Kaitseväe uued granaadiheitjad jõudsid Eestisse. Eesti saadab järgmisel aastal sõjalistele operatsioonidele kuni 125 kaitseväelast

0
84

Carl-Gustaf M4. FOTO: commons.wikimedia/Duke83

 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) tellis koostöös Lätiga Rootsi ettevõttelt Saab kaasaegsed granaadiheitjad Carl-Gustav M4. Esimese tarnega jõudis Eestisse üle 300 relva.

„Rootsist tarnitud relvad tõstavad hüppeliselt lähimaa tankitõrje võimekust ja asendavad juba kasutusel olevaid Carl-Gustavi vanemaid relvamudeleid M2. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate vanemate relvadega M2 ja M3,” märkis RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

„Suur heameel on ka selle üle, et tegemist on järjekordse eduka naaberriikide vahelise tiheda koostööprojektiga, mille tulemusel mitte ainult Eesti, vaid kogu Balti regiooni tankitõrje võimekus tõuseb,” lisas Lipp.

Uut tüüpi granaadiheitja võib tulistada kolme tüüpi soomust läbistavaid granaate, kolme tüüpi mitmeotstarbelist laskemoona hoonete ja transpordivahendite hävitamiseks ja elavjõu neutraliseerimiseks, kahte tüüpi laskemoona vaenlase jalaväe vastu võitlemiseks, samuti suitsu- ja valgustusgranaate.

„Carl-Gustav granaadiheitja kuulub jalaväejao relvastusse, et tagada üksuste tugev soomustehnikavastane võimekus. Antud relva kasutatakse ka jao tuletoetusvahendina, mõjutades nii efektiivselt ka maismaal liikuvat vastast. Uus relv, olles kergem ja lühem, omab endisest suuremat täpsust ja kasutamise kiirust. Esimesed üksused, kes saavad uued relvad kätte, on manööverüksused kui kaitseväe põhiline löögijõud,” lisas kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.

Granaadiheitja Carl-Gustav M4 eeliseks on vähendatud kaal. Seni kasutusel olnud M2 mudelite puhul ulatus kaal 14,2 kilogrammini, uued relvad on poole kergemad ja 13 sentimeetrit lühemad.

„Oleme väga rahul, et saame oma uued Carl-Gustav M4 granaadiheitjad Eesti kaitseväele üle anda. Meie jaoks on see suur tunnustus, kui endine Carl-Gustavi relvasüsteemide kasutaja otsustab samale süsteemile truuks jääda ja valib kaasaegsed sama süsteemi edasiarenduse. Eesti Kaitseväel on nüüd aastakümneteks tugev ja töökindel relv,” ütles Saabi maismaa lahingusüsteemide osakonna juht Michael Höglund.

Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 2019. aasta juunis koostöölepingu kaitsevarustuse ameti ja Saabiga ning möödunud aastal kaasas Eesti hankesse ka Läti partnerid uute granaadiheitjate Carl-Gustav M4 ja selle laskemoona hankimiseks.

Carl-Gustavi granaadiheitjaid kasutavad mitmed NATO liikmed, sealhulgas Ameerika Ühendriigid. Eesti kuulub 13 riigi hulka, mis on tellinud Carl-Gustavid viimase versioon.

 

Eesti saadab järgmisel aastal sõjalistele operatsioonidele kuni 125 kaitseväelast

Riigikogus läbisid teise lugemise kaitseministeeriumi eelnõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal osaleda rahvusvahelisel sõjalistel operatsioonidel kuni 125 kaitseväelasega.

„Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et me vaatamata keerulisele olukorrale Läänemere piirkonnas oleksime valmis ka oma lähimaid liitlasi välisoperatsioonidel toetama. Terroristlike rühmituste tegevus Saheli piirkonnas pole kuhugi kadunud ja laiem rahvusvaheline julgeolekuolukord ei näita rahunemise märke. Peame edaspidigi olema valmis andma oma panuse rahvusvahelise julgeoleku tagamisse,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on rahvusvahelised sõjalised operatsioonid üks peamisi võimalusi panustada rahvusvahelisse julgeolekusse ja tugevdada liitlassuhteid.

Malis jätkab Eesti panustamist senises mahus läbi sihtüksuse Takuba. „Jälgime olukorda Malis koos liitlastega tähelepanelikult. Meie jaoks on tähtis, et olukord Aafrikas ei muutuks ebastabiilsemaks, mis mõjutaks tulevikus omakorda Euroopa julgeolekut,“ märkis Laanet.

Riigikogu kiitis heaks ka Takuba operatsioonil osalevate Eesti eriväelaste operatsioonipiirkonna laiendamise Nigerisse. Sellest tulenevalt kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks kokkuleppe, mis tagab Takuba tegevuses osalevale Eesti väeüksusele õigusliku kaitse (sh eesõigused ja puutumatus) ning tegutsemisõiguse Nigeris.

Uue operatsioonina osaleb Eesti kaitsevägi Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis, et toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võimekuse arendamist. Eesti on valmis Mosambiiki saatma õigusnõuniku. Missiooni juhtriigiks on Eestile oluline EL-i ja NATO lõunatiiva liitlane Portugal, kes on panustanud ka Balti riikide julgeolekusse. Ameerika Ühendriikide juhitava ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalises operatsioonis Inherent Resolve, mille eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias, panustab Eesti ühe staabiohvitseriga.

NATO missioonil Iraagis panustab Eesti ühe staabiohvitseriga, nagu ka käesoleva aasta esimesel poolel. Panustame kahe staabiohvitseriga Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu-, satelliidi ja merelisi võimeid. Lisaks osaleme ühe staabiohvitseriga ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis ning kolme sõjalise vaatlejaga konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Lisaks plaanitud operatsioonidele on Eestil valmiduses kokku 304 kaitseväelast. Eesti on valmis panustama NATO reageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force) kokku kuni 80 kaitseväelasega ja NATO valmidusinitsiatiivi NRI (NATO Readiness Initiative) kokku kuni 200 kaitseväelasega. Lisaks on Eesti valmis osalema Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus kuni 24 kaitseväelasega. JEF-i fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Sarnaselt eelmiste aastatega sai valitsus mandaadi võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, järgmisel aastal on mandaat kuni 100 kaitseväelasega panustamiseks.

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS / KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here