Nädal Eestis: Heakskiit lisaeelarvele. Valitsuse lagunemise oht pole kadunud. Eesti stabiliseerimisreserv kahanes aastaga 3,6 miljoni euro võrra. Eestlased teritavad okkaid. Lääneranna valla kalmistult kadus öösel punamonument. Läti sulges pääsu Võidu pargi punamonumendi juurde. Valitsus ei andnud Neugrundi tuulepargile luba, ees kohtutee. Tallinnas on keeruline sobiva eluasemega. Bensiini hind jõudis Eestis uue rekordini. Baltikumi ja Soome gaasivajadus on sügiseni kaetud. ETV+ uudisteankur sattus Venemaa propagandasaatesse. Tartu muutis Võidu silla Rahu sillaks

0
118

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

Heakskiit lisaeelarvele, valitsus püsib

Riigikogu kiitis 18. mail alanud ja 19. mai öösse veninud istungil heaks lisaeelarve, mis oli omakorda seotud valitsuse usaldusküsimusega, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Lisaeelarve oli päevakorra 11. punkt ning selleni jõudis Riigikogu alles 18. mai hilisõhtul. Riigikogu kiitis lisaeelarve heaks 19. mai öösel pisut enne kella kolme. Lisaeelarve eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 29 opositsiooni saadikut.

Lisaeelarve eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega ja seetõttu pääsesid saadikud EKRE tehtud sadade parandusettepanekute arutamisest, küll võisid opositsioonipoliitikud pidada kõnesid ja esitada küsimusi. Nii see istung hommikutundidesse veniski.

Enne lisaeelarve arutelu võttis Riigikogu vastu samuti usaldusküsimusega seotud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekandeseaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seadus võeti vastu 60 poolthäälega, eelnõule olid vastu üheksa Isamaa fraktsiooni saadikut, EKRE fraktsiooni saadikud ei hääletanud.

Teise lugemise eel viidi sellesse eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Samuti lisandub seadusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Üks muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos ka üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.

Usaldusküsimusega oli seotud ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See seadus võeti vastu 57 poolthäälega. Vastuhääletanuid ja erapooletuid ei olnud.

Selle seaduse muudatused alandavad eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli samuti seotud valitsuse usaldusküsimusega, võttis riigikogu vastu 58 poolthäälega. Eelnõule oli vastu 22 Isamaa ja EKRE saadikut.

Selle seaduse muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt protsendilt viiele, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. See on ajakirjanduse väljaandmise pideva kallinemise jurues mingigi leevendus.

Lisaeelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud kolm seaduseelnõu läbisid riigikogus esimese lugemise 4. mail. Sel esmaspäeval otsustas valitsus siduda eelnõud teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka eelnõude juhtivkomisjonide kohustused. Täiskogu kolmapäevasel istungil esines iga eelnõu arutelul valitsuse esindaja, kes vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele, seejärel peeti läbirääkimised ja viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles ERR-ile, et kuigi koalitsioonis Reformierakonnaga on suhted pingelised, lepiti kokku, et koalitsioon jätkab.

Seda, et valitsus jääb püsima, pakkus ka opositsiooni kuuluva EKRE fraktsiooni liige Mart Helme. „Mul ei ole mingit kahtlust, et valitsus jääb püsima. Ainult et ma võin ka eelmise valitsuse kogemusest öelda, et iga kord, kui selline torm üle käib, on omavaheline side nõrgem. See on nagu puu, mida torm vajutab ja vajutab ja mingil hetkel on kriitiline punkt ja siis see murdumine tuleb. Ma ei välista, et see murdumine tuleb lähikuudel, aga mitte praegu,“ rääkis Helme.

Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga nähakse ette kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Lisaks otsustasid 3. märtsil EL-i siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega.

Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.

 

 

 

Valitsuse lagunemise oht pole kadunud

20. mai Postimees kirjutas, et Reformierakonnal on aega kompromisside saavutamiseks 30. maini. Siis tuleb Riigikogus esimesele lugemisele Keskerakonna ja kolme opositsioonierakonna esitatud perehüvitiste tõstmise eelnõu, millega Reformierakond praegusel kujul nõus pole. Kui kokkulepet ei saavutata, on valitsuse püsimine ikkagi ohus.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles Postimehele, et neile on oluline eelnõu läbiminek. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi kritiseeris eelnõu esitajate soovi visata raha valimatult kuhugi, mis pole riigile jõukohane.

