Lahkus vabadusvõitleja Enn Tarto

0
158

Enn Tarto musta lindiga Eesti lipuga. FOTO: Mari Luud

 

18. juulil teatati Eesti poliitiku, vabadusvõitleja, Kaitseliidu auliikme ning Tartu linna aukodaniku Enn Tarto surmast (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021). Tarto oli üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid.

Tarto ülikooliõpingud jäid poliitilistel põhjustel 1971 katki, kuid ta omandas väga mitmekesise hariduse vangilaagrites.

Tartu 3. keskkooli kooliposte põrandaaluse Eesti Noorte Maleva liikmed levitasid 1956. aasta novembri algul Ungari ülestõusu ja Eestile vabadust nõudvaid lendlehti. Kaheksa poissi mõisteti kinni, Tartole määrati viis aastat vabadusekaotust. Poliitiliste kinniistujate hulgas oli ennesõjaaegse haridusega intelligente, kes hakkasid noortetulvale koolitusi korraldama.

Rühm Mordva laagrites omavahel tutvunud noori, Tarto nende seas, otsustasid võitlust jätkata, mis tõi teise vangistuse 1962-1967. Balti apell 23. augustist 1979 tõi Tartole kaasa kolmanda vangistuse 1983-1988. Kokku istus ta eeluurimisvanglates, laagrites ja türmis oma elust üle 14 aasta.

Vabaduses olles pidas Tarto töölise, kolhoosi töölise, ehitustöölise ja katlakütja ameteid. 1988-1990 oli Tartu Muinsuskaitse Ühenduse sekretär.

Enn Tarto oli õigusvastaselt represseeritute organisatsiooni Memento üks asutaja ja juhatuse liige 1989–1992; 2007 Eesti Memento Liidu juhatuse esimees. 1989– 1991 Paneuroopa Eesti Ühenduse president. 1990–1992 Eesti Kongressi liige. 1990– 1992 Eesti Kongressi Tartu büroo juhataja. 1990–1992 Eesti Komitee aseesimees ja kaitsetoimkonna esimees. 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige. 1992– 1995 Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees. 1993–2003 Kaitseliidu vanematekogu esimees. Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige (1992–2003). Neljal korral valiti Tarto Tartu linnavolikogu liikmeks.

Tarto oli üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (hiljem Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond) asutajaid. Ta kuulus Isamaaliitu ja alates 1999. aastast Rahvaerakonda Mõõdukad. 2005. aastal lahkus ta Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (Rahvaerakonna Mõõdukad uus nimi). Pärast seda oli parteitu.

Enn Tarto pälvis arvukalt teenete- ja aumärke nii organisatsioonidelt, Eesti riigilt kui välisriikidelt. 2000. aastal valiti Enn Tarto 20 sajandi saja suurkuju hulka.

„Oleme täna kaotanud suurmehe, kelle panus vaba Eesti olemasolusse on olnud hindamatu. Sest milliste mõõdikutega saab hinnata kogu oma elu pühendamist Eesti Vabariigi taastamisse ning riigi ülesehitamisse? Enn Tarto on 1990. aastast olnud ka tulihingeline Kaitseliidu toetaja ja eestkõneleja. Ta oli kümme aastat Kaitseliidu vanematekogu esimees ning on valitud meie organisatsiooni auliikmeks. Kaitseliidu nimel avaldan selle kaotuse puhul sügavat kaastunnet Ennu abikaasale, lähedastele ning kogu Eesti rahvale. Enn, puhka rahus,“ ütles Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi.

„Tartlane Enn Tarto on olnud vaimult ja tegudelt suur tartlane ja eestlane, kes on aastakümneid kandnud hoolt Eesti vabaduse eest. Ta oli Eesti vabaduse eestkõnelejaid nii siin kodumaal kui ka üle maailma – tema häält ja sõnumit on kuulnud auditooriumid, kelle ideaalideks on vankumatult olnud vabadus, inimõigused ja rahvaste enesemääramisõigus. Enn Tarto oli Memento Tartu osakonna esimees ja seeläbi aktiivne meie ajaloomälu ja Eesti riiklike murdehetkede mälestuste hoidja. Enn Tarto tuletas meile igapäevaselt meelde, et vabadus ei ole kingitus ja vabaduse eest tuleb seista igal silmapilgul ja igal südametuksel. Sellise vägeva mehena jääb Tartu linn ja Eesti Vabariik Enn Tartot igavesti meenutama. Puhka rahus, väsimatu töömees ja Tartu aukodanik Enn Tarto,“ sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here