Nädal Eestis: Ilmus viimane Saaremaa ajalehe Meie Maa number. Ristluslaev leiab taas tee Pärnusse. Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa. Tallinna Radissoni omanik renoveeris hotelli 25 miljoni eest. Eesti kipub põgenikega hätta jääma. Riigikogu tunnistas Ukranias genotsiidi. Georgi lint ja Z-täht said keelu. Putinit toetavatel artistidel Eestisse asja pole. Eesti kaudu võiks maailmaturule vedada viis miljonit tonni teravilja aastas. Saksa meedia välisministri Baltikumi visiidist: enesekriitika ja lubadused. Suri poliitik ja bioloog Rein Ratas

0
145

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Ilmus viimane Saaremaa ajalehe Meie Maa number

22. aprillil ilmunud numbriga saab läbi Saaremaa ajalehe Meie Maa enam kui 100-aastane ajalugu, teatas väljaanne pealkirja „Nüüd on siis kõik!“ all.

„Oleme siin maakonnas teinud ajalehte üle 15 aasta konkurentsitingimustes, kus kulud on väga suured ja tulud pooled võimalikest,“ kirjutas 22. aprilli lehes väljaandja Priit Rauniste.  „See pole tegelikult jätkusuutlik ja on pigem vägagi suur ime, et see nii kaua kestnud on. Kahe saare mehe jonn, nagu öeldakse.“

Saaremaal ilmub lisaks Meie Maale, mille omanikuks on Arne Pagil, Vjatšeslav Leedole kuuluv Saarte Hääl.

„Kahjuks pidev rahakulutamine ei saa kesta igavesti ja nüüd oleme sunnitud tegema oma viimase lehe,“ teatas Rauniste. „On piinlik tunnistada, et oleme abi otsinud erinevatelt jõukatelt inimestelt ja kellegi jaoks pole oluline olnud sõltumatu ajakirjanduse jätkumine ei meie maakonnas ega ka mitte naabersaarel, kus me Hiiu Lehte oleme välja andnud.“ Meie Maa omanikfirmale OÜ Saaremaa Raadio kuulub ka Hiiu Leht.

„Oleme pakkunud meie lehti ja turgu ka suurtele meediamajadele, kel pole olnud kahjuks huvi – mida sa kahjumis asjast ikka ostad… Kõik näevad ajakirjanduses vaid äri, mitte missiooni,“ tõdes Rauniste.

„Meie motivatsioon on olnud peamiselt see, et Hiiumaa ei jääks kohaliku leheta ja Saaremaa meediavõim ei jääks ainult Leedo kätte. Miks see on oluline? Kas olete tähele pannud, et ajalehe omanikust, kes on kriminaalsüüdistuse all, pole Saarte Hääl teinud ühtegi sellesisulist uudist? Isegi kui „Aktuaalne kaamera“ teeb uudise, siis Saarte Hääle ajakirjanikud on vait nagu kult rukkis. Piinlik on ju leivaisa pattudest kirjutada. Sobib vaid kiidulaulu tiražeerida ja oma ettevõtetele tasuta reklaami teha,“ jätkas Rauniste.

Rauniste märkis, et Meie Maa omanikust väliseestlase Arne Pagili jaoks on missiooniprojektina saarlastele sõltumatu ajalehe pakkumine aastate jooksul maksma läinud kaks miljonit eurot.

„Peab tunnistama, et tegemist on väga raske otsusega, aga midagi ei ole teha,“ ütles saare juurtega 81-aastane Arne Pagil, kes on olnud ajalehe Meie Maa ja Saaremaa Raadio OÜ omanik 29 aastat.

