Kaja Kallas lõpetas oma esimese valitsuse. Põlluaas ei välistanud ka koalitsiooni Reformierakonnaga. EKRE ja Keskerakond lükkasid tagasi valitsuse alushariduse eelnõu. Ratas pooldab uut koalitsiooni. President Alar Karise avaldus pärast Keskerakonna ministrite vabastamise otsust

0
113

Pärast kohtumist Kaja Kallasega vabastas president ministrid ametist. FOTO: presidendi kantselei

 

 

Kaja Kallas lõpetas oma esimese valitsuse

Peaminister Kaja Kallas (RE) tegi 3. juuni pärastlõunal presidendile ettepaneku vabastada ametist Keskerakonna ministrid Jaak Aab, Tanel Kiik, Eva-Maria Liimets, Taavi Aas, Kristian Jaani, Erki Savisaar ja Tiit Terik. President vabastas ministrid ametist, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Eesti vajab praegusel hetkel rohkem kui kunagi varem toimivat ning ühistel väärtushinnangutel põhinevat valitsust. Julgeolekuolukord Euroopas ei anna mulle peaministrina mingit võimalust jätkata koostööd Keskerakonnaga, mis oma sisemise lõhestatuse taustal ei ole võimeline seadma Eesti huvisid kõrgemale oma erakonna ja selle erinevate tiibade huvidest,“ ütles Kallas.

Kallas rääkis, et temale oli otsustavaks Keskerakonna ja EKRE häältega 1. juunil Riigikogus valitsuse alushariduse eelnõu tagasilükkamine.

„Peaministriks saades tõotasin pühendada oma jõu Eesti rahva tuleviku kindlustamisele. Seda tulevikku ei kindlusta me ainult sõjaliste kulutuste suurendamisega, vaid eelkõige meie rahva ühtsuse ja vankumatu tahtega oma iseseisvust kaitsta. Selle eelduseks ning alustalaks on eesti keele oskus. Olukorras, kus Keskerakond töötab valitsuses aktiivselt Eesti jaoks kõige olulisemate põhiväärtuste vastu, ei saa me nendega koostööd enam jätkata,“ lisas ta.

„Kui siia juurde panna veel fakt, et ühelgi Keskerakonna ministril peale Kristian Jaani ja Eva-Maria Liimetsa pole NATO saladuse lube, siis sõjaajal on sellise ministrite koosseisuga valitsemine võimatu. Seetõttu seadustasin olukorra, mis on tegelikult juba kaua kehtinud ja viisin Kadriorgu Keskerakonna ministrite ametist vabastamise ettepanekud,“ märkis Kallas.

Kallas rääkis, et on teinud ettepaneku alustada uue koalitsiooni kõnelusi Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele. „Seniks, kuni uut koalitsiooni ei ole, jätkavad allesjäänud ministrid vastavalt ministrite asendamise korrale. Eesti vajab stabiilset valitsust, kes saab tegeleda riigi ees seisvate suurte väljakutsetega.“

Presidendi kantselei teatas 3. juunil kella kolme ajal, et president Alar Karis vabastas peaministri ettepanekul Keskerakonna ministrid ametist.

Presidendi otsusega on ametist vabastatud keskkonnaminister Erki Savisaar, kultuuriminister Tiit Terik, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.

 

 

 

Põlluaas ei välistanud ka koalitsiooni Reformierakonnaga

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles intervjuus ERR-ile, et soovib eelmise – EKRE Keskerakonna ja Isamaa – valitsuskoalitsiooni taastamist, sest see oli kõige töövõimelisem. Samas ei välistanud ta ka koalitsiooni Reformierakonnaga.

Põlluaas iseloomustas praegust poliitilist olukorda sõnaga hullumeelne. Kui valitsuse juhtiv erakond keeldub toetamast Eesti lapsi ja ilusa alghariduse seaduseelnõu varjus püüab tegelikult Eesti lasteaiad muuta pooleldi venekeelseteks.

Kujunenud olukorras on süüdi Reformierakond, mis on läbi aegade olnud arrogantsed ja enda arust ilmeksimatud ning kõik teised erakonnad on alaväärsed.

Põlluaas ütles, et olukorras, kus inflatsioon on kolm korda suurem kui Euroopas ja meie inimeste toimetulek langeb drastiliselt, oleks väga raske minna koalitsiooni. Kuid sama võimuliit ei saa ka enam jätkata ja seega on EKRE valmis võtma valitsusvastutust.

„Põhimõtteliselt võib mõlemaga koalitsiooni minna sellisel juhul, kui saame kokku leppida nendes olulistes asjades, mida ära teeme. Oluline on just see, et me saaksime võimaluse midagi ära teha, midagi positiivset Eesti jaoks,“ ütles Põlluaas.

Reformierakonna, Isamaa ja sotside koalitsioon oleks oluliselt liberaalsem ja Isamaa kaotaks viimasegi näo ega saaks eriti palju kaasa rääkida ning oleks puudli rollis.