Karilaid väitis vastu, et olukorras on süüdi reformierakond, mis ei ole vaevunud teist poolt ära kuulama.

Peaminister Kaja Kallas on palunud aega, et peretoetuste küsimust arutada, aga aega neile ei antud. Kallase üks argumente on, et peretoetuste tõstmine eeldab 300 miljoni lisaeuro olemasolu, mida siiski pole. Eelnõu esitajate arvates on rahaline kate maksude paremas laekumises.

Peretoetuste tõstjad soovivad otsuseid nüüd ja kohe, et uued toetused rakenduksid 1. veebruarist 2023 ehk umbes kuu enne Riigikogu valimisi.

Reformierakond ei soovi peretoetusi eelistada, kuna raha vajab kõrgharidus ning tõstmist õpetajate ja päästjate palgad.

Ligi tunnistas, et riigi rahaline seis pole kiita ja Eesti Pank teatas, et riigieelarve on jõudnud miinusesse. Laenuvõtmist Ligi ei poolda.

Karilaidi arvates peavad viie erakonna esimehed saama kokku ja leidma ühise visiooni, kuidas peretoetustega edasi minna.

Karilaidi sõnutsi on peamine mõtteviiside kokkupõrkes. Reformierakond tahaks alal- ja kokkuhoidlikumat eelarvepoliitikat, Keskerakond soovib kasutada laenuraha julgemalt parema elukeskkonna nimel.

Igal juhul on vastuseta küsimus, kas peaminister Kallas viiks tõesti presidendile valitsuse tagasiastumise palve, kui neli peretoetuste eelnõu esitajat Reformierakonda kuulda ei võta.

 

 

 

Eesti stabiliseerimisreserv kahanes aastaga 3,6 miljoni euro võrra

Eesti stabiliseerimisreservi mahu turuväärtus kahanes aastaga ligi 3,6 miljoni euro võrra ja märtsi lõpu seisuga on see 428 miljonit eurot, näitab rahandusministeeriumi aruanne, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kriisiolukordades kasutamiseks mõeldud stabiliseerimisreservi mahu turuväärtus oli märtsi lõpuks 427 686 221 eurot ja 12 kuuga vähenes see 3,58 miljoni euro võrra. Tänavuse aasta esimese kolme kuuga kahanes stabiliseerimisreservi mahu turuväärtus 2,45 miljoni euro võrra. Esimeses kvartalis ei ole reservi raha laekunud, samuti ei ole aasta algusest tehtud väljamakseid. Reservi varade tulusus vähenes sel perioodil 2,26 protsenti.

Investeeringutest 86,5 protsenti moodustasid võlakirjad ja 13,5 protsenti oli kontojääk. Suurima osakaalu investeeringutest moodustasid Eesti Pank 13,5 protsendiga, Bpifrance Financement SA 12,9 protsendiga ja Austria 12,6 protsendiga. Nii Region ile de France’i kui ka CPPIB Capital Inc’i osakaal oli üle kuue protsendi.

1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi saab kasutada Riigikogu heakskiidul kriisiolukordade leevendamiseks ning selle maht oli algselt 701,6 miljonit krooni ehk 44,8 miljonit eurot. Reservi on kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks ja 2009. aasta majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

2020. aasta aprillis andis Riigikogu loa kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele, et leevendada ülemaailmse koroonapandeemiaga seotud eriolukorra tõttu tekkinud majanduslikku kahju.

Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud raha ja muud seaduses sätestatud vahendid.

 

 

 

Eestlased teritavad okkaid

16. mail algas Eesti laiapindse riigikaitse toimimist läbiharjutav kaitseväe suurõppus Siil 2022, millel osaleb ligi 15 000 kaitseväelast ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast.

Siil 2022 peamine eesmärk on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võime kontrollimine rahvusvahelises raamistikus. Õppuse peamised kontrollitavad üksused on 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus, kirjutas Postimees.

Õppuse üldjuht kindralmajor Veiko-Vello Palm märkis, et kaitseväe tugevuseks on reservväelased. „Neid kaasates ning vajalikke oskusi meelde tuletades muudame tugevamaks oma riigi kaitsevõime. See õppus annab meile võimaluse kasvatada reservväelaste teadlikkust sõjalistest ülesannetest ning harjutada üksuste toimimiseks vajalikke tegevusi,“ ütles Palm.

