Karis: NATO alaline kohalolek idatiival tuleks otsustada hiljemalt Madridi tippkohtumisel. Põhjamaine NATO toetaks julgeolekut. Soome taotleb NATO-ga liitumist

0
143

FOTO: Vabariigi Presidendi Kantselei

 

President Alar Karis arutas 29. märtsil koos Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga Ameerika Ühendriikide mõttekoja Atlantic Councili korraldatud veebiarutelul võimalusi NATO liitlasriikide julgeoleku täiendavaks kindlustamiseks. Eesti riigipea tõi esile, et alliansi idatiiva kaitse tugevdamiseks tuleb liitlasvägede püsiva kohaloleku kohta teha otsused hiljemalt Madridis toimuval NATO tippkohtumisel.

President Karis rõhutas, et NATOga liitumine on Balti riikide jaoks olnud väga oluline, kaitsealliansile pole alternatiivi. „Eesti, Läti ja Leedu on NATO liikmed ja jäävad selleks. Liitlasvägede kohalolek Eestis meie julgeoleku tagamisel on praeguses Euroopa julgeolekuolukorras ülimalt tähtis, seda eriti lähiaastate perspektiivis,” sõnas president Karis.

Eesti riigipea tõi esile Ameerika Ühendriikide rolli olulisust julgeolekukriisis. Samuti märkis president Karis tiheda koostöö tähtust NATO partnerriikide Soome ja Rootsiga.

Kolm presidenti rääkisid Ukraina abistamisest. „Kõige hullem, mis võib juhtuda on see, et Venemaa agressioonist Ukraina vastu kujuneb pikaajaline külmutatud konflikt. See tähendaks, et miljonid inimesed ei saa koju tagasi pöörduda,”  sõnas president Karis. „Mitmed miljonid ukrainlased on pidanud lahkuma naaberriikidesse ja kaugemale. Eesti ja teised Balti riigid töötavad selle nimel, et neid inimesi aidata,” lisas ta.

Baltimaade presidendid arutasid kolme mere algatuse olulisuse üle ning Ukraina Euroopa Liidu perspektiivi. Kolme riigi presidendid rääkisid ka võimalustest, kuidas vähendada energiasõltuvust Venemaast. Samuti kõneldi venekeelse elanikkonna integreeritusest ühiskonda ning venekeelse inforuumi mõjutustest.

 

 

Põhjamaine NATO toetaks julgeolekut

Rootsi ja Soome võimalik liikmesus NATO-s oli peamine teema 7. aprilli Postimehes ja Tallinnas ilmuvas Eesti Päevalehes. Postimehe juhtkirja mõte oli, et me ei peaks naabritele ütlema, mida nad peavad tegema, aga Põhja- ja Baltimaade ühtne NATO-pere oleks meie julgeolekule väga hea väljavaade.

Postimees kirjutas, et Soomes on avalik arvamus ülekaalukalt NATO-ga liitumise poolt ning kui varem öeldi Rootsis, et NATO debatil on kolm pidurit – avalik arvamus, Soome ja sotsiaaldemokraadid -, siis on nüüdseks Rootsiski NATO pooldajaid vastastest rohkem.

Tallinna EPL kirjutas, et Rootsi sotsid enam NATO-t ei välista ja liitumisest saab valimiskampaania teema. Paremblokk lubab võidu korral liitumisavalduse esitada. Kõhklejad on nõus, kui Soome sama teeb.

Rootsi kaitseülikooli ekspert Oscar Jonsson selgitas Euronewsile, et traditsiooniliselt põhjendatakse NATO-st hoidumist Rootsis kolmekordse eitusega: rahvas ei taha, Soome ei taha ja ka mõjukas sotsiaaldemokraatlik partei ei taha. Venemaa Ukrainasse tungimise tõttu on kõik kolm argumenti murenenud. Nii Soomes kui ka Rootsis toetab viimaste küsitluste järgi liitumist juba tugevalt üle poole kodanikest, kusjuures kindlate vastaste arv on kaks korda väiksem.

Ka sotsist peaminister Magdalena Andersson kinnitas nädal tagasi rahvusringhäälingus, et ta ei kavatse NATO-ga liitumist ühelgi juhul välistada. Alles paar nädalat varem oli ta sellist plaani nimetanud Euroopa destabiliseerimiseks. „Liitumata jätmise poliitika on Rootsit hästi teeninud, aga kui kogu julgeolekupoliitika kaart ümber tehakse, tuleb muuta ka analüüsi,“ ütleb Andersson nüüd. Nagu Soome poliitikudki arvas temagi, et otsustamiseks pole vaja referendumit korraldada. Järgmised valimised on juba septembris ja NATO teemast tõotab esimest korda ajaloos saada kampaaniaküsimus.

