Britid otsivad võimalusi Eestisse sõdureid juurde saata

NATO liikmesriigid on pidanud kõrgetasemelisi kõnelusi selle üle, kas suurendada alliansi kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

Suurbritannia kaalub veel sadade sõjaväelaste saatmist Ukraina NATO-liiikmetest naabrite juurde, et Venemaad heidutada, kirjutas 21. jaanuaril The Times, viidates kaitseministeeriumiga seotud allikatele.

Britid juhivad Eestis 1200-liikmelist NATO lahingugruppi, kus on 830 briti sõdurit ja üle 300 prantsuse sõjaväelase. Poolas on 140 briti sõdurit.

Suurbritannia kaitseministeeriumis arutlusel olevate plaanide järgi otsib riik võimalusi suurendada neid missioone, saates kohapeale veel sadu lahinguvalmiduses sõdureid, keda saaks lühikese etteteatamisega ümber paigutuda.

The Timesiga kõnelenud allikas ütles, et NATO on küsinud liitlastelt, kas on võimalik suurendada NATO missioone Balti riikides. „Riigid nüüd mõtlevad, mida nad teha saavad,“ lisas ta. Lähetuse ajakava kohta ütles allikas, et kui Vene väed peaksid mõne NATO liitlase lävepakule jõudma, on sõdurid kiiresti kohal.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas 19. jaanuaril CNN-ile, et kaalumisel on vägede suurendamine alliansi idapoolsetes riikides. Ta märkis, et selline teguviis saadaks Venemaale väga selge sõnumi.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet on sel nädalal ajakirjandusele öelnud, et Eesti on valmis ehitama liitlassõduritele uusi kasarmuid.

 

 

Erakorraline süst riigikaitsele

Peaminister Kaja Kallas tegi 19. jaanuaril teist päeva järjest Riigikogus poliitilise avalduse. Kui päev varem puudutas see energiajulgeolekut, siis kesknädalal teatas valitsusjuht, et aastatel 2022-2025 eraldatakse neljale ministeeriumile erakorraliselt 380 miljonit eurot julgeoleku tugevdamiseks.

Kui tänavu kulutatakse julgeolekule 748 miljonit eurot, mis moodustab 2,31 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis eraldatav lisaraha tõstab SKT-protsenti.

Postimees kirjutas, et erakorralisest eraldisest 339 miljonit läheb sõjalise kaitse eelarvesse, sellest omakorda 300 miljonit laskemoonavarude kindlustamisele. Märkimisväärselt antakse juurde luuretegevusele.

19. jaanuaril avalikustati, et Kaitseliidule ja kaitseväele hangitakse enam kui 40 miljoni euro eest ühekordseid tankitõrjerelvi ja esimesed tarned saabuvad veel sel aastal. See kulutus oli planeeritud juba varem ega kuulu lisarahastusse.

Ligi 30 miljonit saab lisaks siseministeerium, et arendada piirivalve seiretehnikat, parandada evakuatsioonivõimet ja üldist tsiviilkaitset.

Midagi saab juurde välisministeerium välisesinduste side- ja teabekaitse turvalisuse tõstmiseks.

1-2 miljonit eurot kulub kultuuriministeeriumile, et parandada Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira võimet edastada elanikkonnale teadaandeid kriisiolukorras.

Peaminister nõustus kaitseväe juhataja Martin Heremiga, et otsest sõjaohtu Eestile ei ole. „Peame olema mures, aga mitte hirmul,“ toonitas valitsusjuht.

Endine kaitse-, justiits- ja välisminister Urmas Reinsalu Isamaast pooldab erakorralise julgeolekueelarve moodustamist. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Reformierakonnast soovib kaitsekulutuste osakaalu tõstmist 2,5 protsendini SKT-st.

 

 

Kaitsevägi ja Kaitseliit uuendavad tankitõrjerelvastust

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis lepingu Eurospike GmbH-ga, et soetada Kaitseväele ja Kaitseliidule tanktitõrjerelvad Spike SR, mis aitavad oluliselt tõsta tankitõrje võimekust.

„Nii mahuka ja olulise investeeringu puhul on äärmiselt hea meel selle üle, et läbi erinevate võimekuste võrdlusesse toomise, õnnestus projekti eeldatavalt kogumaksumuselt säästa ligi kaks miljonit eurot ja seejuures tõsta oluliselt tankitõrje võimekust,” märkis RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp. „Tegemist on ühekordse tankitõrje raketiga, mille laskeulatus on kuni kaks kilomeetrit ning mis võimaldab rünnata ka liikuvaid sihtmärke. Esimesed tarned saabuvad Eestisse juba aastal 2022,”  lisas Lipp.

