Meedia: Soome ja Rootsi teatavad NATO-ga liitumise otsuse mai keskel. Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga liitumist. Kui palju läheb NATOga liitumine Soomele maksma? Venemaa kaudu Eestisse saabuvate põgenike hulk suureneb sõja venides. Eesti ettevõte ja vabatahtlikud varustavad Ukrainat kuulivestidega. Ukraina põgenike lapsed saatsid Eesti jalgpallurid mänguplatsile

0
76

Ukraina põgenike lapsed saatsid jalgpallimeeskonnad mängule. FOTO: ERR

 

 

Meedia: Soome ja Rootsi teatavad NATO-ga liitumise otsuse mai keskel

Soome ja Rootsi plaanivad oma võimalikust NATO-ga liitumise otsusest koos teada anda mai keskel, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

lltalehti teatel on Rootsi valitsus teinud Soomele ettepaneku, et riigid peaksid valima ühise päeva, mil annaksid märku võimalikust valmisolekust NATO-ga liituda. Lehe andmetel oleks see päev 16. maiga algaval nädalal, mil Soome president Sauli Niinistö teeb riigivisiidi Rootsi. Iltalehti andmeil on selle riigivisiidiga seoses või samaks nädalaks eraldi plaanis Soome ja Rootsi riigijuhtide kohtumine, kus saaks välja öelda riikide võimaliku valmisoleku NATO-ga liitumiseks.

Soome valmisolek taotleda kiiresti NATO liikmestaatust on lehe andmetel juba mõjutanud Rootsi valitsust, et ka see oleks valmis NATO liikmeks astumiseks. Ajalehe andmetel on Rootsi valitsus palunud Soomel oodata, kuni rootslased annavad teada oma valmisolekust NATO-ga liituda.

Rootsi ajaleht Expressen kirjutas, et on saanud Iltalehti infole kinnituse Rootsi valitsusallikatelt. Expresseni sõnul on riikide vahel kokkulepe. Asjaolu, et Soome ja Rootsi teataksid oma NATO otsuse koos, eeldaks riikidelt liikmelisuse osas ühele järeldusele jõudmist.

 

 

 

Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga liitumist

Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist, selgus valitsuse julgeolekuraportist, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Raportis tõdetakse, et kui Soome ei liituks NATO-ga, väheneks riigi võimalused oma julgeolekut tagada. Venemaa agressiooniga Ukrainas muutunud julgeolekukeskkond nõuab ka Soomelt senise julgeolekupoliitika üle vaatamist, ütles välisminister Pekka Haavisto. Haavisto juhtis välis- ja julgeolekupoliitika ekspertide toimkonda, kes raporti koostasid.

Kaitseminister Antti Kaikkonen rääkis samal pressikonverentsil, et ehkki sõjaline olukord Soome piiridel on rahulik, peab riik valmistuma võimalikeks väljakutseteks.

Soome valitsus võttis vastu julgeolekukeskkonna analüüsi ning esitas selle parlamendile. Julgeolekuraportis öeldakse, et Venemaa invasioon Ukrainas on tugevalt muutnud Soome julgeolekuolukorda.

Soome valitsus tunnistab raportis, et kui esitatakse avaldus NATO-ga liitumiseks, tuleb valmistuda pingete kasvuks piiril Venemaaga. Samas rõhutab valitsus, et püüdleb endiselt heade töösuhete hoidmiseks Venemaaga.

Raporti kohaselt nõuaks NATO-ga ühinemine Soome kaitse-eelarve suurendamist 1-1,5 protsendi võrra.

Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt rõhutanud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel.

Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet teatas, et peaminister Magdalena Andersson pooldab riigi ühinemist alliansiga, kuid Andresson keeldus seda väidet kommenteerimast ja viitas mai lõpus valmivale analüüsile, mille alusel saaks erakonnad otsuse teha.

Soome valitsuse raporti kohaselt võimaldaks Soome ja Rootsi üheaegne astumine NATO-sse paremini valmistuda ja tõrjuda sellele järgnevat Venemaa reaktsiooni.

Soome valijate enamik on pärast 24. veebruari, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, asunud alliansiga liitumist pooldama ning väidetavalt on juba ka üle saja Soome parlamendiliikme väljendanud toetust alliansiga ühinemiseks. Eduskunnas on 200 liiget.