„Suur tänu meie toimetuse inimestele ja teistele töötajatele! Olen väga tänulik meie tellijatele ja lugejatele. Samuti reklaamiandjatele ja kuulutajatele nagu ka kõigile koostööpartneritele,“ kirjutas Rauniste. „Mis saab edasi ja kas meie tellijatele niiöelda raisku läinud raha ka tagasi makstud saab, selgub arvatavasti edaspidi pankrotimenetluse käigus. Mina tegevjuhina pole saanud lehte õigel ajal kinni panna, kuna omanik pole vastavat otsust teinud/lubanud teha.“

 

 

 

Ristluslaev leiab taas tee Pärnusse

Sel suvel sildub Pärnu kesklinna kai ääres pärast kaheaastast koroonaviirusest tingitud pausi taas lõbusõidulaev, kirjutas maakonnaleht Pärnu Postimees.

Pärnu sadama juhatuse liige Sander Kilk rääkis, et eelmistelgi aastatel oleks Pärnusse pidanud jõudma mitu ristluslaeva, kuid koroonaviiruse tõttu tühistati kõik reisid. Kilgi sõnutsi on selleks suveks praeguse seisuga planeeritud kaks kruiisilaeva külastust. Mõlemal juhul on tegu lõbusõidulaevaga Hebridean Sky, mis toob suvise Pärnu linnaga tutvuma korraga kuni 150 ristlusturisti, kes on peamiselt pärit Ameerikast ja Austraaliast.

Esimesed kruiisituristid peaksid Kilgi väitel suvepealinna jõudma 24. juuli hommikul ja nad veedavad Pärnus kogu päeva. Enne Pärnusse jõudmist külastavad nad Eestis veel Tallinna ja Saaremaad. Plaanide kohaselt suundub ristluslaev Pärnust edasi Riiga.

Teine reis on planeeritud 5. augustiks ja siis on vastupidi, turistid külastavad enne Riiat, seejärel suunduvad Pärnusse ja siit edasi juba Saaremaale ja Tallinna.

90 meetri pikkune seitsme tekiga lõbusõidulaev Hebridean Sky on varemgi suvepealinna turiste toonud. Näiteks 2019. aastal väisas laev Pärnut kolmel korral, tuues siis inimesi peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt.

Paraku on ristlus Pärnusse jäänud tagasihoidlikuks, sest suurte ristluslaevade süvis ei võimalda Pärnu jõele sisenemist.

 

 

 

Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa

Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala kõige rohkem liigub, näha tuhandeid pidusöögile kogunenud kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Pärast seda, kui kodanikualgatusest survestatuna lammutati Sindi vana pais ja loodi looduslähedane kunstkärestik, on kalade arvukus Pärnu jões oluliselt tõusnud. Kuna pais ei sega, siis on kaladele tee kudemispaikadesse valla, kui vaid kormorane ees ei oleks.

Kevadised linnuparved teevad loodusesõbra südame soojaks, aga suuri kormoraniparvi Pärnu jõel Tindisaarte juures vaatavad need, kes asjast rohkem teavad, süveneva murega.

„Asi on tänaseks naljast kaugel just siin Tindisaarte juures, kus meritint käib kudemas, ja see suur puidusöök tõotab siin ülekäte minna. Aasta-aastalt on kormoranide arvukus siin piirkonnas järjest tõusnud ja tõusnud. Ma olen jälginud seda mängu siin umbes 15 aastat. Kui esimesed kormoranid siia jõudsid võib-olla 10-12 aastat tagasi, oli neid siin ainult mõni. Alguses 50 kuni 100. Tänaseks on neid siin juba 5000, kui mitte rohkem,“ rääkis loodusvaatleja Üllar Meriste.

Praegu on lindude toidulaud rikkalik ja kala jätkub kõigile, sest peale kormoranide, keda on küll kõige rohkem, on seal hulgaliselt teisigi linde.

Aga mis saab viie aasta pärast, seda ei oska keegi öelda. Kormoran on hanesuurune lind ja võib päevas kuni kolm kilogrammi kala nahka pista.