 

Igati teretulnud NATO-sse

Suurim opositsioonipartei ehk parempoolsed moderaadid on lubanud, et valimisvõidu korral esitatakse NATO-le liitumisavaldus. Moderaatide juhi Ulf Kristerssoni sõnul loodetakse selles ka parempopulistidest Rootsi Demokraatide toetusele, kes on hakanud oma senist NATO-vastasust järk-järgult leevendama ja ütlevad nüüd, et Rootsi peaks käituma nagu Soome. Liitumise poolt on ka väiksemad paremparteid ehk tsentristid, liberaalid ja kristlikud demokraadid, kindlalt vastu on praeguseks ainult vasakpartei ja rohelised, kirjutas EPL.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et Rootsi ja Soome oleksid NATO-sse igati teretulnud ja täidaksid juba praegu enamiku liikmetele kehtivaid nõudeid. Stoltenberg lisas, et tõenäoliselt leiab NATO ka võimaluse kahe riigi „murede“ leevendamiseks ajal, mis jääb liitumisavalduse esitamise ja liitumisotsuse lõpliku ratifitseerimise vahele. Mured, mida leevendada tuleks, oleksid mõistagi seotud Venemaa võimaliku agressiivse tegevusega, et liitumine nurjata.

Rootsi erakondadest toetab NATOsse astumist 32 protsenti sotsiaaldemokraate, 22 protsenti moderaate, 19 protsenti Rootsi Demokraatidest, kaheksa protsenti Vasakparteist, seitse protsenti tsentristidest, viis protsenti kristlikke demokraate, kolm protsenti rohelisi ja kaks protsenti liberaale. Nii kinnitab Politico küsitluste koondtulemus, mille avaldas Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht.

 

Laiendatud võimalustega partnerid

Soome suursaadik NATO juures Klaus Korhonen ütles intervjuus Postimehele, et NATO-l on üle 40 partnermaa, kuid Rootsil ja Soomel on laiendatud võimalustega partnerite staatus. Seetõttu on nende riikide suursaadikuid kutsutud aina tihedamine NATO nõupidamistele.

Üldse on NATO-l kuus partnerriiki, kel on pisut kõrgendatud seisund: Soome, Rootsi, Austraalia, Jordaania, Gruusia ja värskeim Ukraina.

Pärast Krimmi annekteerimist 2014 algasid kohtumised 30+2, ehk NATO liikmed ja Soome-Rootsi, kuna suurenenud on NATO huvi Läänemere piirkonna vastu.

Mitu aastat on Soomel ja Rootsil võimalus suhtluse kiirendamiseks NATO-ga, kui olukord peaks seda nõudma ning see võimalus on aktiveeritud 25. veebruarist. Soome ja Rootsi saavad rohkem infot NATO-s toimuvast.

Korhoneni arvates saadakse NATO-s väga hästi aru, et pall on praegu Soome ja Rootsi poolel. Ilmselgelt oleks sooviavalduse korral Soome ja Rootsi NATO-poolse hindamise periood üsna lühike, sest valmisolek liitumiseks on kõrge. Kui Põhja-Atlandi Nõukogu aktsepteerib Soome ja Rootsi avaldust, siis tuleb see jõustada kõigi 30 liikmesriigi parlamentides.

Postimees kirjutas, ert mitteametlikel hinnangutel kuluks Soomel ja Rootsil pärast liitumisavalduste esitamist täisliikmeks saamiseks umbes aasta. Praeguses olukorras on üleval küsimus, kas juba sellel perioodil võiks Soomele ja Rootsile laieneda artikkel 5 kaitse. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rahustas, et NATO leiaks viisi, kuidas sel perioodil Soome ja Rootsi võimalike muredega tegeleda.

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik kinnitas Postimehele, et Eesti toetusega poleks Soomel ja Rootsil probleemi: ootame neid NATO perre.

 

 

 

Meedia: Soome taotleb NATO-ga liitumist

Ajalehe Iltalehti teatel valmistub Soome taotlema NATO-ga liitumist ning võib taotluse esitada juba aprilli lõpus. Iltalehti andmetel valmistub Soome taotlema NATO-ga liitumist, millest teatab parlamendis toimuval arutelul president ning välis- ja julgeolekupoliitika ministrite komisjon (TP-Utva). Seda komisjoni juhib peaminister Sanna Marin.

Soome valitsus avaldab 14. aprillil oma välis- ja julgeolekupoliitika aruande täiendused. Parlamendikomisjonid hakkavad seda arutama pärast lihavõtteid.

NATO-ga liitumist taotletakse täiendustes oleva lisaklausliga, kus president ja TP-Utva saavad edastada oma seisukoha parlamendimenetluse ajal. TP-Utva saab pidada Marini ja Sauli Niinistö juhtimisel kohtumise, kus president ja peaminister teevad ettepaneku NATO-ga liitumiseks, teatas Iltalehti.

TP-Utva koosoleku otsusele eelneb ka fraktsioonide esimeestest koosneva töörühma teade Niinistöle ja Marinile, et NATO-ga liitumisele on olemas parlamendi enamuse toetus. Iltalehti allikate teatel teeb TP-Utva otsuse NATO-ga liitumise suhtes ära mai alguses. Samas on võimalik taotleda NATO-ga liitumist juba aprillikuu jooksul.

Fraktsioonijuhtide töörühma juhib parlamendi esimees Matti Vanhanen. Pärast TP-Utva otsust teatab riigi juhtkond NATO-le, et Soome soovib liituda sõjalise liiduga.

Soome liitumise NATO-ga peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid. Kui kõik liikmesriigid on oma nõusoleku andnud, siis kutsub NATO peasekretär kandidaatriiki NATO-ga ühinema. Soome võimalik NATO-ga ühinemine toimub seetõttu lõpuks kutse alusel.

Niinistö teatas märtsi lõpus, et arutas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga alliansi uute liikmete vastuvõtmise põhimõtteid ja protseduure.

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI / KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here