 

 

 

Soome valmistub kiirenevas tempos NATO-ga ühinemiseks

Soome liigub üha kindlamalt NATO poole: parlamendi kaitsekomisjoni juhiks saab NATO-meelse Kokoomuse juht Petteri Orpo. Soome meedia arvutab aga juba kokku NATO-ga kaasnevaid kulusid, mis pole eriti suured, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Eduskunta kaitsekomisjoni liikmed käisid Rootsis ja andsid rootslastele selge signaali, et Soome otsus NATO kasuks on sama hästi kui tehtud. Parlament otsustas teha ümberkorraldusi ka NATO-arutelus väga tähtsat rolli omavas kaitsekomisjonis. Hiljuti lahkunud Ilkka Kanerva asemel saab komisjoni esimeheks Kokoomuse juht Petteri Orpo.

Soome vaatlejate sõnul on harukordne, et erakonna esimees on ka parlamendikomisjoni juht. Kokoomuse fraktsiooni esimees Kai Mykkänen aga selgitas, et eesmärk on kasutada kogu oma mõjuvõimu, et NATO-ga liitumise protsess edukalt lõpule viia. Kokoomus on Soome NATO-sse astumist toetanud juba alates 2006. aastast.

Samas lahkub parlamendi kaitsekomisjonist endine Perussuomalaiste erakonna liige Ano Turtiainen, kes on kindlalt NATO-ga liitumise vastu.

Soomlased on läbi arvutanud ka selle, kui palju alliansiga liitumine maksma läheb. Kaitseasjatundjad on ajalehele Helsingin Sanomat öelnud, et see tooks aastas lisakulusid 1-1,5 protsenti Soome kaitse-eelarvest. Selle aasta kaitse-eelarve on veidi üle viie miljardi euro, nii et NATO peale kuluks 50 kuni 75 miljonit eurot. Ka parlamendile esitatud analüüsis tõdes, et NATO-ga liitumine rahaliselt suurt pingutust ei nõuaks.

NATO riigid on kokku leppinud, et kaitsekuludeks läheb vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Soome kaitsekulud on praegu 1,96 protsenti SKP-st ja lähiaastatel see kasvab. Peamine põhjus on uute hävituslennukite ja ka laevade ostmine. Need hanked mõjutavad Soome kaitse-eelarvet kuni 2031. aastani.

NATO-s arvutatakse kaitsekulusid veidi teisiti kui praegu Soomes ehk kaitsekulutuste hulka loetakse ka sõjaväepensionid, sõjaliste kriisiohjamis-operatsioonide palgakulud ja osa piirivalvekuludest. Soome rahandusministeeriumi hinnangul suurendaks nende kulude lisamine kaitseelarve osakaalu SKP-s kohe 0,2 protsendipunkti võrra.

Kauppalehti märgib oma juhtkirjas, et liikmesriigi kulutused koosnevad otsestest kuludest nagu näiteks osalemine NATO ühises eelarves ning esindajate saatmine NATO sõjalistesse juhtimis-struktuuridesse. Uut NATO taristut, nagu näiteks baase, ei ole lehe hinnangul tarvis rajada.

Arvestada tuleb aga ka kaudsete kuludega: näiteks sellega, et liitumisprotsess toob kaasa Soome ja Venemaa suhete pingestumise. Venemaa on juba mitmeid ähvardusi loopinud, nii et ka parlamendile esitatud analüüsis tõdetakse, et Soome peaks end kindlustama ulatusliku mõjutustegevusega kaasnevate ohtude vastu ja arvestama pingete kasvamisega Soome ja Venemaa vahelisel piiril.

Soome kaitsevõime põhineb suuresti ulatuslikul reservil ja ajateenistusel, mis on odavam kui sama võimekusega kutselise armee ülal pidamine. NATO riikidest on vaid vähestel palgakulude osakaal kaitse-eelarves nii väike kui Soomel.

Helsingin Sanomat toob näiteks, et Portugalis läheb 64 protsenti kaitse-eelarvest personalikuludeks, Soomel vaid 32 protsenti.

Seda, kui palju tuleks sõjaväelasi juurde palgata, on raske hinnata: tõenäoliselt on vaja NATO ühise väejuhatuse koosseisu saata 80-100 inimest, kellest osa on tsiviilisikud.

