Kasjanov: kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised. Riigiduuma võib tühistada Eesti ja Läti iseseisvuse tunnustamise. Severodonetsk püsib, ägedad lahingud Harkivi all

0
103

Vladimir Putin ja Mihhail Kasjanov 2004. aastal. FOTO: TASS/AFP/Scanpix

 

 

Kasjanov: kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised

Venemaa endine peaminister aastatel 2000–2004 Mihhail Kasjanov ütles intervjuus AFP-le, et sõda Ukrainas võib kesta kuni kaks aastat ja kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised, vahendas uudisteportaal Delfi.

Kasjanov väitis, et ei uskunud enne sõda, et see ka tegelikult aset leiab. Kasjanov mõistis, et president Vladimir Putin ei blufi, alles siis, kui nägi julgeolekunõukogu istungit.

Kasjanov lisas, et tundis, et Putin ei mõtle enam korralikult. „Ma lihtsalt tean neid inimesi ja neid vaadates nägin ma, et Putinil juba katus sõidab. Mitte meditsiinilises mõttes, vaid poliitilises mõttes,“ ütles Kasjanov. „Ma tundsin teistsugust Putinit.“

Kasjanov on praegu opositsioonilise erakonna Rahva Vabadus ehk Parnas esimees.

Kasjanovi sõnul on oktoobris 70-aastaseks saaval Putinil õnnestunud viimase 20 aastaga üles ehitada karistamatusel ja hirmul põhinev süsteem. „Need on selle süsteemi saavutused, mis Putini kui riigipea mahitusel on hakanud opereerima veelgi küünilisemalt ja julmemalt kui Nõukogude Liidu lõppstaadiumis,“ ütles Kasjanov. „Sisuliselt on see KGB süsteem, mis põhineb täielikul seadusetusel. On selge, et nad ei karda mingit karistust.“

Kasjanov ütles, et lahkus sõja tõttu Venemaalt ja elab Euroopas, aga ei paljastanud oma julgeoleku pärast kartes täpsemat asukohta.

Kasjanov ennustas, et sõda võib kesta kuni kaks aastat ja Ukraina peab võitma. „Kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised,“ ütles Kasjanov.

Kasjanovi sõnul määrab sõja tulemus ka Venemaa tuleviku.

Kasjanov ütles, et ei ole kategooriliselt nõus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni arvamusega, et Putinit ei tohi alandada. Samuti ei ole ta nõus, et Ukraina peaks territooriume loovutama. „Mida on Putin teinud, et see ära teenida?“ küsis Kasjanov. „See on ülemäära pragmaatiline seisukoht. Ma usun, et see on vale, ja ma loodan, et Lääs ei lähe seda teed.“

Kasjanov usub, et Putin asendatakse lõpuks „kvaasi-järeltulijaga“, keda kontrollivad julgeolekuteenistused. Aga see järeltulija ei suuda kontrollida süsteemi kaua ja lõpuks toimuvad Venemaal vabad ja ausad valimised, usub endine peaminister. „Ma olen kindel, et Venemaa naaseb demokraatliku riigi ülesehitamise teele,“ ütles Kasjanov.

Kasjanovi hinnangul kulub riigi „dekommuniseerimisele“ ja „deputiniseerimisele“ umbes kümme aastat.

 

 

 

Riigiduuma võib tühistada Eesti ja Läti iseseisvuse tunnustamise

Vene parlamendi alamkoda võib pärast Leedu iseseisvuse tunnustamise tagasivõtmist teha sama ka Eesti, Läti ja Ukrainaga, ütles riigiduuma saadik Jevgeni Fjodorov.

„On mitmeid argumente, mille pärast peab Leedu olema selles nimekirjas esimene. Aga pärast seda, kui selleks vajalik mehhanism on välja töötatud, hakkame seda rakendama ka teise NATO riikide suhtes. Ja mitte ainult NATO. Näiteks väljus ka Ukraina Nõukogude Liidu koosseisust ebaseaduslikult,“ tsiteeris Rahvusringhääling (ERR) väljaandes Gazeta.ru ilmunud Fjodorovi sõnu.

Tema väitel on just Leedu lahkumisega Nõukogude Liidust seotud „konkreetne territoriaalne probleem“, mis lähtub 1990. aasta seadusest, millega tulnuks lahendada liiduvabariigi Nõukogude Liidust lahkumisega seotud küsimused.

