Kinnikeevitatud kõnekeel

0
82

Reljeefne keevitatud pardamaaling „Piretil“. Maksumaksja maksis tarbetu töö eest laevatehasele ja maksab uuesti, kui laevade müügiks on vaja see eemaldada. Foto: Madli Vitismann

 

Merekeele nõukoja koosolekuil võib kuulda naerupahvakuid, kui keegi toob ajakirjandusest näite meresõna valetarvituse kohta – kujutlusvõime hakkab kohe tööle –, ent näeb ka kibedaid muigeid, kui merendusvõhiklus on kohtunud keelevõhiklusega. Eriti hirmus tundub üks Sõnaveebi uudissõna, mis annab aimu koostamispõhimõtete vastuolust eesmärgiga.

 

Euroopas võhiklust näitamas

Piinlik oli kuulda ja lugeda TS Laevade Türgis ehitatud parvlaeva „Leiger“ teekonnast kodumaale. 5. novembril 2016 alanud 4665 meremiili pikk kodutee võttis aega üle kuu, sest mitu korda oli vaja tormivarjus paremat ilma oodata. Igas sadamas, kus „Leiger“ peatus, said sadamatöölised ja teiste laevade meremehed pead vangutada, kui nägid topelt merendusvõhiklust, mis laevakerel värske värviga esile tõstetud. Teist korda tuli selle pärast piinlikkust tunda, kui sama teekonna võttis märtsis 2017 ette „Tiiu“.

Nähes laevakerele keevitatud pardamaalingut „praamid.ee“, tahaksin näha selle disaininud eksjuhi nime signatuurina selle all. Sadamates võidi naerda, et eestlased oma parvlaevu praamideks nimetavad, sest paljudes Euroopa keeltes on praami nimetamiseks lähedane sõnakuju. Ebapädev oli valida kõnekeelne domeeninimi ja veel võhiklikum oli keevitada see pardamaaling laevakeredele, hoolimata meremeeste hoiatusest, et nii ei tehta. Selleks ajaks, kui laevad Eestisse jõudsid, oli veidruse tellinud Tallinna Sadama juhtivtöötaja juba töölt lahkunud.

 

Kolmveerand sajandit

Ajal, kui kirjasõnas hakkas juba taastuma 1920. aastatest pärit sõna parvlaev, suutis sadamajuht kõnekeele kinnikeevitamisega kinnistada sõna, mis pole isegi mitte toortõlkeline, vaid sõna otseses mõttes kõnekeelsena, s.t kõlasarnasuse alusel kasutusele võetud.

Hiiumaa koduloolane Jaanus Kõrv on kirjutanud 1946. aastal Hiiumaa ja mandri vahet liikunud uudsest laevast „Паром № 1“: „Kaks pontooni olid omavahel ühendatud sillaga. Sõitis ilusa ilmaga. 1946. aasta esimesel poolel vedas Heltermaa-Rohuküla liinil kaupu ja ka autosid.“ „Паром № 1“ ja „Паром № 2“ olid kasutusel olnud 1958. aastani, „Паром № 3“ aga läinud põhja auriku „Maia“ päästmisel.[1][2]

Sõna „praam“ reisilaeva tähenduses pakub kujutluse pukseri järel veetavast lihtsa ehitusega tekita kaubalaevast, mille põhjal istuvad üksteise kõrval reisijad, järgmisse praami selles karavanis on kuhjatud nende kohvrid ja reisikotid ning, kui kirjutaja mõtles parvlaeva, siis on kolmanda praami põhjale kraanaga tõstetud reisijate autod. Tõenäoliselt võidi praamidega piki Siberi jõgesid pärivoolu põhja poole vedada vange ja küüditatuid, tollal ei hoolitud, et praamiga inimesi ei tohi vedada.

Lahkunud sadamajuhi võhiklust õigustas TS Laevad mõtteavaldusega: „Väärtustame väga kliendikeskset lähenemist ning „praam“ on meie klientidele tuttav, arusaadav ja kergesti meeldejääv sõna.“ Nii saakski laevafirma tänavu oma lemmiksõna 75. aastapäeva tähistada. Kuigi tänapäeva vene keeles tähendab sõna „паром“ hoopis parvlaeva.

