Hispaania kunst tuleb Kadriorgu. Kumus avaneb Lembit Sarapuu mütoloogiline ja isikupärane maailm

0
89

Lembit Sarapuu. Keskustelu. 1989–1990. Eesti Kunstimuuseum

 

 

Hispaania kunst tuleb Kadriorgu

Alates 4. maist saab Kadriorus tutvuda Hispaania kunsti ja kultuuriga, kui pargi promenaadil avatakse vabaõhunäitus ning Kadrioru kunstimuuseumis peab loengu Francisco Tardío Madridist Prado muuseumist.

Hispaania olulisima kunstimuuseumi Museo Nacional del Prado välissuhete osakonna juht Francisco Tardío esineb 5. mail loenguga maailma ühe tuntuma muuseumi kollektsioonist ja kujunemisest. Ingliskeelne loeng „Prado. 200-aastase muuseumi lugu” algab kell 15 Kadrioru kunstimuuseumis.

Prado muuseum kuulub maailma olulisemate kunstimuuseumide hulka ‒ paljud selle kogudesse kuuluvad maalid on kõigile kunstiajaloo õpikutest tuntud tähtteosed. Igal aastal külastab muuseumi ligi kolm miljonit inimest. Muuseumi kogude tuumiku moodustavad kuninglikud kollektsioonid, mis peegeldavad Hispaania kuningate sajandeid kestnud erakordselt suurt huvi kunsti vastu. Kuigi suurima osa kogust moodustavad Hispaania kunstnike maalid, kuuluvad sellesse ka Itaalia ja Madalmaade 16.–17. sajandi suurmeistrite teosed. Loengus käsitleb Francisco Tardío nii muuseumi kujunemist ja kollektsiooni olulisemaid teoseid kui ka muuseumi toimimist ja rolli viimase saja aasta jooksul. Prado muuseum on oluliseks Hispaania rahvuslikus sümboliks, selle kunstiväärtused on osa hispaanlaste identiteedist.

Francisco Tardío visiit Tallinnasse on seotud Prado muuseumi ja Hispaania Suursaatkonna koostööprojektina valmiva välinäitusega „Prado meistriteosed Tallinna tänavatel” (projektist „The Museo del Prado in the Streets”). 4. mail avatakse Kadrioru pargis, Kadrioru kunstimuuseumi ja Russalka mälestusmärgi vahelisel promenaadil, Mere alleel, repronäitus, mis eksponeerib Prado muuseumi pärleid. Tegemist on Prado muuseumi ammuse algatusega, varem on külastatud mitmeid suurlinnu Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Kuna muuseumi tähtteosed ei lahku kunagi kodumuuseumi seintelt, tuuakse nende üks ühele kõrgetasemelised trükikoopiad maailma eri paikadesse, et tutvustada Madridis asuvaid, kuid kogu inimkonna kultuuripärandisse kuuluvaid kunstiteoseid laiemale publikule. Prado muuseum omab üle 8200 maali, millest sellele näitusele on kaasatud 50 kõige olulisemat alates Velázqueze „Õuedaamidest” („Las Meninas”) kuni Goya „Alasti maja‘ni”.

Kõigile huvilistele mõeldud tasuta näitus on avatud 4. maist kuni 12. juunini.

 

 

 

Kumus avaneb Lembit Sarapuu mütoloogiline ja isikupärane maailm

28. aprillil avati Kumu kunstimuuseumis Lembit Sarapuu mahukas isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus”. Väljapanek teeb põhjaliku sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku eksponeeritakse näitusel üle 130 teose: vanim dateeritud teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.

Näituse ajal 92-aastaseks saava Lembit Sarapuu (sünd. 1930) omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu loominguliseks kõrghetkeks võib pidada Eesti taasiseseisvumise aega 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui tema mütoloogilistel ainetel loodud teosed ja eriti „Kalevipoja” motiividega maalid kõnetasid laia publikut, ent hõivasid olulise koha ka kohalikus kunstikontekstis. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

„Sarapuu loomingu ühes otsas on lihtsad maastikud, aktid ja portreed, teises otsas seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mütoloogilised süžeed ning keskel igapäevaelu ja inimeksistentsi käsitlevad allegoorilised, iroonilised ja vaimukad kujutised. Oma loomingut on ta ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel, millest on tuletatud ka näituse pealkiri,” kommenteerib näituse kuraator kunstiteadlane Anders Härm.

Sarapuu tuli Eesti kunstiellu kolmekümneaastase suhteliselt küpse mehena 1960. aastate esimeses pooles pärast lühikest sõjaväelase karjääri 1950. aastatel ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala lõpetamist 1961. aastal. Enn Põldroosi ja Olav Marani põlvkonnakaaslasena suhtles ta ka nooremate, rühmitusse ANK ’64 kuulunud kunstnikega, kuid leidis oma isikupärase pagemisjoone ametlikust kaanonist naivismi ja vararenessansliku kunsti kaudu. „Sarapuu katsetas kuuekümnendatel lühidalt nii nõndanimetatud karmi stiili kui pisut hiljem ka soosterliku sürrealismiga, kuid otsustas nõukogude kunsti ametlikust liinist hälbimiseks leida omaenda ja sealjuures üsna üksildase tee,” kirjeldab Härm.

Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli tunneb heameelt, et tänu mastaapsele näitusele ja seda saatvale raamatule on Sarapuu looming vääriliselt eksponeeritud ja dokumenteeritud. „Kumu kunstimuuseumi suurim tänu kuulub Lembit Sarapuule, kes on kannatlikult ära oodanud käesoleva, järjekorras teise suure isikunäituse meie muuseumis ning teinud oma loomingu uurimise, näitamise ja reprodutseerimise võimalikuks. Paljud Sarapuu teosed asuvad kunstniku enda valduses või erakollektsioonides, mistõttu täname koostöö eest kõiki teoste omanikke. Muuseuminäituse suur väärtus on see, et suurem osa kunstniku loomingust sai nüüd talletatud ka kvaliteetsete pildifailidena,” märgib Polli.

Käesolev raamat Lembit Sarapuu loomingust on tema peaaegu ainus mahukam isikukataloog. Raamatu koostaja ja toimetaja on Anders Härm, graafiline disainer Martin Pedanik. Raamatu väljaandmine sai teoks tänu Akzo Nobel Baltics AS-i ja advokaadibüroo Soraineni toetusele.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus jääb külastajatele avatuks 18. septembrini 2022.

EESTI KUNSTIMUUSEUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here