„Meil kui Nõukogude Liidu õigusjärglasel on õigus määratleda neid kui vaidlusaluseid, konfliktseid [teemasid]. See ei puuduta kõiki territooriume. Kui riigid ohtu ei kujuta, siis nendega me ei muuda midagi. Endiselt on rahu ja sõprus,“ rääkis duumasaadik, kes on võimupartei Ühtne Venemaa liige.

Fjodorov esitas eelmisel nädalal riigiduuma menetlusse eelnõu, mis tunnistaks Nõukogude Liidu ülemnõukogu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest ebaseaduslikuks.

Leedu välisminister Garielius Landsbergis on öelnud, et Fjodorovi algatus teeb talle muret, vahendas Gazeta.ru.

„Ma nimetaksin seda ohuks, otseseks ohuks Leedule ja me suhtume tõsiselt kõikidesse ohtudesse, isegi kui ettepaneku teinud inimene ei ole Venemaa poliitilistes ringkondades tuntud kui poliitiliselt tõsiseltvõetav isik,“ rääkis Landsbergis usutluses ajakirjale Foreign Policy.

 

 

 

 

Severodonetsk püsib, ägedad lahingud Harkivi all

Venemaa üksused on saanud enda kontrolli alla suurema osa Luhanski oblasti Severodonetski linnast, kuhu on viimastel nädalatel koondunud sõja kesksed lahingud. Selle nädala alguspoole sõjauudised on teatava sordiini all, mis näitab, et ukrainlastel ei lähe hästi ja venelaste suure ülekaalu tõttu tuleb loovutada territooriume. Aga mitte ägeda võitluseta. Severodonetskist üle jõe viivad kolm silda on purustatud, kuid osa linnast on endiselt Ukraina vägede käes. Samal ajal üritavad venelased parandada oma positsioone Harkivi all.

*

Venemaa üksused on saanud enda kontrolli alla suurema osa Luhanski oblasti Severodonetski linnast, kuhu on viimastel nädalatel koondunud sõja kesksed lahingud.

Ehkki Vene relvajõud on hävitanud kõik kolm linnast läände jäävat silda, mille kaudu toimus liiklus Siverski Donetsi jõe teisel kaldal asuva Lõssõtšanski linnaga, ei ole Ukraina üksused siiski täielikult ümber piiratud, vaid säilitanud vähemalt osaliselt oma varustusteed.

*

Venemaa peamine eesmärk sõja Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja 13. juunil. „Üldisel on vabariikide kaitsmine sõjalise erioperatsiooni peamine eesmärk,“ vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.

Venemaa toetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles, et Ukraina vägede rünnakud ja suurtükituli piirkonnale on tugevnenud. „Kõik vajalikud väeüksused, sealhulgas liitlasväed ja Vene Föderatsiooni üksused kaasatakse vaenlase tõrjumiseks,“ teatas Venemaa toetatud moodustise juht.

*

Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 27 489 inimesele.

6.-12. juunini saabus Eestisse 1969 sõjapõgenikku (sh 333 last). Neist 1082 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Eestisse jääda soovijaid lisandus seega nädalaga 887.

Alates sõja algusest 24. veebruaril on Ukrainast piiri ületanud 7,3 miljonit inimest. Põgenikena on neist registreeritud 4,9 miljonit. Ajutise kaitse taotlusi on antud 3,2 miljonile.

Kõige rohkem on sõjapõgenikke siirdunud Poola – 1,15 miljonit inimest 9. juuni seisuga. Eesti on vastuvõetud põgenike koguarvult Euroopas 21. kohal, kuid meie rahvastiku arvu silmas pidades eespool.

*

Saksamaa on lubanud Ukrainale raskerelvastust, kuid selle kohalejõudmine venib. Kui osaliselt on kiired tarned tehniliselt keerukad, siis tõenäoliselt venitab liidukantsler Olaf Scholz peamiselt poliitilistel põhjustel.

Saksamaa on nüüdseks tarninud ukrainlastele arvestatava hulga relvastust – tuhandeid tankitõrje ja lühimaa õhutõrje rakette, 100 000 granaati, 16 miljonit padrunit ja muud. Kuid raskerelvastuse tarned on seni jäänud vaid lubadusteks.

Näiteks lubas Saksamaa aprillis Ukrainale seitset liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000. Need peaks Ukrainasse jõudma selle kuu lõpus. Sarnased Norra ja Prantsuse päritolu süsteemid on Ukrainas rindel juba kasutusel.

Veel aprillis räägiti Saksamaal 50 soomustatud õhutõrjekahurist Gepard. Nüüdseks on täpsustatud lubatud arvu kolmekümnele – 15 juulis ja 15 augustis.

