Kõrged elektriarved kägistavad haiglaid ja perearste. Presidendilossil üüratu elektriarve. Kallas Michali ettepanekust: see on soolo. Häda sunnil hakkasid eestlased energeetikuteks. ERR kärpis äreval ajal „Välisilma“ eetriaega

0
169

FOTO: Madis Veltman

 

Tavapärasest märksa kõrgemate elektriarvetega on hädas perearstid ja haiglad. Energiakandjate kallinemise tõttu hakkab haigekassa nõukogu kaaluma, kuidas tõsta tervishoiuteenuste hindu, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Kaks kuud tagasi valminud eriti energiatõhusas Nõmme tervisekeskuses töötab viis perearsti. Detsembrikuu arve oli neil üle 8000 euro, mis sisuliselt tähendab, et kümnendik haigekassalt saadud rahast läheb otse energiafirmale, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Detsembri elektriarve võttis perearst Eero Merilinnu sõnul jalad nõrgaks. Kui novembris oli perearstikeskuse elektriarve 1200 eurot, siis detsembri arve oli kuus korda suurem. Hoone ühe ruutmeetri üldkuluks on plaanitud maksimaalselt neli eurot, detsembris ületas ainuüksi elektrikulu seda kahekordselt.

Saadakse kokku ehitajaga, et leida mõni kokkuhoiukoht. Parkla ja hoone välisvalgustusest loobutakse, aga see Merilinnu sõnul suurt kokkuhoidu ei anna. Üheks võimaluseks oleks kokku hoida ventilatsiooni pealt, aga see pole koroonaajal mõistlik.

Lisa teenida on keeruline, sest visiiditasu perearst küsida ei tohi ja tasulisi tõendeid hoogtöö korras väljastada ei saa.

Põhja-Eesti regionaalhaigla detsembrikuine elektriarve lähenes pea poolele miljonile. „Kui juba november oli eelnevate perioodidega kahekordne, siis detsember võrreldes novembriga oli veel kahekordne. Kui ühikhindades rääkida, siis novembri keskmine hind oli umbes 13 senti ja detsembris juba 22 senti,“ rääkis PERH-i finantsjuht Taavi Gröön.

Kuigi kommunaalkulud moodustavad haigla eelarvest umbes 1,5 protsenti, siis tegu on Grööni sõnul olulise kulutõusuga. Samas puuduvad haiglal kiired võimalused oma energiatarbimist muuta.

Terviseminister Tanel Kiige sõnul vaadatakse haigekassa nõukogus üle järgmise perioodi tervishoiuteenuste loetelu aluspõhimõtted.

„Ehk hinnata seda, kas haiglate ja teiste tervishoiuasutuste rahastusmudel võtab arvesse oluliselt kallinenud elektri ja muid hindasid,“ ütles Kiik.

Ministri sõnul võib tulla kõne alla variant muuta tervisehoiuteenuste loetelu ka tagasiulatuvalt ehk selle aasta kohta tervikuna.

 

Presidendilossil üüratu elektriarve

Presidendilossi elektrienergia maksumus koos võrguteenusega oli detsembris 13 300 eurot ja 47 senti, millele lisandub veel käibemaks, vahendas uudisteportaali Delfi Ärileht.

1938. aastal valminud presidendi kantseleis on köetavat pinda ligikaudu 2300 ruutmeetrit. Kantslei kommunikatsiooninõuniku Mariann Sudakovi kinnitusel on hoone osaliselt ka elektriküttel.

Kuigi elektrienergia eest tuleb juba tasuda üle 13 000 euro, ei ole soojusenergia arve presidendilossi veel laekunudki.

„Energia, sealhulgas soojusenergia tarbimist oleme võimalusel vähendanud, näiteks abiruumides kütte vähendamisega,“ kinnitas Sudakov.

Vabariigi presidendi kantselei toetab vabariigi presidenti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

 

Kallas Michali ettepanekust: see on soolo

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas nimetaks sooloks erakonnakaaslase Kristen Michali ettepanekut maksta kasvanud energiahindade leevenduseks pensionäridele ja lastega peredele otse kätte paarsada eurot.

„See on puhas soolo,“ ütles Kallas Rahvusringhäälingu „Vikerhommikus“ vastuseks küsimusele, kas Michali ettepanek peegeldab Reformierakonna seisukohta või oli tema isiklik arvamus.

Kallas ütles ka, et ei imesta, kui varsti tuleb oma isikliku ettepanekuga välja ka Reformierakonna endine esimees Andrus Ansip.