Meriste ütles, et viimane aeg on kormoranide arvukust reguleerima hakata. Ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ihtüoloogia kaasprofessor Timo Arula tõdes, et kormorane on juba ülearu palju.

„Bioloogi ja ökoloogina võin öelda, et ega kiskja enne ei taandu, kui saaklooma arvukus oluliselt langema hakkab. Siis näeme, et need linnud hakkavad ka siit minema. Need linnud hakkasid siia tekkima pärast seda, kui Sindi pais oli muudetud Sindi kärestikuks. Oli näha, et kalavarule kuidagi soodsalt oli ta hakanud mõjuma. Ja see, et ta mõjus kalavarudele soodsalt, mõjus ka soodsalt linnule,“ selgitas Arula.

Arula ütles, et ka kalateadlastele teeb olukord muret juba mitu aastat.

„Me oleme sellele teemale juba paar aastat jõudsamalt tähelepanu pööranud. Ja ma tean, et tänasel päeval on keskkonnaametis taotlus sees, et hakata nende lindude toitumisajal, just praegusel ajal, natukene nende mugavustsooni vähendama. On mõeldud sellisele meetodile nagu mingisuguse laseriga siin vilgutada, mis peaks neid häirima. Ja ka mingisugust paugutamist on siin planeeritud lisaks munade õlitamisele, mida niikuinii on tehtud juba varem,“ rääkis Arula.

 

 

 

Tallinna Radissoni omanik renoveeris hotelli 25 miljoni eest

Tallinnas asuva Radissoni hotellihoone omanikfirma Eften investeeris 25 miljonit eurot hotelli uuendamisse, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

1.maist avatav Radisson Collectioni kaubamärgi hotell vastab nüüd viiele tärnile. Renoveerimisprojekt algas juba 2019. aasta suvel ning töid tegi Fund Ehitus. Vanast hoonest jäid alles ainult fassaad ja kandekonstruktsioonid.

„Kuna see hoone oli 20 aastat juba opereerimises olnud, oli meil ainuke lahendus see, et jätame samaks fassaadi ja kandekonstruktsioonid. Kõik muu on uus, alates õhuvahetusest, energiasäästlikkusest, kõikidest sellistest väikestest asjadest, mida sa ei pane külastajana võib-olla kohe tähele, aga sa tunned, kui see on valesti,“ rääkis Eften Capitali juht Viljar Arakas.

Toahind tõuseb tema sõnul paarkümmend protsenti. „Kui räägime Covidi-eelsest ajast, siis me plaanisime, et ta tõuseb umbes 15 kuni 20 protsenti,“ sõnas Arakas.

 

 

 

Eesti kipub põgenikega hätta jääma

Venemaalt saabuvate Ukraina sõjapõgenike arv kasvas eelmisel nädalal märgatavalt. Kagu-Eesti piiripunktide kaudu on sõja algusest peale kuni 20. aprillini saabunud 2746 ukrainlast, kellest pooled olid transiidil. Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast, kellest 6086 liikusid teistesse riikidesse, vahendas Rahvusringhäälingu (ERR) uudistesaade „Aktuaalne kaamera“.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Krista Aasa sõnul küsitletakse kõiki piiriületajaid, et teada saada nende edasised plaanid ja abivajadus. Aasa sõnul on ka neid, kes ei soovigi edasisõidu võimalust oodates kuhugi minna ja tahavadki näiteks varahommikust Riia rongi oodata Valga bussijaamas.

On olnud üksikjuhtumeid, kus avastatakse transiidil olev põgenik pargipingil või autos magavat. Sellistel puhkudel pakutakse eraldi abi, aga mõni on sellest ka keeldunud. „On täiesti arusaadav, et kui need inimesed jõuavad lõpuks üle piiri, siis nad on vaimselt üsna kurnatud ja ilmselt ka füüsiliselt üsna kurnatud. Ja on ka üsna selge, et nad ei pruugigi teada, mida nad tegelikult tahavad edasi teha. /…/ Meie kõikidele inimestele anname voldikud, infolehed, kus on ka kogu see info kirjas, mis puudutab nende võimalikke edasisi plaane,“ rääkis Aas.