 

Sõnaveebi uudissõna

Endist sadamajuhti asus kaks aastat tagasi tugevasti toetama Sõnaveeb, mille avamise pressiteates kirjutas Eesti Keele Instituut (EKI): „Esimest korda Eestis on nüüd sõnainfot lihtne uurida nutitelefonis, sest loodud on ka mugav mobiilivaade.“ Sõnaveebi esitleti väärt abimehena, nagu avas selle tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Uus Sõnaveeb on kindlasti tõhus abiline igale keeleõppijale ning küllap aitab meil kõigil oma keeleoskust kontrollida ja keelekasutust parandada.“[3]

Paraku paistab see esindavat juhtumit, kui merendusvõhiklus kohtub pedagoogikavõhiklusega, nii et kel nägemismälu esikohal, sel oleks parem mitte kohtuda vale sõnakuju või kirjapildiga. Sõnastik, mida kasutatakse esmajoones abi otsimiseks – sellisena esitletakse seda ka praegu EKI kodulehel – peaks kõnekeele märgistama ja värdkeelendite puhul lisama suure punase hoiatuse: ära seda sõna kasuta!

Selle asemel on ühe ja sama seletuse „kindlal liinil sõitev autotekiga reisilaev“ saanud kolm märksõna, millest vaid ühe puhul on seletus õige. Sõnaveebis on need esitatud aga sünonüümidena ja lisatud kõigile sama venekeelne tõlkevaste, mis on õige vaid ühel juhul.

 

Parvlaev on reisilaev

… aga praam on kaubalaev. Parvlaev – autotekiga reisilaev – on merendustermin kindla laevatüübi kohta (vt ÕS), millel pole sünonüüme. Kuid ei eksi see, kes kasutab selle asemel sõnu reisilaev või laev. Sõnaartiklis parvlaev on kõik õige peale sünonüümide.

Sõnaartiklis praam on n-ö pooled ära vahetatud: laevatüübi määratlus „(pukseeritav) kaubalaev“ on esitatud alles teisena koos õigete venekeelsete tõlkevastetega. Esikohal on aga sõna parvlaev tähendus viiteta praami kõnekeelsusele või sobimatusele. Vastupidi, sõna praam sünonüümid olevat parvlaev ja reisipraam ning osutatakse parvlaeva tõlkevastetele. Kuid praam on vene keeles баржа, mitte паром.

Tähelepanu väärivad näitelaused. „Kiirustasime perega õhtusele praamile.“ (Kellegi jutustus, seega kõnekeel.) ja „Maanteeamet soovitab Virtsu-Kuivastu praamile sõitjatel teetööde tõttu varuda kuni 25 minutit lisaaega.“ (Ons maanteeamet laevatüüpide asjatundja?)

Uusleiutis on Sõnaveebis reisipraam. Palvele sõnaartikkel olematu laevatüübi kohta kustutada vastas EKI vanemleksikograaf, et sõna olevat olemas ja seda tarvitatakse. Mina kohtasin seda esimest korda Sõnaveebis ja näitelausete puhul paistab, et parem oleks iga lause juures näha autori nime või vähemalt allikat.

 

Vigade taaskasutus

Ühe Sõnaveebi autori Arvi Tavasti artiklit „Taaskasutus on popp!“[4] lugedes võis ette näha, et selles kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis eeskätt vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et sel viisil sai vigu juurdegi. Justkui segataks kulbiga supipajas sõnaraamatuid – ja vahuna riisutaks ära nende kaaned, tiitellehed ja kasutusjuhendid. Soolana lisataks sellesse suppi tõlkevigu, näiteks esitades soovikohased vasted viitega „Eesti-vene sõnaraaamatule“. Vale! Sõnaraamatus on õigesti: praam on баржа ja parvlaev on паром.

Pipraks selles supis osutuvad näitelaused. Kas Sõnaveebist keelenõu otsijale sobib eeskujuks pressiesindaja, kes polnud parvlaeva „Skarven“ tellimisest valmimiseni oma valdkonna termineid selgeks saanud, või pealiskaudne ajakirjanik, kes oma võhikluse ilma ette laotanud?

