LHV laenu toel rajatakse Kesk-Eestisse kaasaegne piimatööstus. Tööstussektori kindlustunne püsib tugev. Kolm levinumat põhjust, miks endiselt pangakontorit külastatakse, kuigi selleks vajadus puudub. TalTech käivitab koos Swedbankiga jätkusuutlikkuse ekspertide programmi

0
84

Paidesse rajatav Epiima tööstus hakkaks tulevikus selline välja nägema. FOTO: E-Piim

 

 

LHV laenu toel rajatakse Kesk-Eestisse kaasaegne piimatööstus

LHV Pank sõlmis laenulepingu Eesti suurima piimatootjaga E-Piim, millega toetatakse Paidesse uue piimatööstuse ehitamist kokku 34,5 miljoni euroga. Kavandatav investeering projekti kogumaksumusega ligikaudu 154 miljonit eurot suurendab E-Piima tootmisvõimsust ja konkurentsivõimet.

LHV osales projekti finantseerimises koos suurte rahvusvaheliste pankadega, pakkudes piimatootjale ka kodumaisel kapitalil põhinevat krediidiliini. LHV ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume sõnul on projektil lai ja pikaajaline mõju. “Piimatootmine on üks Eesti põllumajanduse alustalasid. Kvaliteetne toit on meie oluline ekspordiartikkel. Sellise tehase tekkimine Eestisse rahvusvahelise koostöö tulemusena on suure töö vili, mis mõjutab positiivselt kogu meie põllumajandust veel aastakümneid,” kommenteeris Nuume.

„Sõlmitud laenulepingud võimaldavad tehase tähtaegselt valmis ehitada, tunnustame LHV Panka väljakutserohke konsortsiumi tüüpi finantseerimismudeli väljatöötamise eest koostöös välispankadega, mille kogemus võib aidata Eestis ka tulevikus ambitsioonikaid projekte realiseerida,” kommenteeris E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Paidesse ehitatav uus tehas asendab osad vananevad tootmisrajatised ja laiendab märkimisväärselt olemasolevat tootmisvõimsust, lisades moodsa tootmisüksuse. Uues tehases hakatakse töötlema ühistu liikmetelt saadud piima suure lisandväärtusega piimatoodeteks, nagu kõvad ja poolkõvad juustud ning pastöriseeritud koor. Tehases hakatakse valmistama ka vadakupulbrit. Uue tehase töötlemismaht on kuni 1150 tonni piima päevas ja 85 tonni vadakukontsentraati päevas.

Muuhulgas toetab investeering kestlikku põllumajandust. E-Piim edendab oma ühistuliikmete ehk piimatarnijate seas kestlikku loomakasvatust. Lisaks rakendab E-Piim süsinikuneutraalse ettevõtte programmi, mille eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040 ja heitmete vähendamine 55% aastaks 2030, sealhulgas oma piimatarnijate hulgas.

 

 

 

Tööstussektori kindlustunne püsib tugev

Hoolimata kallinenud sisendhindadest ja ebakindlatest tarnetingimustest kasvatasid tööstussektori ettevõtted märtsis oma toodangumahtu 8%. Toodang suurenes nii töötlevas tööstuses kui mäetööstuses ja energeetikas. Kiirenenud hinnatõus on ettevõtete käivet suurendanud aga märkimisväärselt rohkem – müüdud tööstustoodangu väärtus oli märtsis koguni 30% suurem kui aasta varem. Seejuures oli kodumaise müügitulu kasv kiirem kui eksporditurgudel, mis on hästi kooskõlas ka üldise inflatsioonistatistikaga. Tugev märtsikuu kergitas ka esimese kvartali koondkasvu 4%ni.

Käesoleva aasta esimestel kuudel oli energiasektori toodang sooja talve tõttu veidi tagasihoidlikum kui mullu. Märtsis aga suurenes energia tootmine üle 20%. Kiiret kasvu ei põhjustanud siiski äkiline ilmastikumuutus, vaid madal võrdlusbaas. Eelmise aasta märtsis rakendatud lockdown’i meetmed vähendasid üleriigilist elektritarbimist ja nii tõi tänavune normaalse elektrikasutuse taastumine kaasa 89% elektri tootmise kasvu. Soojuse tootmine vähenes aastavõrdluses endiselt.

Töötleva tööstuse toodang on jõudnud uuele kõrgtasemele ehk nüüd võib öelda, et pandeemia aastatel kaotatud tootmismahud on tagasi tehtud. Kasv toimus kõikides suuremates töötleva tööstuse valdkondades, tugevaima panuse andis puidutööstuse toodangu suurenemine 9%. Maht vähenes enim farmaatsiatööstuses, kus pandeemia käigus tekkinud lisanõudlus on taandumas ja tootmismaht lähenemas taas kriisieelsele tasemele.