 

Tallinna bussijaam on sattunud põgenike surve alla

Tallinna bussijaam on sattunud Venemaalt saabuvate Ukraina põgenike surve alla. Kolmapäeva öösel bussijaama jõudnud 30 põgenikust veetis öö seal 16, teised suunas sotsiaalkindlustusamet majutusasutustesse. 30 põgenikust jääb Eestisse pikemalt üheksa.

Graafiku järgi oleks Peterburi buss pidanud jõudma Tallinna kell 17 päeval, aga jõudis 21.30 paiku õhtul, reisijatest 25 olid sõjapõgenikud. Just Tallinna bussist on saanud Venemaale küüditatud ukrainlaste jaoks ainus pääsetee. Paljud neist jõuavad Eestisse tänu Venemaal tegutsevale vabatahtlike võrgustikule.

„Kodust lahkusime 12. aprillil. Mulle öeldi, et on selline võimalus, saab sõita Ivangorodi ja tulla üle piiri ja siis läbi Baltikumi saab minna Varssavisse ja sealt ma saan minna juba kodumaale,“ rääkis Mariupolis elanud Sergei.

Eesti piirivalve mehe sõnul neile mingeid soovitusi ega juhiseid ei andnud. „Seal öeldi, et kusagil on vabatahtlikud, aga kus nad on, otsige ise, kui jõuate, võib-olla on bussijaamas. Aga õnneks meil oli väga tore bussijuht, sügav kummardus ta ees, tema ütles, et teid keegi võtab vastu. Aga piiril öeldi, otsige, võib-olla leiate,“ kirjeldas Sergei.

Kiievist pärit Tallinna tehnikaülikooli doktorandi, vabatahtlik Mihhaili sõnul tegeleb sotsiaalkindlustusamet nendega, kes plaanivad Eestisse jääda või siin pikemalt peatuda, aga transiitreisijatega tegelemine on jäänud vabatahtlike õlule, kes aitavad neil öömaja leida või siis edasi liikuda.

„On vanaema, kellel on vaja osta bussipilet Varssavini. Kui ei ole pangakaarti, siis kuidas osta keset ööd Tallinnas piletit? See on raske. Ostsin talle äpiga pileti ja ta tagastas mulle raha kahe sendi täpsusega,“ rääkis Mihhail.

Tema sõnul soovis naine Varssavi kaudu jõuda Ukrainasse sugulaste juurde, aga on ka neid, kes ei tea, kuhu edasi minna. Kui Varssavist Euroopasse liikuvad põgenikud jõuavad bussijaama mõistlikul ajal, siis probleemid on tekkinud Peterburist tulijatega.

„Peterburi suunal tulevad bussid on Venemaa tollis – rõhutan, et mitte Eesti tollis, vaid Venemaa tollis – kinni. Olenevalt põgenike arvust, kes bussi satub, üle viie tunni. Eile oli, ma arvutasin ise, üks buss kinni ka üle kaheksa tunni,“ rääkis Tallinna bussijaama juhataja Airika Aruksaar.

Bussijaamas saavad põgenikud öö küll mööda saata, aga kuna tulijate arv on kiiresti kasvanud, siis püüdis bussijaam ametnikele probleemist teada anda ja see õnnestus pärast pühapäevast „Aktuaalse kaamera“ kajastust. Nii on teist ööd põgenikel võimalus magada välivoodites ning kolmapäeva öösel tegelesid nendega Tervise Arengu Instituudi ja päästeameti töötajad.

Saabujate rekord oli 19.aprillil, kui bussijaama jõudis ligi 80 inimest, kellest kümnendik jääb Eestisse kauemaks.