Kriitikanooli jagus Kallasel ka koalitsioonipartneri Keskerakonna aadressil, mis käis välja oma ettepanekud energiahindade leevenduseks. Nii soovitas Keskerakond lühiajaliste meetmetena rakendada juriidilistele isikutele elektri võrgutasu täiel määral kompenseerimist, kõigile gaasitarbijatele korvata 50 protsenti arvest ja kodutarbijatele elektriarvest 50 protsenti.

Pikemaajalised meetmed oleksid kodutarbijatele päikesepaneelide paigaldamise hinnast 20 protsendikompenseerimine ja tõsta tuuleparkide rajamise kiirust.

„Keeruline on [Keskerakonnaga]. Meil oli esmaspäeval koalitsiooninõukogu ja seal meile neid mõtteid ei avaldatud. See tundub olevat võitlus inimeste tähelepanu eest meedias. Aga valitsus peaks rääkima ühel keelel ja häälel ning ei peaks võitlema poliitiliste punktide nimel. Peame säilitama kainet meelt,“ ütles Kallas.

Kallas lisas, et valitsus ei hakka 13. jaanuaril arutama Keskerakonna või ka opositsiooni välja käidud ettepanekuid, vaid kõne alla tuleb energeetika pilt laiemalt.

„Neid [Keskerakonna ettepanekuid] me arutama ei hakka, sest seda päevakorras pole. Detsembri lõpus leppisime kokku meetmed. Kohalikud omavalitsused, kes inimeste taotlusi vastu võtavad, osadest neist tuleb teadmine, et menetlus kulgeb kenasti ja kõik tööriistad on taotlemiseks loodud.“

Kallas väitis ka, et talle kirjutavad inimesed, et internetist on toetust lihtne taotleda, kuigi ajakirjandusest jääb mulje, et see olevat keeruline.

Peaminister lisas, et tal oli kõne Norra peaministriga ja jutuks tuli sealne toetussüsteem tarbijatele, mida on Eestis soovitatud kasutusele võtta.

„Norras kuuluvad kõik elektritootjad kohalikele omavalitsustele või riigile. Neil on lihtne tõsta ühest taskust teise ja teha ilma taotlusteta. Meil on elektritootjaid erinevaid,“ ütles Kallas.

Ta sõnas, et on kutsunud Eesti elektritootjad kohtumisele, et uurida, kuidas viimased saaks inimesi aidata.

 

 

Häda sunnil hakkasid eestlased energeetikuteks

Lõppeval nädalal said sada esimest klienti Tartus vastavalt oma avaldustele arvele energiahinna kompensatsiooni. Kokku maksti välja 15 000 eurot, väiksemad summad olid paar-kolmkümmend eurot, suurim 900 eurot.

Kui minu kodune elektriarve on e-postkasti jõudnud tavaliselt 5. kuupäevaks, siis seekord laekus see alles 10. kuupäevaks. Summa oli enamvähem selline, mida olen varem talvel maksnud, kui sisse on lülitatud põrandaküte pesuruumis ja WC-s. Sel hooajal pole ma põrandakütet kasutanud.

Kohalikele omavalitustele on antud raha ja süsteem, kuidas inimesed saavad taotleda kõrge elektriarve kompensatsiooni. Arvamused on vastukäivad: osa inimesi peab süsteemi arusaadavaks ja dokumentide täitmist internetis lihtsaks, teised kiruvad ülemäärast bürokraatiat.

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et ei poolda lauskompenseerimist, sest näiteks „tema vanemad tulevad omadega toime“. Postimehe hiljutine küsitlus näitas samuti, et paluja käe välja sirutamine on paljudele inimestele viimane võimalus. Kõige raskemas olukorras on eramajades või väikestes kortermajades elavad pensionärid, kelle elamine on elektriküttel. Mitmesajaeurone arve on hinnašokk.

Mäletan, kuidas aastaid tagasi tegi mu majandusajakirjanikust kolleeg selgitustööd, et elektriküte jääb paljudeks aastatakse kõige soodsamaks, kuna elekter on odav. Neid, kes lasksid korterist malmradiaatorid välja lõigata ja vanaraua kokkuostu viia, oli omajagu. Kolleeg on ammu manalateedel, kus soe pole oluline, aga tema pärijatel võib praegu olla probleeme.

Hinnatõusud on veel ees. Näiteks Viljandi kutseõppekeskus andis oma õppuritele teada, et jaanuarist lisatakse üüriarvetele elubokside elektriarve. Nii tahetakse anda signaal, et pidev võimsa lauaarvuti kasutamine pole enam OK ja noored peavad mõtlema energia kokkuhoiule.

