Estonia merepõhja uuringuteks tehti eriline merekaart

0
273

„EVA 316“ enne väljasõitu Hundipea sadamas. FOTO: Madli Vitismann

 

Eesti ajakirjanikele tutvustati „Estonia“ hukupaigas tehtavate uuringute korraldust enne teeleasumist laeval „EVA 316“. Ettevalmistuste hulgas on ka just selleks tehtud merekaart.

Kõik ei mahu

Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas selgitas, kes ja kuidas pääseb uuringuid nägema või üldse laevale. Nii Rootsi kui ka Eesti poolt võeti „EVA 316ga“ kogu 8. juulil alanud uuringuperioodiks kaasa üks omaste esindaja ja üks ajakirjanik. Eestis valisid omaksed end esindama eksperdi, hüdrograaf Peeter Ude. Rootsi pääsenuid ja hukkunute omakseid esindab Rolf Sörman. Ainus Eesti ajakirjanik pidi olema dokumentalist Eesti Rahvusringhäälingust, kuid suvisel puhkusteajal osutus see võimatuks ning Eesti ajakirjandust esindab Madis Veltman Postimehest, kel tuleb kogutud materjali jagada ka teistele ajakirjandusväljaannetele.

Erireisiga „Kindral Kurvitsal“ saavad õnnetuspaika minna kirikute esindajad ning kaks teleajakirjanikku igast riigist, kel on samuti kohustus kogutud materjali teistele väljaannetele jagada. Eesti, Soome ja Rootsi OJKde kokkuleppel asuvad laevale Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ajakirjanikud. Palvuse viib 9. juulil „Estonia“ hukupaigas läbi EELK piiskop Tiit Salumäe, Rootsist teenib seal piiskop emeritus Tuulikki Koivunen Bylund, Soomest piiskop emeritus Kaarlo Kalliala ja õpetaja Eija Kalliala ning Lätist piiskop Einars Alpe. On võimalik, et mõni ajakirjanik jõuab tseremooniat jälgima ka mingi muu laevaga.

 

Suure ja väikese koostöö

Stockholmi Ülikooli uurimislaev „Electra af Askö“ on küll võimekas, aga nii väike, et saaks järjest merel olla kõige rohkem kolm ööpäeva. Seepärast on Eesti uurimislaev „EVA 316“ ühtlasi ka ekspeditsiooni emalaev, mis peab „Electrale“ merel andma kütust, vett ja muud varustust ning võtma vastu reovee ja jäätmed. Seepärast täidetakse Transpordiameti mitmeotstarbelise laeva „EVA 316“ avar ahtritekk konteineritega, et kümnepäevasel ekspeditsioonil millestki puudust ei tuleks. Kahe laeva koostöös tuleb ette ka sõite nende vahet ning laevalt laevale laadimist, mistõttu harjutati „EVA 316“ tekil enne väljasõitu „vigastatu“ ärasaatmist kopteriga ja tehti õppus „inimene üle parda“ kiirvalvepaadiga.

„Vigastatu“ ootab juba laevatekil. Ekspeditsiooni ajal tekil niipalju ruumi ei ole, siis on seal konteinerid. FOTO: Madli Vitismann

 

Pinnaltpäästja on „vigastatu“ kopterile vintsimiseks päästekorvi pannud ja saadab korvi teele. FOTO: Madli Vitismann

 

Lahendada tuli probleem, et laeva asukoha väga täpseks määramiseks on vaja internetiühendust, aga avamerel tavaliselt mobiililevi pole. Selleks loodi kogu eeluuringu ajaks datalink laeva ja maismaa suundantennide vahel. Laeval olev suundantenn valib kahest Soome ja ühest Eesti suundantennist kõige tugevama ja kvaliteetsema levialaga suundantenni ning kohapeal ehitatakse datalingile wifi leviala, mis võimaldab ühendust kiirusega 20 MB/s.

Paraku oli päev enne väljasõitu tolli kinni jäänud 3D skanner, mille kohta tuli tollidokumendid uuesti vormistada, ning Kanada spetsialistide pääs Põhja-Ameerikast Helsingi kaudu Tallinna osutus äsja uuesti karmistunud Soome piiriületusreeglite tõttu võimatuks ja tuli uus teekond plaanida. Nii võib keegi ja miski laevale ka pärast väljasõitu järele jõuda ning uuringuetappe tuleb selle järgi järjestada.

Kui üldsus ootab eeskätt allveeroboti tehtavat videot vrakist, siis selle kohta lausus Rene Arikas, et esmalt tehakse kindlaks, kui hea on nähtavus vee all ja alles siis tuuakse allveerobot kohale.

 

Eriti täpne merekaart

„EVA 316“ on „Electrast“ võimekam ka dünaamilise positsioneerimise poolest. See tähendab, et laev suudab märgitud punktis paigal seista – see on vajalik mitmesuguste aparaatide täpseks tööks.

Kui tavaliseks laevasõiduks avamerel pole tähtis, kas kiilu all on 70 või 80 meetrit, sest sügavust on igal juhul piisavalt, siis uuringuteks laevahukupaigas on tähtis iga meeter. Seepärast valmistasid Transpordiameti kartograafid uuringutel kasutamiseks laevahukupaiga piirkonnast eriti täpse merekaardi. Kaart on eriväljaanne mõõtkavaga 1:30 000 ning koostatud Eesti ja Soome transpordiametite andmete põhjal. Nii üksikasjalikul kaardil on näha, et „Estonia“ hukupaigas pole merepõhi tasane, vaid sügavuste vahe selles piirkonnas on kohati enam kui paarkümmend meetrit.

Rene Arikas näitab ajakirjanikele uuringuteks valminud merekaarti. Kaart on valge, sest sellel pole maismaad, on ainult sügavusnumbrid ja samasügavusjooned. FOTO: Madli Vitismann

 

„EVA 316“ ülesanne on ka hoiatada teisi laevu, et nad täpsust nõudvate uurimistööde ajal sellest piirkonnast eemale hoiaksid, sest kasutatavad aparaadid on tundlikud ja ka väga hinnalised.

MADLI VITISMANN

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here