Kui ameeriklased ja britid teatasid, et saadavad Ukrainale mitmikraketiheitjaid, lubas sama ka Saksamaa. Kuid hiljem selgus, et sakslaste süsteem vajab tarkvara uuendust, mis võib võtta kuid.

  1. juunil kinnitas Scholz parlamendis taas, et Saksamaa toetab Ukrainat raskerelvastusega.

„Tulevatel nädalatel tarnime veel relvi. Näiteks on valitsus otsustanud saata süsteemi IRIS-T, kõige moodsama õhutõrjesüsteemi, mis Saksamaal on. Nii võimaldame kaitsta Vene õhurünnakute eest ühte Ukraina suurlinna,“ rääkis kantsler.

Kui Bundestagis teenis Scholz sellega aplausi, siis Saksa meedia kirjutab, et kaitseministeeriumile tuli lubadus üllatusena. Nii võib jälle juhtuda, et tarne jääb venima – moodne õhutõrjesüsteem ei pruugi Ukrainasse jõuda enne detsembrit. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütleb, et tõenäoliselt Saksamaa lõpuks lubatud tarnetest ei loobu.

„Tundub, et nad panustavad sellele, et nende relvasüsteemide tähtsus kukub ajaga. Võib-olla sakslased loodavad, et see küsimus üks hetk kaob. See oli kindlasti sõja alguses Saksamaa ja paljude teiste seisukoht, et Venemaa võidab väga kiiresti ja relvatarnetel pole mõtet,“ tõdes Lawrence.

Samas ei usu Lawrence, et sakslased valetavad. On ka hulgi tehnilisi põhjusi, miks tarned venivad. Alarahastatud Saksa armeel on relvi vähe, need on kohati pikalt hoiul olnud ja seetõttu vajab nende töökorda seadmine aega. Lisaks on ukrainlastel vaja väljaõpet.

*

Ukraina eest sõdib palju vabatahtlikke kogu maailmast, sealhulgas ka Eestist. Need sõdurid on liitunud Ukraina Võõrleegioniga.

25-aastane German Barinov läks Ukraina Võõrleegioni võitlema Pärnust. Ta on lühikesel puhkusel pärast seda, kui sai haavata. Õnneks kergelt. „Autoga sõitsime üle tankitõrjemiini. Auto lendas õhku. Mul veel vedas, ma sain ainult põsekondi murru,“ kirjeldas Barinov.

Ta läbis ajateenistuse kaitseväes, pärast seda oli Kaitseliidu liige. Siis läks ta maailma avastama. Uudis sõja puhkemisest jõudis temani Austraalias.

„24. veebruari ma mäletan päris hästi. Ma töötasin päästjana Austraalias ja kuulsin, et sõda hakkas. Venemaa, teiseks kõige tugevam riik, ründas iseseisvat Ukrainat. Tavalised inimesed, tsiviilid, said surma. Pommid lendasid igal pool. Mitte ainult Donbassis, vaid igal pool Ukrainas. Kui riigipea Zelenskõi avaldas, et pannakse kokku võõrleegion, ma lihtsalt teadsin südames, et see on minu jaoks, et see on just minu koht,“ rääkis Barinov. Rindele läks ta juba märtsi alguses.

„Siin meile tehti katsed, testid. Vaadati, kas me üldse sobime rindele. Siis pärast meie soovide ja võimete järgi meid saadeti. Kes ei sobinud, neile pakuti teist varianti, näiteks vabatahtlikuna või autojuhina. Võimalusi oli,“ selgitas ta.

Oma teenistusest ja lahingutest Barinov rääkida ei tohi. Tema panusest sõtta räägib tema ametikoht – võõrleegioni jaoülem. „Me töötame koos Ukraina ohvitseriga. Nad arvasid, et oleks hea mõte võõrleegionärid panna ka positsioonidele, et oleks selline demokraatia. Ikka me teeme selle valiku koos. Vaadati, kes on rohkem vastututundlik, kellel on see võimuand olemas,“ selgitas Barinov.

Temal elavad Ukrainas sugulased ja sõbrad. Tal on Ukraina juured, kuid rahvuselt ukrainlaseks ega eestlaseks ta ennast ei pea. „Mina ütleksin, et ma olen venelane. Olen õppinud vene koolis, olen harjunud vene seltskonnaga, mul on vene perekond. Mina olen ikkagi venelane. Aga siin pigem mängib rolli see, kes on süüdi selles sõjas. Ukraina ei ründanud Venemaad, vastupidi. Siin mängib rolli see, kes on tõeline kannatanu,“ ütles Barinov.

