Kolme mere algatusel on tähtis energia- ja transpordi ühenduste loomine. Kaitseministeerium toetab ligi 700 000 euroga Eesti ettevõtteid nutikate kaitsetööstustoodete arendamisel. Tartus jagasid seitsme riigi esindajad reservarmee parimaid praktikaid

0
88

FOTO: Vabariigi Presidendi Kantselei

 

President Karis rõhutas Davosis Kolme mere algatuse arutelul energia- ja transpordi ühenduste loomise tähtsust Euroopa julgeolekule.

President Alar Karis arutas 24. mail Davosi majandusfoorumi raames toimunud Kolme mere riikide presidentide paneelarutelul Poola riigipea Andrzej Duda ja Läti riigipea Egils Levitsiga, kuidas on sõda Euroopas selgelt välja toonud energia- ja transpordiühenduste loomise vajaduse, seda eelkõige julgeoleku seisukohalt, nii Kolme mere piirkonna riikidele kui kogu Euroopale. „Energiajulgeoleku kindlustamine ning ka näiteks tõrked teravilja tarnetes on näited sellest, millega meil tuleks taristu loomisel tegelda,” sõnas president Karis.

Arutelul nenditi, et paari nädala pärast Riias toimuv tippkohtumine võimaldab muutunud julgeolekuolukorrast lähtuvalt anda Aadria mere, Läänemere ja Musta mere piirkonna riikide koostööle uus tõuge taristu projektidele keskenduda. Tuleb luua uued ühendused, mis lähtuvad Euroopa muutunud julgeoleku olukorrast ja vajadusest aidata Ukrainat. Selleks on vaja ka erasektori investeeringuid ja välispartnereid, ainult riigieelarvelistest panustest ei piisa.

Kolme mere initsiatiivis osaleva kaheteistkümne riigi ühine huvi on meelitada uusi usaldusväärseid investeeringuid, et arendada ja luua Euroopa idapoolsel põhi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi ning taristut. „Kui Euroopa on läänest itta pigem hästi ühendatud, siis Euroopa idaosas on ühendused põhjast lõunasse peaaegu olematud. Meie piirkonnal on tohutu majanduslik potentsiaal olla ülemaailmne uuenduste ja nutikate lahenduste leviala,” sõnas Eesti riigipea.

Kolmandik Kolme mere algatuse riikidest piirneb otse Ukrainaga. „Meil tuleks kasutada iga võimalikku viisi, et aidata Ukrainal sõjajärgselt oma riiki üles ehitada,” lausus president Karis.

Kolme mere algatus (Three Seas Initiative, 3SI) on regionaalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

24. mai õhtul võttis Eesti riigipea majandusfoorumil osa arutelust, kus käsitleti maailma tipp-poliitikute, arvamus- ja äriliidritega Euroopa üleilmset rolli Venemaa agressiooni järel muutunud julgeolekuolukorraga maailmas. President Karis kohtus eile veel Armeenia presidendi Vahan Hatšaturjaniga ning Montenegro peaministri Dritan Abazovićiga.

 

 

 

Kaitseministeerium toetab ligi 700 000 euroga Eesti ettevõtteid nutikate kaitsetööstustoodete arendamisel

Kaitseministeerium toetab sel aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil osalenud seitsme Eesti ettevõtte uuenduslikku ja nutikat kaitsetööstustoote projekti.

Toetust saanud projektide hulgas on lahingujuhtimissüsteemiga ühilduv taktikaline andmevahetusplatvorm, infrapuna soojuskaamera arendus samaaegselt satelliitidele ja droonidele, suundmiini treeningsüsteem, segareaalsuse lahendus soomusmasinatele, erinevate platvormidega ühilduv gürostabiliseeritud optroonikasüsteem, universaalne konteinerlahendus saasteärastuseks, sõidukite ja seadmete pesemiseks.

„Üheksandat korda toimunud konkurss on igal aastal andnud meie kaitsetööstusele ekspordipotentsiaaliga uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid. Lisaks sellele toome iga toetatud projekti elluviimisel lisaraha tagasi ka meie majandusse,” lausus kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg. „Konkurss annab paljudele Eesti ettevõtetele esmase praktilise kogemuse uuenduslike kaitsetööstustoodete arendamisel. Lisaks aitab kaitseministeerium ettevõtetel Euroopa Kaitsefondist edasiseks tootearenduseks välisvahendeid kaasata ja edendab äridiplomaatiat, toetades ettevõtteid välisturgudele jõudmisel. Aastate 2013–2021 jooksul oleme toetanud kokku 41 projekti 3 miljoni euroga,” lisas Uudeberg.