Vaatamata sellele, et sõda Ukrainas on kestnud juba rohkem kui kaks kuud ja tekitanud tööstustoormete turul paraja kaose, püsivad ettevõtjate hinnangud sektori väljavaatele positiivsed. Viimase kolme kuu jooksul (sh aprillis) läbi viidud küsitluse tulemustel pole kindlustunne sektoris muutunud – nõudlust on piisavalt ja kuigi olemasoleva tootmisvõimsuse rakendamine on veidi vähenenud, siis ettevaates nähakse, et hetkevõimekusest jääb nõudluse täielikuks rahuldamiseks pigem väheseks. Euroopas on tööstussektori kindlustunne veidi siiski vähenenud ja kõrgete sisendhindade püsides jõuab see reaktsioon tõenäoliselt ka meieni.

 

 

 

Kolm levinumat põhjust, miks endiselt pangakontorit külastatakse, kuigi selleks vajadus puudub

LHV on tuntud peamiselt digitaalse pangana ning pidanud alati oluliseks pakkuda võimalust oma rahaasju distantsilt ajada. Siiski on mõned levinud põhjused, miks endiselt pangakontori külastamisele aega kulutatakse, ent mille saaks edukalt kodust lahkumata ära teha.

Pangakaardi kättesaamine

Kliendiks saamine on LHV-s väga lihtne, sest konto saab avada kodust lahkumata e-tuvastust kasutades vaid kolme minutiga. Kohe peale konto avamist saab tellida mobiiliäpis või internetipangas ka pangakaardi, mis saadetakse sulle tasuta postiga koju. Uue võimalusena saab valida ka virtuaalkaardi, mis tähendab, et kaart ongi sinu nutiseadmes ja peale aktiveerimist ka koheselt kasutamiseks valmis. Ka oma kaardi PIN-koodi saad vajadusel vaadata mobiiliäpist või internetipangast.

Konto avamine lapsele

LHV-s on lapsele konto avamine imelihtne, sest seda saab teha mugavalt kodust lahkumata LHV mobiiliäpis või internetipangas. Konto võib avada lapsele kasvõi kohe peale tema sündi, kusjuures sageli lapsevanemad nii teevadki, et hakata varakult lapse tuleviku tarbeks raha koguma ja investeerima. Lapsekonto saab alla 18-aastasele lapsele mobiiliäpis või internetipangas avada tema esindusõigusega vanem, kes on LHV Panga klient ja Eesti kodanik või resident.

Konto avamine ettevõttele

Alates eelmisest sügisest saab LHV-s tänu e-tuvastusele ka ettevõttele kodust lahkumata konto avada. Mobiiliäpis või internetipangas ettevõttele konto avamiseks peab ettevõtte esindaja olema LHV Panga klient. Kui ettevõtte omanike struktuur on lihtne ja tegevusala selge, saab konto avatud loetud minutitega täiselektrooniliselt ning klient saab kohe pangateenuseid kasutama hakata. Kui ettevõttel on aga keerulisem omanike struktuur ja pangal on vaja põhjalikumalt ärist aru saada, vaatab pangatöötaja esimesel võimalusel konto avamiseks vajalikud andmed üle ja saadab positiivse otsuse korral e-lepingu digiallkirjastamiseks.

 

 

TalTech käivitab koos Swedbankiga jätkusuutlikkuse ekspertide programmi

Tallinna Tehnikaülikool ja Swedbank loovad koostöös jätkusuutlikkuse eksperdi koolitusprogrammi, mille eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel toime tulla rohepöörde väljakutsetega ja tõsta nende konkurentsivõimet.

13. septembril algavas neljakuulises täiendusõppeprogrammis asuvad õppima kuni kakskümmend tulevast jätkusuutlikkuse valdkonnajuhti.

Uue koolitusprogrammi lektoritena astuvad ülesse mitmed hinnatud valdkonna koolitajad ning tippjuhid nagu rahvusvaheliselt hinnatud kliimamuutuste ekspert Christophe Sturm, Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Erkki Karo ja KPMG Eesti ESG aruandlusnõustaja vandeaudiitor Siim Kannistu. Jätkusuutlikkuse eksperdi programmi sisujuht on TalTechi ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise dotsent Merle Ojasoo.

Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg rõhutas projekti unikaalsust. “Koolitusturul on puudu praktilistest koolitustest, kus õpitakse toime tulema rohepöörde ja keskkonnasäästu väljakutsetega. Ettevõtte jaoks tähendab see tervet juhtimiskultuuri muutumist, puudutades nii arendustegevusi kui tootmisahelate juhtimist ja mõjutades kõiki tugiüksusi,” lausus ta.

LGV GROUP / MARTHI LEPIK / KRISTO AAB / TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here