Siilil osalevad nii maa-, õhu- kui mereväe üksused ning Kaitseliit, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus ja erioperatsioonide väejuhatus. Õppusest võtavad osa nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi üksused kui ka õppuste ajaks siia saabuvad liitlasüksused.

Siilil osaleb umbes 7100 reservväelast ja kaitseliitlast, 2500 ajateenijat, 2000 tegevteenistujat ning 4200 liitlassõdurit.

Selleaastase Siili tegevused hõlmavad peaaegu kogu Eestit. Peamised manöövrid viiakse läbi Lõuna-Eestis, lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil ja Saaremaal. Saaremaal hakkavad paiknema õppusel osalevad ründelennukid A-10. Samuti on õppusega seotud kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad.

Siil 2022 kestab kolm nädalat ning jaguneb nelja etappi. 16.–20. maini formeeritakse osalevad üksused, 21.–22. mai harjutavad üksused koostööd. 23.–26. maini peetakse väliõppust peamiselt Lõuna-Eestis, 27. maist 3. juunini korraldatakse lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil.

Lisaks Siilile toimuvad samal ajal Eestis ja selle vahetus läheduses mitmed teised õppused. Läti korraldab õppuse Namejs, mille raames harjutatakse piiriülest koostööd ja juhtimisprotseduure Eesti kaitseväega. USA relvajõudude õppuse Defender Europe raames tegutsevad Saaremaal koostöös kaitseliitlastega merejalaväelased ning viiakse läbi lahinglaskmisi merele. NATO Põhjadiviisi staap korraldab õppuse Knight Legion.

Suurõppuse Siil 2022 puhul läheb taas eetrisse militaarraadio Sõduri FM, et jagada olulist teavet õppuse kohta nii osalejatele, nende lähedastele kui ka kõigile neile, kes soovivad lähemalt kuulda kaitseväe valmisolekust ja sõdurielust.

„Raadioprogramm koosneb otselülitustest maastikule ning intervjuudest õppuse läbiviijate ja osalejate endiga,“ ütles Sõduri FM-i vastutav peatoimetaja kapten Tanel Meiel. „Et kodumaa eest seisjate vaimu ärksana ja kaitsevaimu tugevana hoida ei puudu programmist ka meelelahutuslik osa tervituste edastamise näol ja mängud raadiokuulatajatele,“ lisas Meiel.

Teavituskeskuse raadiomeeskonda kuuluvad kuulajatele juba tuttavad Raivo E. Tamm, Neeme Brus, Neinar Seli, Teele Sihtmäe, Helen Maria Raadik ja Aimur Kruuse.

Sõduri FMi on võimalik kuulata perioodil 17.-25. maini Tallinnas sagedusel 102,7 MHz, Taaras 94.8 MHz, Soorus 90.8 MHz, Viiratsis 93.1 MHz, Kobelas 97.8 MHz ja lisaks üle veebi Vikerraadio kodulehel.

16. maist kuni 3. juunini kestva suurõppus Siili eesmärk on kontrollida kaitseväe lahinguvalmidust ja ohustsenaariumile reageerimise võimekust rahvusvahelises raamistikus. Lisaks on õppus Siil ka küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele ja värskendab reservväelaste teadmisi ning oskusi.

Liitlastest osalevad Siili Läti, Poola, Prantsusmaa, Taani, USA ja Ühendkuningriik. Partnerriikidest löövad kaasa Gruusia, Rootsi, Soome ja Ukraina.

 

 

 

Lääneranna valla kalmistult kadus öösel punamonument

 

Pärnumaal Lääneranna vallas asuvalt Mihkli kalmistult on ära viidud nõukogude sõduritele pühendatud monument. Tõenäoliselt on äraviijad toimetanud ööpimeduses, aga millal seda tehti, pole täpselt teada, edastas Rahvusringhääling (ERR).

1960. aastatel püstitatud mälestusmärgist on järel vaid selle alus. Küll aga on kogu plats üles kaevatud, mida plaatide kättesaamiseks poleks olnud vaja teha. Võib-olla tahtsid mälestusmärgi äraviijad uurida, kas sinna tõepoolest on keegi maetud.

