Kersti Kaljulaid: olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata. Rahandusminister raamatute ja ajalehtede käibemaksu langetamist ei toeta. PPA sulges idapiiril järjekordse piirivalve tugipunkti

0
151

FOTO: ekraanitõmmis DELFI TV

 

Eelmine Eesti president Kersti Kaljulaid lausus Investor Toomase konverentsil, et varasemalt on piiranud tema poliitikasse minekut see, et ta polnud finantsiliselt vaba, kirjutas uudisteportaali Delfi Ärileht.

„Olen alati tahtnud tegeleda poliitikaga. Aga ma olen üks kord oma elus teinud väga teadliku valiku sellest loobuda, aastal 2002, saades aru, et kui sa ei ole finantsiliselt vaba, siis otsustab pigem sinu laenuhaldur sinu edasi ja tagasi tee poliitikas. Mulle ei olnud see lihtsalt vastuvõetav,“ rääkis nüüdseks eesmärgi saavutanud Kaljulaid konverentsil. „Seega olingi sunnitud töötama eelkõige sellega, et ühel hetkel mul oleks see vabadus, et ma saaks teha, mida ma tahan teha.“

Finantsvabaduse saavutas Kaljulaid umbes 40-aastasena, paigutades suure osa oma rahast näiteks kinnisvarasse. Selle saavutamiseks otsustas ta juba varakult, et ta ei lähe tööle kunagi alla kolme Eesti keskmise palga, välja arvatud väga tõsisel põhjusel. Üks kord see ka juhtus, kui võttis vastu koha Mart Laari majandusnõunikuna aastatel 1999-2002.

Kaljulaid rääkis, et tema varade väärtus on nüüdseks miljoni ja kahe miljoni euro vahel. „Võiksin olla riskantsema strateegiaga investeerinuna täna jõukam kui ma olen, aga üle 25 aasta kogemust, mitte ühtegi negatiivset emotsiooni, ühtegi magamata ööd ja saabus ka finantsvabadus.“

Sealjuures omab endine president tütrega kahepeale Tallinnas kokku viite korterit, eelistades valikul uuemaid kortereid, mis ei asu päris kesklinnas, vaid pigem Tallinna servades. Üürilisteks valib ta eelkõige lastega peresid. Järgmine kinnisvaraost tõotab tal tulla Kesk-Euroopas, viidates, et valib investeerimise juures piirkondasid, mida ta tunneb nii kultuuriliselt kui majanduslikult.

„Mis mind kui hästi ettevaatlikku investorit alati rahustab ongi just nimelt see, et kinnisvarainvesteering elab palju suurema tõenäosusega üle kõiksugused kõikumised, võib-olla ainult mitte sõja. Ta on minu jaoks kindlustus, et kui mul peaks olema ootamatult vaja ressursse, siis saan kas selle kinnisvara tagatisel laenata, mis on ülilihtne, või vajaduse korral kinnisvara realiseerida. Ma olen tänaseks täiesti kindel, et mind ei saa tabada finantsšokk, mis sunniks mind seda kinnisvaraportfelli vähendama,“ lisas ta.

Kaljulaid kirjeldas ennast väga konservatiivse investorina, eelkõige panustades oma raha lisaks kinnisvarale ka fondidesse. Viimast laseb ta pankadel hallata, kuna usub, et tema enda töötunde on võimalik kasutada mujal paremini. Lisaks kuulub talle endiselt viieprotsendine osalus kaardifirmas Regio ning panustas ka raha kolmandasse pensionisambasse. „See on ikkagi sellise maksuprofiiliga sammas Eestis olnud, et ma arvan, et pikaajaliselt pole olnud võimalik halbu otsuseid teha,“ sõnas ta, lisades, et teine sammas on tal indeksifondis.

Laiemalt fondide puhul pole ta seni pidanud ühtegi investeeringut realiseerima madalamalt tasemelt kui oli ostuhind. Müügid on tulnud olukordades, kus ta instinkt on öelnud, et makromajanduslikult pole tulevikuvaade kõige parem.

„Mul on õnnestunud oma vara väärtust säilitada, mis oli mu investeerima hakkamise eesmärk. Ei olnud see, et ennast rikkaks investeerida, vaid lihtsalt, et mitte jääda inflatsioonile alla.“ See tähendab, et sääste on kokkuvõttes siiski õnnestunud mitmekordistada.

Kaljulaid kirjeldas, et investeerimisel on tal poliitikasse minemise kõrval nüüd kõige tähtsam ka teine eesmärk: teha kõik selleks, et ükski tema laps või lapselaps ei peaks oma karjäärivalikut tegema lähtudes palga perspektiivist. Seda eriti arvestades et Eesti on liikumas olukorda, kus kinnisvara ostmine on üha vähematele kättesaadav.

„Ma olen üsna veendunud, et ka meil siin, nii nagu Londonis või Pariisis, peavad inimesed, kes suutsid omal ajal näiteks õpetaja palgast osta omale elupinna, möönma, et nende lastel see tõenäoliselt mitte kunagi ei õnnestu.“

Küsimusele, mida peaksid aga tegema need, kes on sattunud suhtelõksu, millest ei pääse välja, kuna see pole majanduslikult võimalik, soovitas Kaljulaid otsida abi ja tegutseda.