 

Vallavanem: Otepää vallale käib põgenike hulk üle jõu

Tartu linna võimekus sõjapõgenikke nii ajutiselt kui ka pikemaajaliselt majutada on jõudnud viimase piiri lähedale ja seetõttu paigutab riik ukrainlasi nüüd Lõuna-Eestis linnadest väljapoole. Põgenike hulk Otepääl käib vallajuhtide sõnul juba praegu omavalitsusele üle jõu.

Tartus elavast paarist tuhandest põgenikust elab 300 ajutisel hotellipinnal. Laupäevani kestva Maamessi tõttu olid paljud hotellitoad ette broneeritud, mistõttu kiirustasid mitmed põgenikud endale selleks nädalaks korteri leidmisega. Kümmekond neist endale majutust ei leidnud ja nemad paigutas riik ümber uuele ajutisele kohale.

„On selge, et suvised suurüritused põgenike järjepidevat majutamist hotellidesse keerukamaks muudavad, ega siis ei saa ju hotellid täielikult lahti öelda eelnevalt broneeritud üritustest,“ ütles Tartu abilinnapea Mihkel Lees.

Kui linnas ei ole hotellides põgenikele lõpmatult ruumi, siis ka näiteks Otepää vallas metsa sees asuvad puhketalud ja spordibaasid on juba sõjapõgenikega täitunud.

Otepääl on külalistemajadesse ja turismitaludesse paigutatud ligi 350 põgenikku. Jelena elab lapsega Marguse spordibaasis, ent otsib pidevalt üürikorterit. „Praegu on raske leida. Me tahame linna, Tartusse. Meile pakuti Elvasse minna ja veel mõned väikesed linnad. Aga tahame linna,“ rääkis ta.

Kui näiteks Tartu hotellides ööbivatele ukrainlastele pakkus linn ka koolikohta, siis Otepääl veedavad lapsed oma päevad majutuskohas. Otepää vallavanema Jaanus Barkala sõnul pole neile koolikohti pakkuda.

„Tegelikult on puudu suurem plaan, mis nendest edasi saab. Meie üürikorterite võimalused on ammendunud, meie töökohad on ammendunud, kooli- ja lasteaiakohad on samuti ammendunud. Tegelikult peab riik välja mõtlema, ilmselt oleks mõistlik neid jagada nendesse omavalitsustesse, kus neid ei ole üldse,“ rääkis Barkala.

„Meil on 6500 elanikku ja see mass, mis on, käib meil selgelt üle jõu tulevikuplaanide mõttes. Arvestades meie võimekust ja sotsiaaltöötajate hulka. Meie oma inimesed tahavad ka teenindamist,“ lisas ta.

Põgenike arv Otepääl on praegu kaheksa protsenti kõigist elanikest. Võrreldes teiste valdadega on seal lihtsalt rohkem ajutisi majutuskohti. Kuhu aga võiksid need põgenikud leida püsiva elukoha, selles osas valitseb teadmatus.

„Siin elukohta üürida on väga kallis. Kõik põgenesid sõjast, mitte vaesusest, aga enamusel, kes on tulnud, pole raha. Näiteks minul ei ole raha korterit üürida, sest on vaja maksta esimese, teise kuu eest ja maakleri eest. /…/ Eestis on juba päris palju põgenikke ja seetõttu enam-vähem normaalset tööd leida on peaaegu võimatu,“ ütles sõjapõgenik Natalja.

 

 

 

Riigikogu tunnistas Ukranias genotsiidi

Esimese parlamendina pärast Ukraina Ülemraadat tunnistas Eesti Riigikogu 21. aprillil Venemaa tegevuse Ukrainas sealse rahva vastaseks genotsiidiks. Avalduse poolt hääletas 86 Riigikogu saadikut ehk kõik saalis viibinud.

Viis saadikut allkirja ei andnud, kuna ei viibinud kohal seoses ülesannetega mujal: Kert Kingo (EKRE), Kaido Höövelson (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), Margit Sutrop (Reformierakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond).