Igal juhul käisid politseinikud 17. mail uurimas, kas punamonumendi teisaldajad endast ka jälgi maha jätsid. „Jah, on näha, et on kasutatud ilmselt mingisuguseid tehnilisi vahendeid, tõenäoliselt mingit sõidukit. Ja vist ka tõstukit. /…/ Praegu on lihtsalt näha, et on sõiduki jäljed, aga täpsemad asjaolud selguvad hiljem menetluse käigus,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna välijuht Mati Tee.

Tema sõnul pole praegu ka juhtunu aega teada. „Kahjuks on ajavahemik reedest kuni pühapäevani enam-vähem. Aga kui kohalikud inimesed midagi nägid, siis võiks politseisse pöörduda ja infot jagada,“ sõnas ta.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ütles, et praegustel andmetel pole tegemist lihtsalt mälestusmärgi, vaid hauatähisega. „Kirjade järgi, arhiiviandmete järgi on siia tõesti maetud 12 nimeliselt teadaolevat isikut. Kui palju neid siia tegelikult maetud on, seda ei oska öelda enne, kui võib-olla mingitel asjaoludel avatakse see haud,“ rääkis ta.

„Põhimõte on selles, et sõjahauad on kõik kaitse all, aga nad võiksid või peaksid olema kalmistul. See sõjahaud asub kalmistul. Küll oleks võinud vahetada välja hauatähise. Täiesti legaalselt nagu seadus ette näeb. Pöörduda kas kaitseministeeriumi või sõjahaudade komisjoni poole, kes oleks need taotlused läbi vaadanud, oma otsuse teinud ja siis omavalitsus oleks saanud juba toimetada,“ selgitas Tojak.

Lääneranna vallavanem Ene Täht ütles ajalehele Lääne Elu, et sai kirja mälestusmärgi kadumisest 17. mai lõuna paiku ning tema andmetel avastas monumendi kadumise kalmistuvaht 15. mail.

 

 

 

Läti sulges suve lõpuni pääsu Võidu pargi punamonumendi juurde

Läti politsei sulges kuni 31. augustini ligipääsu Riia Võidu pargis asuva punamonumendi juurde. Läti politsei koostas samuti avaliku korra tagamiseks tegevuskava, mis on seotud monumendi demonteerimist puudutavate tulevaste otsustega, selgub siseministeeriumi aruandest, mida vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Arvestades, et monumendiga seoses on avalikkuses suurenenud võimalik provokatsioon, on avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks kehtestatud alates 11. maist ausamba juures politsei alaline kohalolek,“ seisab aruandes.

13. mail erakorraliselt kogunenud Riia linnavolikogu toetas Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist ning andis Riia monumentide ametile korralduse lammutustööde ettevalmistusteks. Monumendi lammutamist toetas hiljuti ka Läti parlament.

Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures. Monument on üsna halvas seisukorras ning osaliselt võrkaiaga piiratud.

 

 

 

Valitsus ei andnud Neugrundi tuulepargile luba, arendaja läheb kohtusse

Valitsus keeldus Neugrundi tuulepargi hoonestusõiguse menetluse algatamisest, sest tuulepark avaldaks negatiivset mõju õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeoleku huvidega. Arendaja lubab otsuse kohtusse kaevata, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Valitsus otsustas 12. mail keelduda Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisest, üheks põhjuseks on vastuolu riigi julgeolekuhuvidega. Teiseks ei vastanud arendaja esitatud taotlus nõuetele.

Meretuulepargi rajamisele on alates 2010. aastast, mil arendaja esitas taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale, vastu olnud kaitseministeerium, millel on samas piirkonnas harjutusala.

Neugrundi piirkonna rannikualal nähti ette neli harjutusala, millest kaks on kaitsevägi võtnud laskeharjutuste tegemiseks kasutusse. Kuigi arendaja pakkus läbirääkimistel välja, et harjutusalad võiks ka mujale teha, siis uuringute käigus tuli välja, et võimalikud alternatiivid, kus saaks samas mahus harjutusi korraldada, Eestis puuduvad.

Samuti jääks tuulikud kaitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendaks radarite töövõime vähenemist. Ka see põhjus välistab piirkonda hoonestusloa andmise.