YLE küsitletud asjatundjad lisasid, et NATO-ga liitumine looks Soome ohvitseridele uusi karjäärivõimalusi ja see võib personalivajadust mõjutada. Nagu ka see, kui NATO operatsioonide arv suureneb ja nii mõnedki ohvitserid hakkavad neis osalema.

 

 

 

Venemaa kaudu Eestisse saabuvate põgenike hulk suureneb sõja venides

 

Aina rohkem sõjapõgenikke saabub Eestisse Venemaa kaudu. Nad moodustavad kõigist põgenikest kolmandiku ja on valdavalt Eestist läbisõidul. Peamiselt on tegu okupeeritud Donbassi piirkonna elanikega, kes Ukraina kaudu liikuma ei pääse. Enamik neist ei plaani Eestisse jääda, kuid vajab hingetõmbeaega ja suunamist, kirjeldas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinna bussijaamas seisid kõrvuti kaks liinibussi – Varssavi oma viib peamiselt Venemaalt saabunud Ukraina sõjapõgenikke Eestist ära, Peterburi oma toob neid juurde. Baltic Shuttle’i bussijuht Dmitri ütles, et 20-30 ukrainlast tuleb iga reisiga.

33 000 seni Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikust 10 000 on tulnud Venemaa kaudu. 25. aprilli varahommikul Tallinnasse saabunud Donetski oblastist pärit pere rändas kolm päeva Venemaal, kuni Eestisse jõudis. Nendega koos reisis veel paarkümmend põgenikku. Nagu enamik Venemaa kaudu saabunuid, ei plaani nemad Eestisse jääda.

„Meil on väike laps. Tüdruk on nelja-aastane. Oleme väsinud – kolm päeva reisil. Kui saaks paar päeva hinge tõmmata, siis kogume jõudu. Oleme päris väsinud – moraalselt ja füüsiliselt,“ rääkis Ukraina sõjapõgenik Juri Radin.

Bussijaam on tööle võtnud Hersonist pärit Olga, kelle ülesanne on aidata sõjapõgenikel leida vastuseid küsimustele. Olga ettevõte müüs neti kaudu Hersonis kontoritehnikat, nüüd on ta põgenike abi korraldaja Tallinna bussijaamas.

„Tuleb aru saada, mida inimene vajab – kas ta tahab siia jääda? Inimesed on tihti hirmunud, ei suuda selgelt väljenduda. Neid tuleb aidata ja aru saada, mis nendega edasi teha,“ rääkis Olga.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on Venemaa kaudu saabuvate põgenike hulk hakanud sõja venides suurenema. „Kui sõja alguspäevil oli peamine suund Läti kaudu Eestisse või siit edasi Soome ehk siis ületades EL-i sisepiire, siis nüüd oleme näinud, et suurem hulk inimesi on saabumas ületades EL-i välispiire,“ rääkis peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev.

„Kui räägime ennekõike idapiiri ületamisest, siis tõepoolest on siin mõtteid. Et ei pea inimesed käima läbi Tallinnast või muudest linnadest – võiks olla võimalik inimesi ka otse piiripunktist kusagile mujale, näiteks Varssavi, saata. Aga siin ei ole veel konkreetseid kokkuleppeid,“ rääkis hädaolukorra lahendamise üldstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Mari Tikerpuu.

Põgenike arv ja teekond sõltub sõja käigust Ukrainas, tõdes PPA esindaja. Kui ida pool Dnepri jõge lahingud ägenevad, on oodata rohkem kodudest minemapeletatud inimesi Venemaa kaudu, kui sõda kogub hoogu läänes, saabuvad põgenikud rohkem üle Euroopa Liidu sisepiiride.

 

Otepää vald pole mahutanud sõjapõgenikest lapsi kooli ega lasteaeda

Põgenike osakaal Otepää vallas on üks Eesti suurimaid ja nii jääb sealsetele põgenikele väheks nii tööd kui ka kooli- ja lasteaiakohti. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul tuleb hiljemalt sügiseks siiski kõikidele alaealistele sõjapõgenikele koht õppeasutuses tagada.