Presidendilossi elektrikulu on muidugi tõsine asi, aga hullemad on need arved, mis laekuvad haiglatele ja perearstikeskustele.

Valitsus arutas lõppeval nädalal, kuidas energiahindu elanikkonnale paremini kompenseerida. Selles osas on Reformierakonna ja Keskerakonna arusaamad üsna erinevad.

Mind aga huvitab enam, kuidas me sellise olukorrani jõudsime. Eesti elektritarvidus olevat umbes 1600 megavatt-tundi ja tootmisvõimsus 2200-2400 megavatt-tundi. Kuidas oleme siis jõudnud sinnamaale, et mõistliku hinnaga elektrit ei jätku? Mul on suur kahtlus, et ummisjalu roheenergia poole tormates on Eesti mõnedki kaevud enne kinni ajanud, kui uued on valmis saanud.

Energeetikaekspert Sandor Liive arvas 14. jaanuari Postimehes, et energiaprobleem on kaablites, mis ei suuda nii palju särtsu transportida kui on vaja. Liive hinnangul on Balti riikides kogu aeg tootmist puudu 2000 megavatti. Kui oleks vaid rohkem ülekandekaableid!

Ent kasutamata reserve on siingi. Eestis on 300 megavatti tuuleparke, töös on vaid 150. Tootsi ja Liivi lahe tuuleparke hakati kavandama 2008-2009, aga neid pole siiani. Energiakriis võib anda kiirenduse tuumaelektrijaama plaani ellu viimisele.

Liive võttis olukorra kokku nii: lühiajaliselt tuleb riigieelarvest šokki leevendada, aga pikaajaliselt ei saa riigieelarvest kogu majandust kinni maksta.

 

 

ERR kärpis äreval ajal „Välisilma“ eetriaega

Eesti Rahvusringhääling (ERR) seisab silmitsi rahamuredega ja otsib kärpekohti. Halbade valikute ees seisnud uudistetoimetus otsustas välispoliitiliselt pingelisel ajal kulude kokkuhoidmiseks lüheneda saate „Välisilm“ eetriaega.

Teade eetriaja lühendamisest kõlas 10. jaanuari „Välisilma“ lõpus läbi saatejuhi Tarmo Maibergi suu: „Ja ongi kõik. „Välisilm“ jääb tänasest viis minutit lühemaks, sest meie saate jaoks pole rohkem finantsilisi ressursse.“

Otsus välispoliitika saadet kärpida tekitas küsimusi, sest tuli ajal, mil Venemaa on esitanud NATOle terve hulga nõudmisi, tekitades pingelise julgeolekukriisi, mida peetakse üheks teravaimaks Euroopas pärast külma sõja lõppu.

ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost selgitas Delfile, et ERR, sh uudistetoimetus on aastaid töötanud samade eelarveliste vahenditega ja otsinud lahendusi, kuidas teha piiratud võimaluste juures rohkem. „Paratamatult tuleb siin-seal piir ette ja tuleb teha korrektsioone,“ tõdes ta.

„Kasvavate kulude ja aastaid paigal seisnud finantseerimise juures võttis uudistetoimetus vastu otsuse teha saade viis minutit lühemaks, säilitades samas kõrged nõudmised saate sisule,“ tunnistas Samost. „Viis minutit on teles pikk aeg ja uudistetoimetuse soov on sisustada see parima professionaalse sisuga.“ Miks langes otsus just „Välisilma“ eetriaja kärpimise kasuks, jättis Samost täpsustamata.

Ta märkis, et sisukas ja mitmekesine välispoliitika saade eeldab välislähetustes käimist, et sündmusi päriselt mōista ja Eesti vaatajale arusaadavaks teha. „Välispoliitika kajastamist jätkab uudistetoimetus ka teleuudistes, veebis ja raadioprogrammides, seega ükski oluline sündmus kajastamata ei jää,“ kinnitas Samost. „Välispoliitiliste olukordade eskaleerumisel on uudistetoimetus jätkuvalt valmis operatiivselt tegutsema ja konflikte-olukordi ka süvitsi kajastama, sh välislähetuste ja erisaadete näol.“

Küsimusele, kas kärped võivad lähiajal tabada veel mõnda rahvusringhäälingu uudistetoimetuse saadet, jättis Samost vastamata. „Välisilm“ on ETV eetris kord nädalas esmaspäeviti.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here