Kevade rõõm ja tänutunne

0
147

FOTO: tallinn.ee / kirss.net

 

 

Kevad on mitmeti ilus aeg. Loodus ärkab ja päikesesära aina kasvab. Inimenegi on sellest tõusust haaratud ja tunnetab üha enam kaunidust enda ümber. On seepärast arusaadav miks emadepäeva pühitsetakse kevadeti.

Eks täname ju oma vanemaid, et nad meile kord elu kinkisid ja meid teele saatsid. Tänu neile kõige eest on läbi aegade avaldatud küll muusikas, laulus ja luules. Ja nii tahan minagi oma osa anda, eriti kuna mu vanemate sünnipäevad on ka kevadel (sel aastal isa 134, ema 119).

Lisan seepärast ühe eriliselt kauni luuletuse, “Lapse tänu”. Autori nime ma kahjuks ei tea, kuid need read pärinevad Eesti rahvalauludest ja on ilmunud M. J. Einseni poolt põimituna “Eesti rahwalaulud” kogumikus.

Kuulsin luuletust esmakordselt 1965 Eestist saadetud plaadil, kus teda deklameerib Karl Ader (1903 – 1993). der oli tuntud näitleja ja sõnakunstiõpetaja ning tema deklamatsioonid olid erakordse sisseelamisega. Mäletan Aderit isiklikult, kui ta kord ’30-tes aastates meie algkoolis esines.

 

Lapse tänu

 

Isakene, taadikene

emakene, memmekene!

Küll sa nägid suure vaeva

kui sa minda kasvatasid!

 

Kasvatasid, kallistasid,

üles tõstsid, hüpatasid

maha panid, mängitasid,

suu juures suigutasid,

kahel käel tiirutasid,

süles hoides süüessagi,

käe peal käiessagi,

rüpes rukist lõigatessa.

Viisid põllel põllu peale

panid parmaste vahele,

sületäie keske’elle,

et ei tulnud tuuli peale

ega veerend liivahoogu.

 

Ole terve, eidekene,

teiseks terve, taadikene,

minda nõnda kasvatamast,

kasvatamast, kallistamast!

 

Tänu teile hauassagi,

musta mulla katte alla!

 

 

RAUL PETTAI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here