Otepää vallas on praeguseks sõjapõgenikke kaheksa protsenti valla elanikkonnast, mis tähendab, et põgenike osakaal on seal üks Eesti suurimaid. Kuigi osa põgenikke plaanib pikaajalise majutuse mõnes suuremas linnas leida, on ka neid, kes sooviksid jääda ühte piirkonda paigale. Kõigile saabujatele ei ole väikses vallas aga ei tööd ega koolikohti.

„Ma pakun, et siin keegi ei vii last kooli, sest ma saan aru, et kohti ei ole,“ ütles sõjapõgenik Natalka.

„Otepääl on 350 inimest esmamajutusel ja nendest sada on alaealised. Kui täna Otepää valla kooli ja lasteaiakohti vaadata, siis neil ei ole seal tõesti vabu kohti. Ma peale Otepää näite ei oskagi öelda, kus oleks nii teravalt tulnud välja, et on palju lapsi üldse teenuseta,“ rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld.

Haridusteel laste toetamine erineb riigi eri piirkondades. Kui suuremates linnades saavad õpilased koolist abi ja toetust ka distantsõppel õppides, siis Otepää lähistel praegu veel riigi pinnal ööbivad ukrainlased õpetavad enamasti lapsi ise. „Siin neil on õpe veebis. Kaasas on vihikud, raamatud ja siin vaikselt õpivad emaga. Õpetajad saadavad infot ja veebilehekülgi, kust saaks õppida ja ongi kõik,“ rääkis Jelena.

Kuna lapsevanemad peavad lastega ajutistes majutusasutustes olema, on ka töö leidmine niigi väikses piirkonnas keerulisem. Leidmata töö tõttu jääb probleemiks alalise elukoha leidmine, mida vallavanem peab aluseks koolikoha pakkumisel.

„Kui tööandja on andnud neile elukoha näiteks või nad on ise leidnud elukoha ja kirjutanud ennast meie elanikuks, siis nemad on saanud ka kooli ja lasteaeda. Hotell ei ole püsieluruum. Neil ei ole püsivat elukohta meie territooriumil ja meile ei maksa keegi koolikoha raha kinni,“ rääkis Otepää vallavanem Jaanus Barkala.

„Põhihariduses on koolikoha pakkumise kohustus siiski olemas kohalikul omavalitsusel. Isegi kui nad ei ole sinna rahvastikuregistrisse kantud, siis kooli nad ikkagi peavad saama. Ka need lapsed, kes siin Tallinnas elavad laeva peal, saavad Tallinna linnalt koolikoha. Riik kompenseerib ikka nii lasteaiakoha kui ka koolikoha. Lapsevanem ei saagi ju kunagi tööle, kui ta laps lasteaeda ei saa, et see on ju ka surnud ring,“ rääkis Põld.

Ta lisas, et hiljemalt sügiseks tuleb kõikidele sõjapõgenikele koolikoht tagada. Kui praegu Otepääl elavad põgenikud soovivad jääda samasse kohta, tuleb tema sõnul sinna kooli- ja lasteaiakohi juurde luua.

 

 

 

Eesti ettevõte ja vabatahtlikud varustavad Ukrainat kuulivestidega

Sõjavarustuse ja abi saatmine Ukrainasse on järjest keerulisem, kuna vabatahtlikud väsivad ja vahendeid napib endalgi. „Aktuaalne kaamera. Nädal“ käis külas ühel ettevõttel ja ühe MTÜ vabatahtlikel, kes materjali- ja tööjõunappusele vaatamata varustavad Ukrainat kuulivestidega.

Aktsiaseltsile Year on tuntust ja tunnustust toonud meeste ja naiste ülerõivad, mille õmblemine pandi kuu aega tagasi pausile, et hakata valmistama kuulivestide ümbriseid Ukraina kaitsjatele. Tellijalt palve kätte saadud, pidi kohe tööle hakkama.

„Mul oli kaks tundi aega, et mõõdud ja lõiked paberi peale valmis saada. Ja siis öötundidel ma joonistasin neid ja arvutasin, konstrueerisin valmis. Järgmine päev tulid juba kaks esimest mudelit, et aru saada, kui palju on töömaht, kuidas istuvus ja kuidas kõik sobib,“ rääkis AS Year tootearendus- ja projektijuht Anneli Väli-Hannus.