„Uued tankitõrjerelvad annavad Kaitseliidu üksustele senisest suurema lahingujõu, aidates vastast kaugemalt ja täpsemalt kahjutuks teha. Oleme valmis sõdima ka soomustatud vastasega, mistõttu on uued relvad meie jaoks üliolulised! Lisaks relvadele saame ka väljaõppevahendid, mis aitavad meil vähendada uue relvastuse kasutusele võtuga kaasnevaid kulutusi, kuid samas oluliselt tõsta meie üksuste efektiivsust lahinguväljal,” lisas Kaitseliidu Peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

Tankitõrjerelv Spike SR asendab Kaitseliidus olevaid 90 mm järelveetavaid tankitõrjekahureid. Eelnevalt olid Kaitseväes kasutusel Milan juhitavad tankitõrje raketikompleksid, mis on aastaid tagasi relvastusest välja läinud.

„Kaitseväe võime mõjutada vastase soomustehnikat täieneb oluliselt. Erinevus seisneb selles, et kui hetkel eksisteerib 1500 meetri tankitõrje võime pataljoni tasemel, siis Spike SR tulekuga omandab antud võime ka jalaväekompanii. Raketti saab lasta nii päeval kui öösel ning see töötab lase-unusta meetodil. Efektiivsed on ka treeningvahendid, mis lepingu järgselt ostetakse,” lisas Kaitseväe jalaväeinspektor kolonelleitnant Martin Kukk.

Ühekordsed tankitõrjeraketid on lihtsasti kasutatavad ning mõeldud ühe sõduri poolt opereeritavaks süsteemiks.

Uued relvad lähevad eelkõige Kaitseliidu kasutusse, kuid ka Kaitseväe jalaväebrigaadidele. Kaitseliidule ja Kaitseväele hangitakse ühekordseid tankitõrje relvi kokku üle 40 miljoni euro ulatuses.

 

Rootsi suurendab sõjalist valmisolekut

Rootsi teatas 14. jaanuaril sõjalise valmisoleku suurendamisest Gotlandi saarel, kus kaitsevägi patrullib nüüdsest Visby sadamas ja teistes sadamates, lennujaamas ja sõjaväeobjektide lähistel, vahendas Rootsi riiklik telekanal SVT.

„Oleme seal, kus meid enim vajatakse,“ kommenteeris otsust Rootsi kaitseväe pressisekretär Therese Fagerstedt. Ent Rootsi relvajõudude ühisoperatsioonide juhi Michael Claessoni sõnul pole valmisolekut suurendatud mitte ainult Gotlandil, vaid mitmel pool riigis, vahendas Dagens Nyheter.

Sõjaväelaste ja militaartehnika Gotlandi saarele paigutamine on usutavasti otsene reaktsioon sellele, et 12. jaanuaril sisenesid Läänemerele kolm Vene Põhjalaevastiku Koola poolsaarel baseerunud dessantlaeva. Väidetavasti sõitsid kõnealused laevad eelmise nädala alguses piki Norra rannikut ja läbi Taani väinade ning jõudsid 12. jaanuaril Kaliningradi lähistele. 17. jaanuaril teatas Claesson SVT hommikuprogrammis, et Rootsi andmeil on mitu Vene alust nüüdseks Läänemerelt lahkumise kursil, kirjutas Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht.

 

Olukord on tõsine

Teisalt on Claesson varem märkinud, et piirkonnas oma sõjalaevade liigutamist ei tohiks Läänemere äärde kuuluva Venemaa puhul pidada erakorraliseks ja regiooni julgeolekuolukord on halvenenud juba aastaid.

Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti sõnul on Gotland väga oluline sihtmärk, sest ka Venemaa Kaliningradi oblastist asub saar ainult veidi üle 300 kilomeetri kaugusel. „Kelle kontrolli all on Gotland, sellel on tugev mõju Läänemerel,“ selgitas ta. Hulqvisti hinnangu järgi mõjub Gotlandi militariseerimine nii Rootsi, Soome kui Baltimaade julgeolekule. 2019. aastal paigutas Rootsi saarele uuendatud maa-õhk-tüüpi raketitõrjesüsteemi.

Kaitseväe valmisoleku suurendamise olulisust on praeguses kontekstis rõhutatud eelkõige NATO-Vene pingeliste suhete pärast ja Vene jõudude Ukraina piirile koondamise tõttu. Claesson ütles väljaandele Aftonbladet, et praegune julgeolekuolukord on äärmiselt tõsine ja Venemaa rünnakut Rootsile ei saa välistada.