Arendaja Neugrund OÜ hinnangul on tegu ebavõrdse kohtlemisega, sest Paldiskisse lubati ehitada tuulepark, mis samuti häirib radarite tööd. Kaitseministeerium märkis, et tuulepargid rajati ja planeeriti ajal, mil puudus kooskõlastuskohustus kaitseministeeriumiga. Juba olemasoleva tuulepargi lammutamist ei saa kaitseministeerium aga nõuda.

Samuti ei vasta arendaja ise valitsuse hinnangul nõuetele, kuivõrd meretuulepargi rajamiseks saab seaduse järgi anda loa elektriettevõtjale või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale. Viimatise majandusaasta aruande järgi pole Neugrund OÜ elektrienergia tootmisega tegelnud.

Neugrund OÜ-l on plaanis Osmussaare lähedale rajada kuni 38 tuulikuga meretuulepark. Tuulikute tornid oleksid umbes 80 meetri kõrgused. Ala suuruseks oleks 12 ruutkilomeetrit ja hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Arendaja Märt Poots ütles ERR-ile, et valitsuse otsus on kavas kohtus vaidlustada. „Ega meil muud üle ei jää,“ lausus ta. Pootsi sõnul on meretuulepargi võimsuseks kavandatud 300 megavatti ja sellega kataks umbes neljandiku Eesti tarbimisest.

„See ainuke võimalus kiiresti energiahindasid alla tuua. Meil on kõik uuringud tehtud, keskkonnamõju strateegiline hindamine tehtud. See on olnud nelja-aastane töö, meil on sinna suur raha pandud,“ lausus Poots.

Pootsi sõnul võtaks hoonestusloa menetlus aega tavapärases tempos umbes aasta, sama palju läheks aega tuulepargi püsti panemiseks.

Poots on varem ERR-ile öelnud, et nende pargi rajamise saaga näitab, kuidas riik on igati otsinud põhjendusi, miks ei saa ehituslikult väga sobivasse kohta meretuuleparki rajada. Projektiga alustati juba 2006. aastal, hoonestusloa taotlus esitati 2010. aastal.

 

 

 

Tallinnas on keeruline sobiva eluasemega, kuid kiireid lahendusi pole

 

Pealinnas on tekkinud elamispindade defitsiit ning nii Ukraina sõjapõgenikel kui ka teistel otsijatel on raskusi Tallinnas sobiva eluaseme leidmisega. Kiireid lahendusi linn, riik ja erasektor ei näe, sest uute hoonete ehitamiseks on tarneraskuste tõttu erakordselt halb aeg, vahendas Rahvusringhäälingu (ERR) uudistemagasin „Aktuaalne kaamera“.

Harkivis elanud Julia põgenes koos pojaga sõja eest Eestisse. Ta leidis Tallinnas sobiva töö ning kuna esialgu leitud elamispinnalt tuleb välja kolida, otsib nüüd pealinnas uut elukohta. Julia ütles „Aktuaalsele kaamerale“, et pakkumisi on, kuid korraga tuleks maksta temale ülejõu käiv summa.

„Väga keeruline on leida korterit. Turul on olemas elamispinnad, aga üürida neid on võimatu, sest kirjas on üks hind, näiteks 450 või 300 eurot. Aga ukrainlaste jaoks on seda üürida võimatu, sest lisaks sa pead maksma kahe kuu eest ja maakleritasu. Kui meil olidki mingid varud, siis need kulusid söögi peale. Aga elamispinna jaoks meil rohkem kui 1000 eurot kindlasti ei ole,“ rääkis Julia.

Pealinnas sobiva elamispinna leidmine on peavalu sõjapõgenike kõrval teistelegi otsijatele, sest pindu on vähe ning üürihinnad aina kerkivad. Erasektor kannatab tarneraskuste tõttu materjalinappuse käes. Nii on pandud pausile käimasolevaid projekte ning uusi alustada on veel keerulisem. Nii linna kui ka riigi esindaja on nõus, et probleem on, kuid kiireid lahendusi kellelgi pakkuda pole.