„Ma ei tea palju tänapäeval on sellist kapitali nagu sõbrad. Sellistel hetkedel ja sellistes oludes ei tasu häbeneda pöörduda sõprade poole, uurida, kas kellelgi on võib-olla turuhinnast natuke madalamalt anda kinnisvara üürile või aidata millegi muuga,“ sõnas ta. „Põhiline on see, et igal juhul kohe teha. Kui tahate muuta, siis kohe muutke. Kui on vaja muuta, siis ärge oodake. Jah, te peate asja läbi mõtlema, aga jätta argusest, et mind tabab tohutu vaesus see samm tegemata, minu arvates pole mõtet. Kui on tahtmist ja suutlikkust, siis seada see eesmärk, mis on tulutase, kuhu tahaksite jõuda aasta, kolme või viie pärast, võttes ette nüüd sammu, et toimetate ise.“

Omast kogemusest rääkides soovitas ta, et üksikemana ei tohiks võtta liigseid riske, ka mitte tööturul. „Mäletan ise, et oli ideid, et teeks ka mõne ettevõtte ning oli ka pakkumisi, et löö kaasa mõne ettevõtte alustamisel, aga sellel hetkel kui sinust sõltuvad alaealised inimesed, on mõistlikum jääda palgatööle.“

 

 

Rahandusminister raamatute ja ajalehtede käibemaksu langetamist ei toeta

Rahandusministeerium ei toeta kirjastuste liidu ettepanekut vähendada raamatutele, ajakirjadele ja ajalehtedele kehtivat üheksa protsendi suurust käibemaksumäära viiele protsendile.

Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse esimees Mart Jagomägi märkis rahandusministrile saadetud kirjas, et liit peab oluliseks käibemaksumäära alandamist, sest see aitab tagasi hoida hinnasurvet, mis tuleneb nii tooraine, trükinduses kasutatava keemia kui ka elektrihinna kallinemisest, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Paljudes Euroopa riikides kajastub lugemis- ja kirjutamiskultuuri väärtustamine maksulahendustes. Pea kõigis EL-i riigis kehtib raamatutele sooduskäibemaksumäär, ja näiteks Iirimaal, Norras ning Suurbritannias ei maksustata raamatuid üldse käibemaksuga,“ nentis Jagomägi.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) tõi kirjastuste liidule saadetud vastuses välja, et Eestis juba kehtib vähendatud käibemaksumäär üheksa protsenti raamatutele, ajakirjadele ja ajalehtedele ning 2020. aasta 1. maist ka elektroonilistele väljaannetele.

„Seega vähendatud maksumääraga on maksustatud kõik väljaanded sõltumata nende väljaandmise vormist. Rahandusministeerium ei toeta lisaks üheksaprotsendilisele vähendatud käibemaksumäärale viieprotsendilise maksumäära kehtestamist, et kompenseerida teatud sektorile lisaks olemasolevast vähendatud maksumäärast tulenevast soodustusest veel täiendavalt praegusest olukorrast tulenevalt kulude kasvu,“ teatas Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister soovitab täiendava toetuse vajaduse küsimuses pöörduda
kultuuriministeeriumi poole ja koostöös kultuuriministeeriumiga analüüsida selleks võimalikke meetmeid, „sealhulgas näiteks teatud tegevuse rahastamiseks ettepaneku tegemist 2023-2026 riigieelarve strateegiasse“.

 

 

PPA sulges idapiiril järjekordse piirivalve tugipunkti

Kokkuhoiupoliitika on politsei- ja piirivalveametit sundinud vähem kui kahe aasta jooksul sulgema idapiiril kaks piirivalvurite tugipunkti. Politseijuhtide kinnitusel piiri turvalisus selle tõttu ei kannata.

15 aastat tagasi avati Narva jõe lisajõe kaldal Mustajõel piirivalvekordoni uued hooned, mis läksid maksma ligi 15 miljonit krooni. Eelmise aasta lõpust seal riigilipp enam ei lehvi, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul on piirivalvepunktide sulgemise peamiseks põhjuseks kulude optimeerimine, mida sooviti teha nii, et valvepatrullide arv ei väheneks.

„Optimeerimine tuleb enamasti sellest, mis on seotud kinnisvaraga ja kinnisvara kuludega. Näiteks Alajõe kunagine kordon, mis oli viimasel ajal olnud Ida prefektuuri piirivalve üks teenistuskohtadest. Kuid kui jätame maha hoone, siis ei jäta me maha inimesi. Inimesed, kes seal töötasid, see number inimesi jätkab tööd PPA-s,“ selgitas Kruup.

Kaks aastat tagasi Peipsi kaldal Alajõel suletud teeninduskoht andis PPA-le aastas 80 000 euro suuruse kokkuhoiu ja selle arvelt tõsteti mereturvalisust. Mustajõe kordoni sulgemise põhjuseks olid kulude kokkuhoiu kõrval ka struktuurimuudatused.

„Mustajõe ümberkorraldus pole seotud Alajõe ümberkorraldusega. Nüüdse ümberkorralduse eesmärk on juhtimisahela lühendamine. Aga teenused peavad olema tagatud,“ ütles PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla.

Kruup nentis, et ajal, kui räägitakse idapiiri tugevdamise vajadusest, võib piirivalvepunktide sulgemine tunduda kummaline.

„Mõistan, et väljapoole võib niimoodi paista, kuid rahustan kõiki: meie patrullivõime pole vähenenud. Senisest veelgi rohkem peab paranema võime teha koostööd elanikkonnaga, piiri ääres elavate inimestega ning ka meie piirivalveluure peab olema veel parem. Selle nimel me iga päev töötame,“ ütles Kruup.

Nii Alajõe kui Mustajõe hooneid haldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). Mis neist edasi saab, pole veel selge. RKAS-i haldusteenuste direktor Martin Mägi ütles, et kui kinnistud osutuvad riigile mittevajalikuks, siis tõenäoliselt nad võõrandatakse.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here