Mikkeli muuseumis näeb Jüri Arraku varasemat loomingut

0
64

Jüri Arrak. Nägu. 1972. Margus Punabi kogust.

 

18. septembril avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid”, mis tutvustab Jüri Arraku varase loomeperioodi teoseid kuuest erakogust. Teoste seast leiab ka varem eksponeerimata taieseid. Näituse kuraatorid on Aleksander Metsamärt ja Tõnis Tatar, kujundaja Peeter Laurits.

Näitusel saab tutvuda Arraku loominguga 1960. aastatest 1970. aastateni ‒ perioodiga, mida iseloomustavad kunstniku otsingud ja eksperimendid sulaaja avangardi kontekstis. „See oli ühtlasi aeg, mil uued mõttevoolud ja kultuuritegelaste tihe omavaheline läbikäimine innustas looma ja eksperimenteerima kunstiga, mis liikus toonase publiku maitse piiridel,” kirjeldab üks kuraatoritest Aleksander Metsamärt, lisades, et tegemist on Arrakule omase kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud tema sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.

Arraku loomingu esimest kümnendit iseloomustavad mitmesuunalised vormilised otsingud. Stiililisteks märksõnadeks olid abstraktsionism, sürrealism ja uusrealism (nouveau realisme), kuid kunstnik tõrkus ühelegi voolule truudust vandumast. Järsk pööre leidis aset 1970. aastal, kui kunstnik kujundas esimeseks isikunäituseks valmistudes välja ehtarrakliku nn plahvatavate peade ja vinka-vonka kontuuridega laadi. „Arraku varast loomingut käivitavaks printsiibiks võib pidada temperamendist tulenevat pilahimu, mängulusti ja teravmeelitsemist, mida ta rakendas ühtviisi kõigele, mis parasjagu kunstilise huvi konksu otsa jäi,” kommenteerib näituse üks kuraatoritest Tõnis Tatar.

Eksponeeritud kunstiteosed pärinevad Andres Eilarti, Pekka Erelti, Reigo Kuivjõe, Kalle Laasbergi, Sven Pertensi ja Margus Punabi kogudest. Kõik need Arraku noorusaja tormilise loomeperioodi fantastilise vormikeelega teosed, mis tundliku kunstinärviga kollektsionäärid on eri viisidel, põhjustel ja valikuprintsiipidel omandanud, loovad omamoodi vaimsed portreed ka igast kollektsionäärist.

Näitus jääb Mikkeli muuseumis avatuks 1. veebruarini 2022.

EESTI KUNSTIMUUSEUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here