„Lihtsalt see tsükkel alates otsusest, et me nüüd hakkame midagi ehitama, kuni võtmete kätteandmiseni on niivõrd pikk, et seda hetkeprobleemi lahendada ei olegi muudmoodi võimalik, kui vaid turult kokku osta. Aga see tekitab jällegi inflatsioonisurve ja hindade veel suurema kasvu, mis päeva lõpuks on vastupidine efekt,“ rääkis Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Ühe lahendusena, mis vajab siiski poliitilist otsust, näeb majandusministeerium üürielamute rajamiseks investeeringutoetuse jätkamist. Seni pandi sellega algus 21 üürimaja ehitusele 19 omavalitsuses. „See oli küll mitme omavalitsuse jaoks edulugu, on praegugi edulugu. Ja sellist näidet võiks muidugi korrata. Aga see sõltub lõpuks poliitilistest otsustest,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

Tallinna elamupoliitika esimene prioriteet on sotsiaalkorterid. Võimalik on, et Mustamäele ja Põhja-Tallinnasse rajatakse suurusjärgus 140 uut korterit, kuid ka nende ehitus ei ole veel otsustatud. „Kui nüüd öelda otse, siis ehitamiseks on täna kõige valem aeg üldse, miks ka tegelikult erasektor praegu ei ehita,“ sõnas Novikov.

 

 

 

Bensiini hind jõudis Eestis uue rekordini

Enim ostetud bensiin 95 hind jõudis 18. mail Eesti tanklates uue rekordini, kui suuremate tanklakettide hinnatulpadelt vaatas vastu 2,059 eurot liitri eest. Bensiin 98 maksab juba 2,109 eurot, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Diislikütuse hind on aga viimaste nädalatega võrreldes pisut langenud, makstes 1,829 eurot liitrist. Senine hinnarekord – 2,049 eurot 95-oktaanise bensiini liitri eest pärines tänavu 9. märtsist. Bensiin 98 maksis siis 2,049.

Nafta hinda maailmaturul tõstab muu hulgas Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on kolmapäeval umbes 113,46 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI on 114,37 dollarit barreli kohta.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles hinnatõusu kommentaariks, et mootoribensiini sisseostuhinnad maailmaturul on maikuu algusest saadik olnud tugevas tõusus. Tõusu on põhjustanud nii bensiinitarbimise hooaja algus, bensiini laovarude globaalne seis kui Venemaa energiatoodetest loobumine.

„Maikuu keskmine mootoribensiini sisseostuhind dollarites on tõusnud ca 20 protsenti, mis ümberarvutatuna eurodesse on pea 25 protsenti. Lähiajal ei ole kütusehindade märkimisväärset alanemist oodata,“ ütles Sass. Ta lisas, et maailmaturu hinnalanguse puhul on Circle K valmis kohe ka Eestis jaehindu alandama, kuid Eesti turule jõuab hinnamuudatus tema kinnitusel tavaliselt seitsme- kuni kümnepäevase viitega.

 

 

 

Baltikumi ja Soome gaasivajadus on sügiseni kaetud

Venemaa ähvardus lõpetada 21. maist Soomele gaasitarned Eesti gaasifirmade hinnagul suvel gaasiturule suurt mõju ei avalda ja Leedu terminal ning Läti hoidla katavad suvel nii Baltikumi kui ka Soome vajaduse. Sügisel võivad asjad aga keeruliseks minna, kui turule uusi võimalusi ei lisandu, kirjutas Rahvusringhääling (ERR).

Soome gaasifirma Gasumi teatel võib Venemaa laupäeval lõpetada Soomele gaasi müügi, kuna riik keeldub tarnete eest rublades tasuma.

„Lühemas vaates, sellel suvel ei ole gaasiga probleeme näha. Kuuldavasti on ka nii, et Soome saab siis, kui Vene gaasi ei ole, gaasi meie juurest Balticconnectori kaudu siiski kätte,“ ütles võrguettevõtte Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Gaasimüüjad on viimastel kuudel Läti Incukalnsi gaasihoidlasse omajagu gaasi kogunud ning kuna suvisel perioodil on tarbimine väiksem, katab ka Leedu Klaipeda LNG-terminal suvel jooksva tarbimise nii Balti riikides kui ka Soomes, ütles Köster.

Ka Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul Soome ja Venemaa vahelise kaubanduse katkemine lähemal ajal Eesti tarbimist ei mõjuta.