Siiski on kaitseväe teatel risk väike ja rootslastel ei tarvitse ärevust tunda. „Üks põhjusi, miks me nii jõuliselt reageerime, on, et meie inimesed tunneksid end turvaliselt ning veenduksid, et oleme valvel ja näeme, mis ümberringi toimub,“ märkis Claesson. Ta usub, et Rootsi suudab rünnaku puhul end kaitsta. Claesson rõhutas Aftonbladetile antud usutluses, et peamiselt edastatakse sõnum, et agressorile läheks Rootsi mistahes viisil ründamine väga kalliks maksma.

 

Soomest sirgeselgsem

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Matti Pesu sõnas Soome uudisteagentuurile STT, et ka Soomel on põhjust naaberriigi jõulise tegutsemisega rahul olla. Rootsi välis- ja julgeolekupoliitika on erinevalt Soome omast olnud alati selge ja terav, millega saadetakse otsene vastus ka Venemaale. „See on sõnum riigis sees, ent ka väljapoole, et Rootsi kaitsevõimet ehitatakse taas üles ja arendatakse,“ kinnitas ta.

 

Küberrünnakud Rootsi vastu

Eelmisel nädalal ilmusid meediasse ärevad teated küberrünnakutest Ukraina valitsusasutuste vastu. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist teatas seepeale, et samasuguseid rünnakuid korraldatakse regulaarselt ka Rootsi vastu, vahendas SVT. Samas rõhutas ta, et need ei ole seni olnud kordagi nii ulatuslikud kui Ukraina vastu toimunud infooperatsioon.

„Ühe aasta jooksul toimub Rootsi küberruumi vastu ligikaudu 100 000 ründekatset. Kübersüsteemide kaitse tugevdamine on midagi, millega me regulaarselt tegeleme,“ nentis Hultqvist.

17. jaanuaril teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Rootsi aktiivsus Läänemerel ja Eesti palve suurendada oma territooriumil NATO kohalolekut räägivad kõige selgemini sellest, et Euroopas õhutab pingeid Lääs, mitte Venemaa. „See ongi tõend selle kohta, et mitte meie ei ole pingete õhutamise põhjus,“ ütles Peskov Interfaxi vahendusel.

Hultqvist on peale iseseisva kaitsevõime tugevdamise korduvalt rõhutanud ka koostöö olulisust kogu regioonis – seda eriti naaberriigi Soomega, samuti teiste Euroopa riikide ja NATO-ga. Samal ajal on koostöötahtest ja pingestunud julgeolekuolukorrast hoolimata väljendatud, et Rootsi pole oma NATO-põhimõtet muutnud. „Rootsi NATO-liin on sama, mis varem. Me ei valmistu praegu NATO-ga liituma,“ lisas Hultqvist intervjuus Ylele.

 

Raik: konflikt lähiregioonis puudutaks ka Rootsit

Eesti välispoliitika instituudi juhi Kristi Raiki sõnul on Rootsile kõige olulisem säilitada neutraalsus. Eelkõige on Rootsi pikk rahuaeg tinginud selle, et soovitakse jätkata senist julgeolekupoliitika liini ja NATO-ga mitte liituda. „Rootsi neutraalsuspoliitika on kestnud tervelt paarsada aastat ja selles ei soovita teha järske muudatusi,“ selgitab ta.

Üks avalikes aruteludes kõlama jäänud mure on Raiki sõnul muu hulgas see, missuguse vastutuse peaksid nad NATO-sse astudes võtma Balti riikide julgeoleku eest. „Tahetakse otsekui vältida meie kaitse eest vastutamist, kuigi ega see NATO-s tegelikult päris nii ka ei tööta, sest NATO tähendab eelkõige kollektiivset vastutust.“

Eesti välispoliitika instituudi juhi arvates soovib Rootsi tõenäoliselt vältida enda kaasatõmbamist väljaspoolsetesse sõjalistesse konfliktidesse ja tahab säilitada võimaluse iseseisvalt otsustada, kuidas rahvusvaheliste konfliktide lahendamises osaleda.

Samal ajal on vastuoluline, et Raiki sõnul on nii Soome kui ka Rootsi oma strateegiates mõlemad väga selgelt öelnud, et kui nende lähiregioonis ehk Läänemere piirkonnas peaks tekkima tõsisem sõjaline konflikt, ei saaks nad sellest välja jääda. „See puudutaks siis paratamatult ka Soomet ja Rootsit,“ lisas ta.

KALEV VILGATS / KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here