Keskerakonna, EKRE, Isamaa koalitsioonis oleks Isamaal oma nägu lihtsam säilitada. „Kui tuleks tagasi eelmine koalitsioon, siis oleks see kõige töövõimelisem.“

Põlluaasa arvates on Keskerakond sotsid juba uueks võimuliiduks ära rääkinud, mida näitab sotside pööre lastetoetuste asjus. „Muid koalitsiooniläbirääkimisi ei käi. Loomulikult, kontaktid on kõikide osapooltega igapäevased ja lõppkokkuvõttes ma usun, et väga palju sõltub justnimelt Isamaast.“

 

 

 

EKRE ja Keskerakond lükkasid tagasi valitsuse alushariduse eelnõu

Riigikogu otsustas 1. juuni istungil esimesel lugemisel tagasi lükata valitsuse algatatud eelnõu, millega sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas ka valitsusse kuuluv Keskerakond, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Opositsiooni kuuluv Isamaa hääletas aga koos Reformierakonnaga eelnõu tagasilükkamise vastu. Sotsiaaldemokraatlik erakond jättis hääletamata.

Valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) esimesel lugemisel tagasi lükkamiseks tegi ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 34 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et valitsuses ja kultuurikomisjonis toetas Keskerakond sama eelnõu.

„EKRE on ennast pidevalt esitlenud eestikeelse hariduse suure entusiastina. Tänase otsusega on maskid aga langenud ja mõlemad erakonnad näidanud, et nad on eestikeelse hariduse vastu. Ühtlasi on see tänasest päevast juba mitmes märk, et hoolimata oma sõnadest tegutseb Keskerakond praeguse koalitsiooni lõhkumise ja EKRE valitsusse toomise eesmärgiga. Soovitan valijatel seda 2023. aasta märtsis hoolega meeles pidada,“ lausus Võrklaev.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Keskerakonna eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletamine ei ole tema jaoks üllatus. „Eriti praeguses olukorras ja arvestades koalitsioonipartnerite suhteid. Keskerakond saab jääda oma fundamentaalsete juurte juurde ja seisab jätkuvalt eestikeelsele haridusele kiire ülemineku vastu,“ rääkis Seeder.

„Isamaal on olnud alati südameasjaks eestikeelsele haridusele üleminek ja see alushariduse seadus aitab sellele kaasa. Loomulikult on see ebapiisav, aga see on vähemalt samm selles suunas ja menetluse käigus annaks teda tegema ka jõulisemaks,“ kommenteeris Seeder.

„Me ei veiderda ja ei hääleta selle järgi, kas on tegemist koalitsiooni algatatud eelnõuga või opositsiooni algatatud eelnõuga,“ sõnas Seeder.

 

Eelnõu sisu

Eelnõuga sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Praegune koolieelse lasteasutuse seadus sooviti asendada uue seadusega. Eelnõuga plaaniti parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ja vabaneda lasteaiajärjekordadest.

Eelnõu järgi pidanuks vanem saama tagasisidet lasteaiakoha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Eelnõu oleks sätestanud, et vanemad saavad oma eelistustest jätkuvalt teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb koha pakkumisel arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust. Eelnõu järgi olnuks omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei oleks eelnõu järgi olnud lubatud küsida vanematelt suuremat tasu kui lasteaias.

Eelnõu kohaselt tulnuks lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Näiteks sooviti eelnõuga määratleda tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Samuti sooviti muuta paindlikumaks rühmade moodustamine.

Eelnõu nägi ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja aastaks 2027 peaks igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidaja otsusel võinuks rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe pidanuks olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt oleks määratud ka nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel oleks eelnõu järgi pidanud olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel sooviti eelnõuga anda suurem roll lasteaia hoolekogule.

Eelnõuga ei soovitud muuta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid oleks välja toodud, et kohalik omavalitsus võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta.

 

 

 

Ratas pooldab uut koalitsiooni

Eesti vajab toimivat valitsust ning tuleb teha uus koalitsioon, ütles „Esimeses stuudios“ Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

„Tuleb teha uus koalitsioon. Eesti vajab toimivat valitsust, see on selge,“ lausus Ratas.

Ratase sõnul on Eestil endiselt valitsus, kuid tavapäraselt toimivat koalitsiooni mitte, vahendas Rahvusringhääling (ERR). „Valitsus meil on. Meil on ministrid, meil on peaminister. Aga kui räägime tava-, loomulikust, toimivast koalitsioonist, seda ei ole. Kui juba mitu nädalat on peaminister (Kaja Kallas) öelnud, et see koalitsioon on läbi, viimati 1. juunil Riigikogu ees infotunnis, et seda koalitsiooni enam ei ole. Nii et me ei saa täna siin öelda, et meil on koalitsioon,“ lausus Ratas.

„Uut koalitsiooni täna koos ei ole. Riigikogus on viis erakonda, ja ma neid jutte ei pea väga tõenäoliseks, mis räägivad erakorralistest valimistest,“ lisas ta.

