Möödus 81 aastat juuniküüditamisest

0
81

 

Pisarate vagun Vabaduse väljakul. FOTO: Priit Mürk / ERR

 

 

14. juunil heisati sinimustvalged riigilipud poolde masti mälestades 81 aasta möödumist juuniküüditamisest.

14. juunil 1941 küüditati Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt üle 10 000 eestlase, et likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kell 15.15 avati Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris uued nimetahvlid. Nende hukkunute saatus on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus, mil tehakse koostööd lähedastest kuni saatkondadeni. Selleks, et terroriohvrite all kannatanud leiaksid oma väärilise mälestuspaiga memoriaali nimede seinal saavad kõik kontrollida oma sugulaste andmeid ning edastada uut teavet Eesti Mälu Instituudi hallatavas e-memoriaalis.

Kell 12 asetasid hukkunud riigiametnike mälestuseks Liiva kalmistul pärjad justiitsminister Maris Lauri, Läti suursaadik Raimonds Jansons, juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kaitseväe ja Kaitseliidu ühispärja asetasid kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Keskpäeval asetasid Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile.

 

 

Maarjamäe lossis esitleti Eesti Mälu Instituudi värsket artiklikogumikku

Kell 13.30 toimus Maarjamäe lossi skulptuuride pargis Eesti Mälu Instituudi artiklikogumiku „Propaganda, sisseränne ja monumendid: vaateid Nõukogude võimu kinnistamise meetoditele Eestis 1950.–1980. aastatel“ esitlus. Värsket väljaannet tutvustas raamatu toimetaja, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk; nõukogudeaegsetest monumentidest kõneles instituudi uurimisjuht Toomas Hiio. Artiklikogumikus on vaatluse all meetodid, mida sovetliku ühiskonnakorra kehtestamisel ja kujundamisel Eestis kasutati, sh info- ja migratsioonipoliitika, pseudo-rahvaesinduse komplekteerimine ning propagandatöö ajaloopoliitika valdkonnas.

Kell 16 algas leinapäeva mälestustseremoonia Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali „Koduaias“. Muusikalisi vahepalasid pakkus tseremoonial Toomas Lunge. Kõigil külalistel oli võimalus asetada memoriaali jalamile peale ametlikku tseremooniat oma lilli ja pärgasid.

Kell 17 järgnes tseremooniale vabaõhukontsert Tallinna Kammerkoorilt.

14. juuni varahommikust hilisõhtuni meenutas Inimõiguste Instituudi algatusel Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun“ eesti luuletajate loomingu toel Nõukogude okupatsioonivõimude poliitterrorit. Samuti meenutati virtuaalselt Eesti ohvitsere ja kaadrisõjaväelasi, kes arreteeriti 14. juunil üle kogu Eesti ja saadeti Venemaa sunnitöölaagritesse.

Jüri Üdi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletusi esitasid virtuaalselt näitlejad Kersti Kreisman, Helena-Maria Reisner, Merle Palmiste, Kaspar Velberg ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitas Toomas Lunge. Raudteele paigutatud vagun, suunaga itta, sümboliseerib ühte 490-st küüdivagunist, mis on täitunud „küüditatute pisaratega“.

Seekord on pooled pisarad Ukraina lipuvärvides.

Vabamu püsinäitusel toimusid küüditamise aastapäeval ekskursioonid koos Vahur Laiapea ja Aive Peiliga. Kell 13 püsinäituse tuur Vabamu programmijuhi Aive Peiliga, kell 18 püsinäituse erituur filmitegija Vahur Laiapeaga.

Vahur Laiapea on Eesti filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija, kes on teinud üle 40 dokumentaalfilmi. Paljud neist filmidest on tehtud kaugetes ja keerulistes kohtades – Aafrikas, Abhaasias ja Afganistanis, Mongoolias ja Siberis, Kasahstanis, Ukrainas.

Aive Peil on töötanud Vabamus viis aastat ning on selle aja jooksul on välja arendanud ja juhendanud Vabamu ja KGB vangikongide väga eripalgelisi haridusprogramme ning ekskursioone. Peil on hariduselt ajalooõpetaja ning annab lisaks Vabamule ajalootunde ka Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

Vabamu püsinäitus „Vabadusel ei ole piire“ kõneleb okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest. Näitus koosneb viiest osast: „Ebainimlikkus“, „Eksiilis“, „Nõukogude Eesti“, „Taastamine“, „Vabadus“.

 

 

Tartu avas Enn Tarto mälestuspingi

Tartus mälestati küüditamisohvreid Rukkilille monumendi juures kell 12. Rukkilille monumendi juurde asetati pärjad ja avati vabadusvõitleja ja Tartu aukodaniku Enn Tarto nimeline pink.

„Eesti ajaloost leiame väga valusaid Eesti rahvast hävitanud kuritegusid. Küüditamine oli üks neist, mis jättis jälje meie kõikide perelugudesse ja seeläbi meie rahva käekäiku, kasvamisse. Seetõttu peame neid valusaid sündmusi mäletama ja ohvreid mälestama. Ainult nii saame neid kuritegusid tulevikus vältida,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval sai kell 11-17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit. KGB kongide muuseumis on 8. märtsist avatud Gulagi vangilaagrist pääsenud Jevfrosinja Kersnovskaja mälestustel ja piltidel põhinev näitus „Kui palju maksab inimene?“. Näitusel on välja pandud Kersnovskaja 17 ainupärast joonistust koos kirjeldustega.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here