Merekeele nõukoja liige tüürimees Mairold Vaik kommenteeris EKI vastust „reisipraami“ kasutuse kohta: „Kui tekste ja neis sisalduvaid vigu kopeeritakse (toimetamata) veebiartiklist veebiartiklisse (kopeerimine ei ole ju teksti kirjutamine), siis seda tegevust ei tohiks käsitleda üldkeelde levimisena. Kui veebiartiklid oleksid tähistatud viitega originaaltekstile, oleks muidugi lihtsam, aga seda head tava paljuski ei järgita. Vigu sisaldava pressiteate avaldamist veebiportaalides kohendatud kujul peetakse (Sõnaveebi toimetajate poolt) originaalartikliteks ja lõpuks jääb mulje, et üldkeeles kasutataksegi“.

 

Õppevara

Tasub meenutada kolm aastat enne Sõnaveebi teket Wiedemanni keeleauhinna saanud merekeele nõukoja auesimehe kapten Uno Lauri intervjuud Sirbile[5]. Vastus küsimusele, millise sõna väärkasutus meedias teda enim häirib: „Esimene on muidugi praam. Inglastel oli ferry (parv), mis käis üle jõe või muud lühikest vahemaad. Siis, kui selle asemele tuli laev, nimetati seda ferryboat. Nüüd on boat sealt tagant ära kulunud ja jäänud on ferry (tänapäeval parvlaev).“

Sõnaveeb on loodud ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi ASTRA ning Euroopa Sotsiaalfondi meetme „kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toel.[3] Seepärast peaks selle õppevara koostajail olema ka vastutus sisu eest, ent seal leidub isegi praamlaev, mis on märgitud kõnekeelseks (meenutagem, praam juba on laev, s.t kaubalaev). Õnneks pole seni veel kiirpraami ühest mõne aasta tagusest Eesti Ekspressi artiklist. Ilusat ilma praamisõiduks Sõnaveebi tegijaile!

MADLI VITISMANN

Artikkel on ilmunud Sirbis

———

[1] Jaanus Kõrv. Üle 160 aasta ühenduse pidamist Hiiumaa ja mandri vahel. Paat & Merendus 2019, nr 56

[2] Madli Vitismann. „Praam nr 1“ – nimi muutus sõnaks. Meremees 2020, nr 2

[3] Reps: uus Sõnaveeb aitab meil kõigil oma keelekasutust parandada. Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 14. veebruar 2019 (https://www.hm.ee/et/uudised/reps-uus-sonaveeb-aitab-meil-koigil-oma-keelekasutust-parandada )

[4] Arvi Tavast. Taaskasutus on popp!“ Postimees, 25. märts 2019

[5] Madli Vitismann. Keelekapten Uno Laur. Sirp, 19. veebruar 2016

 

———

 

reisipraam

nimisõna laevatüüpi selle nimisõnaga nimetamiseks pole, sest praamile on keelatud reisijaid võtta

EKI ÜHENDSÕNASTIK 2020

et kindlal liinil sõitev autotekiga reisilaev

toodud on parvlaeva definitsioon

sünonüümid parvlaev ,praam

laevatüüpi pole olemas, nii pole sel ka sünonüüme

ru паром ,паромное судно

need on sõna parvlaev venekeelsed vasted, „reisipraami“ pole ka vene keeles

Saaremaa ja Hiiumaa vahel sõitev reisipraam.

Pole sellist sõna kirjalikus tekstis kohanud, aga sõnastik ei peaks keelevigu levitama.

Ahvenamaa valitsus tellis laevatehaselt reisipraami.

Tõlkeviga: 4. oktoobril 2007 ja 13. augustil 2009 olid selle parvlaeva ehitanud BLRT Grupi Leedu laevatehase ingliskeelsetes pressiteadetes „ferry“ ja venekeelsetes „паром“ (parvlaev), millest kontserni eesti keelde tõlgitud pressiteadetes sai „reisipraam“.

Tehnikadirektori hoole all on Tallinki nime all sõitvad kuus reisipraami, neli kiirlaeva ja kaks kaubalaeva. 

Ajakirjanik võinuks pigem tehnikadirektorit tsiteerida kui ise valesti kokkuvõtet teha. Lugupeetud kapten kindlasti ei nimetanud (kirjutis on dateeritav aastaisse 2004-2005), Tallinki parvlaevu „reisipraamideks“ ega ro-pax-laevu (ro-ro-passenger ship) „kaubalaevadeks“.

 

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here