Ratase sõnul ollakse peaministri umbusaldamisest praegu kaugel ning tüliõunaks on pigem laste- ja peretoetuste eelnõu, millele Reformierakonna fraktsioon oma toetust ei andnud. „Ütlen veel kord, et Keskerakond ei tagane vastutusest. Meil on tõesti soov toetada lapsi, lastega peresid. Ja meil on soov (selle) eelnõuga edasi minna ja see ka rakendada. Kui tähendab, et valitsuse juhterakond ütleb, et see ei lähe enam, ja ta on öelnud, et see koalitsioon ei lähe, siis peaminister on kasutanud seda mõtet, et /…/ saan aru, et ta on ka vastavad ettepanekud teinud täna nii sotsiaaldemokraatidele kui Isamaale,“ lausus Ratas.

Kui saatejuht Mirko Ojakivi küsis uuesti võimaliku umbusalduse kohta peaministri vastu, vastas Ratas, et see ei ole Keskerakonna soov. „Meie soov on olnud inimeste toimetulekut parandada. Kui meil see (umbusaldamise) soov oleks olnud, siis sel esmaspäeval (30. mail) oli ju kaks hääletust, kus hääletati valitsuse usaldust. Me toetasime mõlemat. Kui meil oleks tohutu kihk koalitsioon ära vahetada, ju me siis oleksime hääletanud teistmoodi. Seda ei olnud,“ lausus Ratas.

„Umbusaldusavaldustega ei vehita. Kui peaminister on väsinud, siis on tal alati võimalus öelda, et ta seda tööd rohkem ei tee ja astub tagasi,“ lisas ta.

Ratase sõnul ei jõua üksteise süüdistamisega kaugele. „Kui  kuulata neid ütlusi, kus peaminister võrdleb tänast valitsuspartnerit Venemaaga, Putini režiimiga, siis mul tuleb vägagi meelde see põhimõte, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab. Selge on see, et Keskerakond on viimase kuue aasta jooksul poliitilist vastutust kandnud erinevatel positsioonidel. Me tunneme, et see on meie roll ka selle koosseisu lõpuni,“ lausus Ratas.

Ratas ei välistanud, et koalitsioon Reformierakonnaga jätkub. „Poliitikas on alati erinevad võimalused. Ma arvan, et võimalusi tuleb alati hoida. Ega see ei tähenda seda, et me ei suhtleks Kaja Kallasega, loomulikult suhtleme,“ nentis ta.

„Ma ei tööta selle nimel täna, et ma oleksin järgmine peaminister. Ma töötan selle nimel, et see (peretoetuste) eelnõu, millele neli erakonda panid allkirjad, võetakse vastu,“ ütles Ratas.

Ratas märkis ka, et kiire inflatsiooni olukorras soovib Keskerakond lisaks peretoetustele tuleva aasta 1. jaanuarist erakordset pensionitõusu ja pensionite mittemaksustamist ning muudatusi aktsiisides ja käibemaksus. „See on meie soov. Me oleme algusest peale öelnud, et me ei soovi laste- ja peretoetustega seda koalitsiooni lõpetada,“ nentis ta.

 

 

 

President Alar Karise avaldus pärast Keskerakonna ministrite vabastamise otsust

Sisepoliitiline olukord on tänasega selgemaks saanud ja samas endiselt ebaselge.

Täna (3. juunil) kell 14 tuli peaminister Kaja Kallas Kadriorgu ja andis üle mulle ettepaneku vabastada ametist kõik Keskerakonna ministrid. Kell 14:49 kirjutasin alla vastavale otsusele.

Mul on inimlikult kahju, kui mitmed vabastatud ministrid kuulsid sellest otsusest alles meediast.

Reformi- ja Keskerakonna koalitsiooni lagunemine oli selge juba mõnda aega. Tänane päev pani sellele koalitsioonile lõpliku punkti.

Nüüd tuleb tegutseda kiiresti ega tohi kaotada aega.

Eesti vajab kiiresti töövõimelist koalitsiooni ja töövõimelist valitsust, kes suudaks otsustada ja riiki juhtida.

Aeg on turbulentne nii kodus kui ka kaugemal. Meil on siinsamas Euroopas viimaste aastakümnete teravaim julgeolekukriis.

Meil on lahendamata energiajulgeoleku küsimused.

Edasi sotsiaalmajanduslike probleemide teravnemine, elektri-, toasooja- ja gaasiarvete suurenemine, mis seab ohtu paljude inimeste toimetuleku.

Kõige selle kohal on teadmatus, kust leida kate suurenevatele eelarvekuludele.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas tegi koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele. Soovin näha nüüd poliitikute sihikindlust liitlaste otsimisel ja hoidmisel ning kokkulepete sõlmimisel.

Siinjuures ei saa jätta ütlemata, et eksivad need, kelle arvates pole poliitikas midagi isiklikku. Poliitikas, nagu üldse inimeste vahel, on väga palju isiklikku. Kutsun kõiki poliitikuid tõusma kõrgemale senistest solvumistest ja vääritimõistmistest.

KALEV VILGATS / VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here