„Tõsi on see, et Gasum on sellise teate andnud ja meie teada on soomlastel plaan viia gaasi Eesti poolt Soome läbi Balticconnectori. Nende esmased mured on seotud sellega, et kui Balticconnector ei peaks miskipärast töötama või tema maht peaks täis saama, ei saa kogu vajalikku kogust Soome poole üle viia. Aga lähitulevikus tõenäoliselt soomlaste Gasum viib Soome seda gaasi, mida on varem salvestanud Incukalnsi maa-alusesse mahutisse ja sellega katab oma klientide vajaduse Soomes,“ kirjeldas Kaasik.

„Mis puudutab meie kliente Soomes – meil on ka neid üksjagu –, nende puhul jätkub varustus vanaviisi. Juba varasemalt viisime gaasi Eesti poolt Soome poole läbi Balticconnectori ja teeme seda edasi,“ rääkis Kaasik.

 

Talveks on vaja uusi lahendusi

Balticconnectori läbilaskevõime on aga piiratud. Kösteri sõnul pole see suvel probleemiks, kuid suviseks madalhooajaks planeeritakse tavaliselt ka gaasitorude hooldusi ning see on plaanis ka näiteks Lätil.

Soome tarbimist võib impordivõimaluse ära langemine siiski mõjutada. Gasum on ettevõtteid hoiatanud, et kodutarbijatel gaasist puudu ei jää, kuid vähene gaasitarne võib mõjutada tööstusettevõtteid. Soome gaasitarbimisest moodustab tööstus kaks kolmandikku, Eestis võtavad tööstus- ja äriettevõtted enda alla poole gaasitarbimisest.

Kaasiku sõnul on suvisel ajal Soome tarbimine nii madal, et Balticconnectori läbilaskevõimest piisab. „Kui jõuame sügisesse, talve, siis talvel kindlasti ei mahu kõik läbi, sügisel võivad hakata tekkima esimesed probleemid. Aga kindlasti eksisteerib ka võimalus, et Gasum leiab mingit moodi kokkuleppe Gazpromiga ja saab oma Imatra piiripunktist gaasi edasi tarnida, soomlastel on neid valikuid kahjuks vähe,“ ütles ta.

Kösteri sõnul on võtmesõnaks LNG-terminali rajamine. „Talvisel perioodil Leedu terminal üksi ja Incukalnsi hoidla ei suuda kogu tarbimist katta. Sellepärast mitu riiki tegelevadki paralleelselt LNG võimekuse arendamisega. Soome on arendanud iseseisvalt välja võimekuse, Eestis on erainvestorid võtnud initsiatiivi ja arendavad projekti Paldiskis, ka Lätist on kuulda sarnaseid uudiseid,“ rääkis Köster.

 

Suvine tarbimine ei võimalda talveks koguda

„Tingimata on tarvis talveks võimalust juurde ja loodame, et Eesti projekt, mis paistab olevat kõige kiirem ja realistlikum selle talve vaates, saab talveks valmis. Muidugi on see projekt selline, et kui tahame aasta lõpuks saada seda võimekust, tuleb püstitada maailmarekord. Aga meil on seda võimekust tarvis,“ ütles Köster.

Kösteri sõnul peab arvestama ka sellega, et rublamaksete tõttu gaasitarnete peatamise küsimus ei mõjuta vaid Baltikumi, Soomet ja Poolat, vaid kõiki Euroopa gaasimüüjaid, ning LNG-ga kaubeldakse globaalsel turul.

Kaasiku sõnul on Eesti Gaasi klientide varustus mõneks ajaks tagasi. „Me otsest mõju oma klintide varustamisele ei näe. Mis on küll kindlasti mõju meie piirkonnale, on see, et kui praegu soomlased ei impordi Venemaalt gaasi ja Baltikumis ka seda praktiliselt ei impordita, siis kui ainus uue gaasi allikas on Klaipeda terminal, siis lihtsalt ei jagu sellest mahuti täitmiseks. Paraku see kogus, mis Klaipedast liigub meie turule, sellega napilt katab ära jooksva vajaduse suvel ja mahuti ei lähe täis. See on eeloleva talve suhtes üks potentsiaalne riskikoht, et mahuti täituvus Lätis jääb võrdlemisi madalaks,“ ütles Kaasik.

Kaasiku sõnul on üheks lisapingeks turul uus gaasiühendus Poolaga, mis teeb talvevaru soetamise Incukalnsi mahutisse keerulisemaks.