Asekantsler Tiina Uudebergi sõnul on siin väga oluline kaitsetööstuse ja kaitseväe koostöö, sest parimate lahenduste väljatöötamiseks vajab kaitsetööstus kaitseväe ekspertide nõuandeid ja soovitusi. Samuti loob see hea võimaluse toodete testimiseks koos kaitseväega. „Meie jaoks on oluline, et oleksime kursis valdkonna uuemate lahenduste ja projektidega, mida saaksime vajadusel kasutada Eesti kaitsevõime tugevdamiseks,” märkis asekantsler.

Sel aastal esitati konkursile 11 taotlust 12 ettevõttelt. Projektide kogumaksumus oli 2,55 miljoni eurot ning kaitseministeeriumilt taotleti 1,13 miljonit eurot.

2022 toetust saanud projektide nimekiri

  • Wayren OÜ/Defencelab OÜ „Tactical Data Exchange Platform with Armoured Troops Awareness System Integration”
    Toetus 71 184 eurot, 45% projekti kogumaksumusest.
  • Hevi Optronics OÜ „Development of control electronics and software for gyrostabilized electro-optical systems”
    Toetus 74 655 eurot, 45% projekti kogumaksumusest.
  • Defensphere OÜ „Vegvisir Mixed Reality Situational Awareness System”
    Toetus 199 731 eurot, 45% projekti kogumaksumusest.
  • Milson OÜ „Directional Mine Training System”
    Toetus 15 156 eurot, 45% projekti kogumaksumusest.
  • SpaceIT OÜ „MilCaM: Multi-Sensor Thermal Infrared Camera for Satellites and Drones”
    Toetus 103 725, 45% projekti kogumaksumusest.
  • Bristol Trust OÜ „Universal Container”
    Toetus 200 000 eurot, 31% projekti kogumaksumusest.

Arendusprojektide konkurss on kaitseministeeriumi peamine tugi Eesti ettevõtete kaitseotstarbeliste toodete arendusele.

Konkursi eelarve on kuni 700 000 eurot. Maksimaalselt võib üks projekt toetust saada 200 000 eurot. Kaitseministeeriumi toetus ühele arendusprojektile on üldjuhul 25%, kuid olenevalt projekti potentsiaalist kuni 45% projekti kogumaksumusest.

Taotlusi hindas komisjon, kuhu kuuluvad esindajad kaitseministeeriumist, kaitseväest, sisejulgeolekuasutustest, Eesti majandusarengut suunavatest ametkondadest ja ülikoolidest.

 

 

 

Tartus jagasid seitsme riigi esindajad reservarmee parimaid praktikaid

24. mail toimus Tartus Kaitseväe Akadeemias esmakordselt Eestis Reservvägede foorum, kus arutati reservarmee toimimist ja parimaid praktikaid erinevates riikides.

Foorumil tutvustasid ajateenistuse ja reservarmee kontseptsiooni oma riikides Norra, Lõuna-Korea, Šveitsi, Iisraeli, Soome, Gruusia ja Ukraina esindajad.

„Rõõm on näha, et kõik olulised partnerriigid, kus kaitsevägi on samuti üles ehitatud reservarmee põhimõttel, said tulla ja osaleda sellel üritusel. Eriti oluliseks pean kindlasti Ukraina esinemist, kes jagas vahetuid kogemusi reservarmee tugevustest,” ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel.

„Teiste riikide kogemuste kuulamine on alati hea, et saada juurde ideid ja mõtteid oma ajateenistuse ja reservarmee veelgi paremaks muutmiseks,” lisas Abel. „Oluliste teemadena arutasime tööandjate kaasamist, reservväe väljaõppe taseme kvaliteedi kasvatamist õppekogunemiste läbi ning kõrgtehnoloogiliste relvade kvaliteetset õpet ajateenijatele.”

Reservvägede foorumil osalejad nõustusid, et sellist kogemuste vahetamist on kindlasti vaja ning kavas on jätkata edaspidigi regulaarseid kohtumisi.

Eesti riigikaitse tugineb reservarmee mudelile, mis tähendab, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused. Reservarmee on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitsevorm. Eesti on välja õpetanud üle 70 000 reservväelase ja neist ligi 25 000 on määratud kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri. Reservväelaste teadmisi ja õpitut kontrollitakse regulaarsete õppekogunemistega.

PRESIDENDI KANTSELEI / KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here