In memoriam – Endel Kubja

0
697

Endel Kubja. FOTO: erakogu

 

Endel sündis 15. veebruaril 1927.a. Hiiumaal Emmaste vallas Haldi külas. 1990. aastal õnnestus Endelil esimest korda külastada oma kodu Hiiumaal. Tänu sünnikohale leidis ta tihti veel ka vanas eas tagasitee Hiiumaale uurimaks, kuidas kodukandil läheb. Alles siis, kui tervis enam nii pikka reisi ette võtta ei lubanud, loobus ta seal käimisest, kuid sealsete inimestega hoidis ta sidet edasi.

Oma esimesed eluaastad veetis Endel koos oma venna Einariga, kes oli temast kaks aastat vanem. Vend jäi sõjas kaduma 1939/1940 aastatel.

Hiiumaal elas Endel koolipoisi elu koos oma vanematega ja oli huvitatud puutööst.

Ta põgenes koos teiste külainimestega Rootsi m/s Hiiuga Õngu rannast 1944. aastal. Kodu jäid valvama ema ja isa.

Rootsi tulles sai ta oma esimese töökoha turbarabas Skånes. 1945.a. kutsusid koduküla poisid teda tööle oma laeva masinaruumi. Endel sõitis merd kuni 1950. aasta alguseni, siis tuli maale ja asus elama Norrköpingisse – alguses oma onu juurde, kes talle peavarju andis.

Sealt eestlaskonna keskelt leidis ta endale oma armsa abikaasa Helda kellega abiellus 1952. aastal. Nad elasid õnnelikku elu kuni Endeli lahkumiseni meie seast.

Norrköpingis leidis Endel omale uue töökoha endise NEFA raadio- ja TV-vabrikus tehnikuna. Sellele töökohale jäi ta truuks kuni pensionile minekuni, mis teeb kokku oma 40 aastat.

1958.a. soetasid Endel ja Helda omale uue ehitatud eramu, kus elas oma elu lõpuni. Endelile meeldis seal eriti olla aias ja seda kogu aeg korda teha. Kuna ta veetis aias palju aega, siis tegi ta hea meelega seda kogu aeg ilusamaks ja mugavamaks.

1960.a. sündis neile poeg Jaan.

Aastad möödusid kodu korras hoides, last kasvatades, tööl käies ja mõnikord siiski ka puhkamas käies. Puhkuse meeliskohaks oli Öland, kuhu ikka ja alati võimaluse korral tagasi mindi. Pikem puhkusereis võeti koos ette Kreeta saarele suvitamiseks. Kui Eesti juba vaba oli, siis meeldis Endelile käia suviti Pärnus – seal sai sanatooriumis oma vanu konte muredaks teha.

Endel ei unustanud ka ära oma vanemaid. Pärast pikaaegset paberite täitmist ja erinevates asutustes käimist õnnestus Endlil oma isa Rootsi tuua 1966.a. Endli ema oli selleks ajaks juba siit ilmast lahkunud.

Norrköpingi seltskonnaelus oli ta alati oodatud – alati sooviti, et ka Endel oma käed külge paneks. Aastate jooksul on ta tegutsenud Norrköpingi Eesti Täienduskooli Sõprade Seltsi juhatuses ja hiljem Norrköpingi EELK juhatuses mitmel ametikohal. Viimati oli ta Norrköpingi EELK laekur. Endel leidis aega osa võtta ka Norrköpingi pensionäride ühingu tegemistes. Nagu öeldud olid tema abivalmid käed alati teretulnud.

Endlit jäävad mälestama Helda ja Jaan ning loomulikult paljud Norrköpingi ja Hiiumaa aegsed sõbrad ja tuttavad.

TIINA PINTSAAR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here