Paldiski LNG-terminali valmimine aitaks kaasa turul tasakaalu saavutamisele. „Ma väga loodan, et see terminal tuleb siia sügiseks, alternatiivne võimalus on see, et ühel või teisel viisil Vene gaasi edasi imporditakse. Täna on püütud seda nii palju kui võimalik vältida,“ sõnas Kaasik.

 

 

 

ETV+ uudisteankur Julia Leva sattus Venemaa propagandasaatesse

Kremli esipropagandist Vladimir Solovjov mõnitas kahes saates ETV+ uudisteankrut Julia Levat ja venekeelset „Aktuaalset kaamerat“. Julia Leva tutvustas koos kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega „Ringvaates“, mis Solovjovi saates täpsemalt aset leidis.

Leva rääkis tutvustuseks, et tema endine kolleeg saatis talle YouTube’i lingi Solovjovi saatest. „Vladimir Solovjov rääkis, et meie, Eesti Televisioon ja mina, valetame inimestele,“ lausus ta. „Uudistes rääkisin sellest, et Ukraina on lõpetamas sõdurite evakueerimist Azovstalist, aga nende jaoks see ei ole evakueerimine,“ ütles Leva.

Leva on saanud vahejuhtumi tagajärjel ka kohalikelt venelastelt negatiivset tagasisidet. „Ma lugesin kommentaare Facebookist. See oli juba masendav,“ kommenteeris ta. „Osa neist – ja üsna suur osa – toetavad Solovjovi,“ lisas uudisteankur.

„Need on kõige raevukamad Vene propagandistid, kes tegelikult ei ole isegi ajakirjanikud, nad on armeestruktuuri sisuline osa. Sisuline osa, mitte formaalne ja täidavad neid ülesandeid, mis vaja,“ teatas kommunikatsiooniekspert Raul Rebane. „See oli siin praegu suhteliselt viisakas,“ viitas ta vahejuhtumile Levaga.

„See, mis seal reaalselt toimub, on täiesti kohutav ja šokeeriv,“ jätkas Rebane. Tema sõnul oli Eestis Venemaa propagandakanalite kinnipanek väga õige tegu. „Ma arvan, et see ei ole viimane lugu, kus te saate seal mõnitada,“ lausus Rebane Levale.

Uudisteankur sõnas, et on selleks valmis. „Kõik me teame, et praegu toimub infopropaganda ja kasutatakse erinevaid võimalusi selleks – muidugi olen valmis,“ lausas ta.

„Motivatsioon on arvestatav. Nad on tõepoolest selline grupp inimesi kes on äärmiselt kõrgelt tasustatud,“ ütles Rebane, et nii Solovjov kui ka teised kaassaatejuhid on väga rikkad inimesed Venemaal ning raha motiveerib neid propagandat edasi tegema.

„Hetkel toimub just äärmiselt huvitav protsess. Väga andekad Vene ajakirjanikud on põgenenud Venemaalt,“ rääkis Rebane, et on ka neid ajakirjanikke, kes tahavad venelastele propagandavaba uudiseid edastada. „Toimub YouTube’i plahvatuslik areng televisiooniks ja see on täiesti uus nähtus,“ lisas ta.

 

 

 

Tartu muutis Võidu silla Rahu sillaks

Tartu linnavolikogu otsusel kannab Tartu kesklinnas asuv Võidu sild edaspidi Rahu silla nime, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Rahu silla nime ettepaneku esitasid volikogule linnavalitsus ja kultuurikomisjon ning seda toetas 21 volikogu liiget. Eesti 200 fraktsioon tegi ettepaneku määrata silla nimeks Riia sild, selle poolt hääletas 13 volinikku, teatas linnavolikogu. Nimemuutus kerkis päevakorrale pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Riia tänavat Narva maanteega ühendaval sillal oli seni mitteametlik kohanimi Võidu sild, mille andis 1965. aastal Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 20. aastapäeva tähistamiseks. Uue nime määramisega rõhutab volikogu, et selliseid võite Tartu linn ei tähista ning linnasüdames ei ole kohta nõukogude okupatsiooni maamärkidele.

Sillale nime leidmiseks toimus 18. märtsist 10. aprillini ka avalik nimekonkurss, kus esitati üle 200 nimevariandi. Nimesid Rahu sild või Tartu Rahu sild pakuti kokku 66 korda.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here