Pärnus ootab teda ema, kellele poeg saatis uudistesaate „Aktuaalse kaamera“ vahendusel sõnumi: „Ema! Armastan sind väga! Ma olen siin vabatahtlikuna, keegi ei pea mind siin kinni ja ma jään siia Ukrainat kaitsma. Kui seda ei peatada siin, siis varem või hiljem tuleb see ka meile koju. Olen siin, et see ei jõuaks meile.“

 

*

Eesti kingib Ukraina transpordi taastamiseks 30 liinibussi. Bussid saadetakse vastuseks Ukrainast tulnud abipalvele, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Esimese hooga saadetakse viis bussi Butša piirkonda Kiievi regioonis. Butša on saanud sõjas märkimisväärseid purustusi.

Välisministeerium koostöös transpordiameti ja majandusministeeriumiga saadab Ukrainasse Eestis liiniveo teenuseid pakkunud Iveco bussid, mis on kümme aastat vanad, kuid pärast vajalikku remonti on neil kasutusressurssi piisavalt, et osutada Ukrainas reisijateveo teenust. „Tegeleme sellega, et leida võimalus neid busse veel saata. Kas just Butšasse, see veel ei ole kindel, sest Žõtomõri oblast on see, kes on soovinud, et Eesti oleks partnerriik, kes aitaks üles ehitada. Ja me oleme vastanud, et võtame selle oblasti fookusesse, mis muidugi ei tähenda seda, et me teisi piirkondi ei abista,“ selgitas välisministeeriumi asekantsler Andres Rundu.

*

Euroopa Komisjon otsustas soovitada Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist, teatas väljaanne Politico anonüümsetele allikatele toetudes.

„Mitme ametniku sõnul, kes on kursis 13. juunil volinike peetud arutelu sisuga, soovitab Euroopa Komisjon anda Ukrainale ametliku kandidaatriigi staatus,“ öeldakse Politico avaldatud artiklis.

„Komisjon ei unusta, et Ukraina on ainus Euroopa riik, kus inimesed on hukkunud, kus inimesi tulistati selle eest, et nad olid tänavatel Euroopa lippudega. Me ei saa nüüd neile öelda: „Vabandust, poisid, te ei lehvitanud õiget lippu”,“ rääkis üks allikas Politicole.

Teemat kommenteerinud diplomaadid ja ametnikud viitasid vestlustes Politico ajakirjanikega Ukraina, Moldova ja Gruusia kandidaatriigi staatuse üle peetud arutelude juures sellele, et Lääne-Balkani riikidele anti EL-i kandidaadi staatus juba rohkem kui kümme aastat tagasi.

Ukraina tunnistamine kandidaatriigiks nõuab Euroopa Liidu riikide ühehäälset otsust, mida loodetakse järgmise nädala ülemkogult Brüsselis. Politico märgib siiski, et praegu on veel vähemalt kolm riiki sellise otsuse vastu.

Euroopa Liidu kandidaatriigi staatust on taotlenud ka Moldova ja Gruusia ning Politico andmeil olid volinikud üldiselt toetavad Moldova suhtes, kus on praegu võimul tugevalt Euroopa-meelne valitsus. Gruusia suhtes ollakse vähem entusiastlik.

*

Igor Taro arvamus tema sõjablogist: „Peagi algab Ramstein-3 kohtumine, kus saab taaskord näha, et Venemaa on oma provotseerimata ja täiesti ebaõiglase kallaletungiga mobiliseerinud enda vastu maailma kõige võimsama majandusliku ja sõjalise koalitsiooni. Ja see koalitsioon pole veel päriselt sõtta asunud, aga Moskva sõjakaod ületavad paljude Euroopa armeede täiskoosseisu. Seega pole küsimus sellest alates, mitte kas, vaid millal ja millise hinnaga Putin kaotab. Putini hind muidugi ei peaks kedagi kõigutama, sest eelkõige on oluline Ukraina makstav hind, mis kasvab iga päevaga ja mille intresse peame hiljem kõik koos tasuma. USA kinnitus, et nad teevad kõik võimaliku, et Ukraina saaks vajalikud vahendid, on lootustandev. Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valitsusjuhtide eelolev visiit Kiievisse – võib olla ka lootustandev. Häid uudiseid veel pole, aga need kindlasti tulevad.“

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here