Kaitseministeerium toetab maakaitse väljaõpet lisavahenditega. Kaitseväe keskpolügoonil alustatakse soomusmanööverlaskevälja ehituseks vajalikku raadamist

0
140

Raadamistööd. FOTO: lounaeestlane.ee

 

 

Kaitseministeerium toetab maakaitse väljaõpet lisavahenditega

Kaitseministeerium eraldab lisavahendeid, mis võimaldavad maakaitse õppekogunemisel väljaõpet andvaid reservväelasi tasustada võrdselt tegevväelastega.

„Vabariigi valitsus otsustas pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale suurendada maakaitse struktuuri kuni 20 000 liikmeni. Eesti inimeste kaitsetahet näitab see, et sestsaadik on astunud Kaitseliidu liikmeks rohkem kui 3000 inimest,” ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Uue meetme eesmärk on soodustada seda, et maakaitse lisaüksuste väljaõppesse kaasatakse neid reservväelasi, kel on selleks oskusi ja teadmisi, kuid kes igapäevaselt instruktoritööga ei tegele.

„Oleme otsustanud eraldada lisavahendeid, et suurendada instruktorite arvu ning motiveerida ja kaasata väljaõppesse meie väärtuslike oskustega reservväelasi,” ütles kaitseminister Laanet.

Selleks muudetakse kaitseministri määrust nii, et oleks võimalik maksta sõjaväelise väljaõppe andmisse kaastatud reservväelastele võrdset tasu tegevväelastega. Kõrgendatud toetuse määr on olenevalt auastmest 75-100 eurot päevas. Samuti laienevad õppekogunemisel osalevatele vabatahtlikele instruktoritele kõik reservteenistuses ette nähtud tagatised: sotsiaalsed tagatised, hüvitised, majutus, toitlustus ja varustus.

Lisaks antakse Kaitseliidule lisavahendeid kahe palgalise Naiskodukaitse instruktori koha loomiseks.

Kaitseminister Laanet kohtus 5. juulil Naiskodukaitse esinaise Airi Toominguga.

„Viimastel kuudel on Naiskodukaitse liikmeskond hüppeliselt kasvanud. Sellega seoses on oluliselt tõusnud administreerimiskoormus ja väljaõppe läbiviimise maht. Naiskodukaitse juhtimine ja ka väljaõppe läbiviimine põhineb suuresti vabatahtlikkusel ning on seega äärmiselt ressursisäästlik. Samas on teatud mahus palgaline ressurss hädavajalik, mistõttu on Naiskodukaitsele lisanduvad ametikohad nüüd ja tulevikus äärmiselt vajalikud,” ütles Airi Tooming.

Kaitseliiduga liitumise avaldusi on alates 24. veebruarist 2022 esitatud 3399, sh on Naiskodukaitsega liituda soovijaid 1053. Pea 3000 soovijat on saanud tänaseks Kaitseliidu liikmeks.

 

 

 

Kaitseväe keskpolügoonil alustatakse soomusmanööverlaskevälja ehituseks vajalikku raadamist

Keskkonnaamet andis loa raadamistöödeks kaitseväe keskpolügoonil. Raadamistööd on planeeritud läbi viia kahe kuu jooksul ning raadatava ala maht on ligikaudu 350 hektarit. Raadamistööde eesmärgiks on valmistada ette maastikku soomusmanööverlaskevälja ehituseks, et parandada sõjalise väljaõppe võimalusi ning toetada liitlaste kohalolekut Eestis.

Oluliseks arenguvajaduseks on luua tingimused soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisteks koos toetusüksustega. Keskpolügooni arendusprogramm näeb ette liikumiskoridoride rajamist lahingumasinate lahinglaskmisteks, mis tähendab liikumist koos laskmistega. Koridoridesse ja nende ümber luuakse laske- ja õppeväljad, et kasutades teedevõrku saaks soomustatud jalaväepataljon läbi viia lahinglaskmisi koos toetusüksuste abiga. Soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4-5 km ja pikkuseks 10-15 km,“ märkis RKIK harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Kaitseväe keskpolügoon on Kaitseväe suurim harjutusväli, mille planeeringut oli vaja uuendada, et võimaldada üksustele ajakohaseid ning kaitseväe võimearendustele vastavaid väljaõppevõimalusi. Viimaste aastate jooksul toimunud võimearendustega ning liitlaste panusega Eesti julgeolekusse on suurenenud vajadus väljaõpperajatiste järele, mida olemasolevad harjutusväljad ei paku. Uute harjutusvõimaluste loomine on oluline ka Eestis viibivate liitlasriikide relvajõudude üksuste võitlusvõime hoidmiseks.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtud Natura hindamise tulemusena selgus, et kavandatav arendus ja tegevus võib mõjutada Natura alasid, mistõttu töötati välja ka hüvitusmeetmed. “Hüvitusmeetmed on paika pandud keskkonnamõju hindamisel osalenud ekspertide soovituste põhjal ja raadamistöödega saab alustada nendel aladel, mille kohta ette nähtud hüvitusmeede on ellu viidud,” selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Näiteks laiendatakse metsise ja must-toonekure parema kaitsmise eesmärgil Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualasid ning muudetakse mõnede kaitsealade tsoneeringut. Hüvitusmeetmete hulka kuulub mitme kaitseala muutmine või loomine ning sellega tegeleb Keskkonnaamet.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 16. juunil 2022 korraldusega nr 173 ning andis nõusoleku Natura erandi kohaldamiseks.

KAITSEMINISTEERIUM / KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here