Sobima peab ka materjal, millega varustab tellija. Mantliteks kasutatav riie siin ei sobi. „1000 teenrit on selle materjali tõmbetugevus. See on – ma ei oska millegagi võrrelda – väga tugev. Aga on omadused: vettpidavus, hingavus ja mis on väga oluline omadus, see materjal on kaetud spetsiaalse kihiga, mis on paralüseerib öövaatlusvõime näha soojust seal taga,“ kirjeldas AS Year juhatuse liige Margus Metsküla.

Ettevõte, milles töökäsi muidu viis paari, oleks plaani järgi suutnud paari päevaga valmis saada 30 vesti. Vabatahtlike abiga, keda tuli ka Ukrainast, õmmeldi talgute käigus 95 vesti. „Ukrainast põgenema sunnitud naised läbi siin õmblemise toetavad oma kodumaale võitlema jäänud mehi. Ja kaitstes nende elusid,“ sõnas Metsküla.

MTÜ Pariisi Moto ei saa oma veste Yearilt, vaid ostab need mujalt. Metalliettevõtetega koostöös pannakse vesti sisse spetsiaalne Ardoxi metall, mida kasutatakse näiteks laevaehituses.

„See on painutatud, see esimene plaat. Siis nad tulevad meie juurde, paneme neile peale killukaitse, taha pehmenduse amortisatsiooniks. Ja siis nad lähevad juba vestide sisse. Vestid on tänasel päeval see, mille peale meil kõige rohkem raha kulub,“ selgitas vabatahtlik Raivo Olev.

Niisama ehku peale vabatahtlikud ei tegutse, sest Ukraina sõjakoldes käidi metallplaate katsetamas, pärast mida lisatigi vestidesse ka killukaitse ja pehmendus. „Regulaararmee lubas meil kasutada oma laskepaika. Sõitsime sinna, panime oma plaadid-asjad valmis, mõõtsime kaugused täpselt välja, kasutasime erinevat laskemoona, nii soomust läbistavaid kui ka süüte-, kõike, mis neil saada oli. /…/ Olime lausa üllatunud, et need nii võimsad on,“ rääkis vabatahtlik Martin Tanning.

Meeste sõnul saab lähiajal Ukrainasse kokku saadetud umbes 1000 kuulivesti. Ühtlasi viiakse järgmisel korral sinna annetustena saadud kiirabi- ja maasturautod, droonid ja veel vajalikku.

 

 

 

Ukraina põgenike lapsed saatsid Eesti jalgpallurid mänguplatsile

Mitme Lääne-Harju vallas elava sõjapõgenikust lapse jaoks oli 24. aprill eriline, kuna nad sammusid Eesti jalgpallurite käe kõrval FC Flora ja FC Levadia mängu avatseremooniale, kirjeldas Rahvusringhääling (ERR).

Tuulisele ilmale vaatamata osalesid paarkümmend Ukraina last FC Flora ja FC Levadia mängu avatseremoonial. Vanemad lapsed kandsid lippe ja väiksemad sammusid mängijatega käsikäes. Saša jaoks oli päev väga eriline. „Selline tunne on nagu ma ise mängiksin ja see on väga lahe,“ ütles ta. Saša elab emaga Lääne-Harju vallas. Ema sõnul meeldib poisile jalgpall väga.

„Suurema osa ajast ma olen tööl, aga nädalavahetustel proovime välja minna. Tahtsime midagi vaatama minna. See on esimene üritus, kuhu läksime. Lapsel on hea meel, sest ta mängis Ukrainas ka jalgpalli ja kui ta nägi suurt staadionit ja jalgpallionusid, siis oli ta kirjeldamatult õnnelik. Ja nüüd ta saab väljakule, seda ootas ta kaua,“ rääkis Irina.

Lääne-Harju vallas elab umbes 250 Ukraina sõjapõgenikku. Valla koolides ja lasteaedades käib pea 60 last. „Kõik põgenikud, kes tahavad, on saanud tööle ja lapsed on saanud koolidesse-lasteaedadesse. Elu on hakanud toimima, nad hakkavad olema juba nagu meie tavalised ühiskonnaliikmed,“ ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Ettepanek, et sõjapõgenikud saavad osaleda jalgpallimängul, tuli vallavanema sõnul meeldiva ehmatusena. Idee algataja, Flora kogukonnajuht loodab, et edaspidi kaasatakse põgenikke ka teistele spordialadele.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here