Kingo, Höövelson, Padar ja Sutrop kinnitasid Postimehele, et toetavad Riigikogu avaldust kahe käega. Ainus, kellelt ei õnnestunud vastust saada, oli Stalnuhhin, kes oli parasjagu Narva volikogus esimehele umbusaldust avaldamas.

 

Mälksoo: Riigikogu avaldus genotsiidi kohta näitab selget toetust Ukrainale

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütles „Aktuaalsele kaamerale“, et Riigikogu avaldus, milles tunnistab Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks, on katse anda Ukrainale võimalikult selge toetus.

„Parlamendid ei ole kohtud, nad on poliitilised organid ehk nende otsuste ja seisukohtade tähendus mingis mõttes erineb näiteks kohtute seisukohtadest. Aga antud juhul ma tõlgendaksin seda ka sellisena, et see on ikkagi katse anda Ukrainale võimalikult selgeim toetus märgiliselt ja samuti selles mõttes sekkuda nendesse sündmustesse. Väike Eesti saab seda ka teha just sellel moel, et kuidas me mingeid asju kutsume,“ rääkis Mälksoo.

Tema hinnangul oleks ÜRO rahvusvaheline kohus Haagis kõige õigem kogu, kes saab öelda, et Venemaa on Ukrainas toime pannud genotsiidi.

„Me peame tulema tagasi selle sõja algusesse. Need ettekäänded, mida Venemaa kasutas, puudutasid ju väidet, et justkui Ukraina oleks omakorda toime pannud genotsiidi Donbassis. Seda valeväidet Venemaa tegelikult kasutas ja selle tulemusena näiteks Ukraina pöördus ka ÜRO rahvusvahelise kohtu poole Haagis, et kohus ütleks, et sellist asja ei ole olnud. Ja nüüd, täna me räägime juba vastupidi sellest, et Venemaa ise on sõjategevuse käigus genotsiidi toime panemas,“ selgitas Mälksoo.

 

 

 

Georgi lint ja Z-täht said keelu

Riigikogu hääletusel toetas 69 rahvaesindajat vaenusümbolite Georgi lindi ja Z-tähe eksponeerimise ära keelamist Eestis, kirjutas 22. aprilli Postimees.

Vastu olid sellele Kalle Grünthal, Martin Helme ja Ruuben Kaalep EKRE-st. Üksteist kohal olnud EKRE liiget ja keskerakondlane Mailis Reps ei hääletanud.

Nüüd on seadusega keelatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Kuriteona on karistatav liituda agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osaleda välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult toetada välisriigi agressiooniakti, sealhulgas seda rahastada. Sellise teo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga.

Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil eksponeerida ei ole lubatud. Karistusena on ette nähtud kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suurune trahv või arest. Juriidilist isikut ootab sama teo toime panemisel rahatrahv kuni 32 000 eurot.

 

 

 

Putinit toetavatel artistidel Eestisse asja pole

Kuigi valitsus ei koosta keelunimekirja, otsustati toetada põhimõtet, et Venemaa agressiooni ja Putini tegusid toetavatel Vene ja Valgevene artistidel Eestisse asja pole.

Sellega peaks olema kõik selge lähiajal Tallinnas toimuma pidanud Vena artisti Filipp Kirkorovi kontserdiga, mille toimumiseks Tallinna linnavõim küll talle kuuluvaid saale ei andnud, kuid polnud selge, kas kontsert võiks toimuda erapinnal. Kirkorov, keda tuntakse ka kui lauljanna Alla Pugatšova ühe abikaasana, on korduvalt toetanud Putini agressiivset tegevust.

Nüüd on Eesti valitsus andnud kontserdi korraldajatele selge sõnumi, et selliseid esinejaid Eestisse ei kutsutaks, aga kui vaja, siis keelab siseministeerium esinemised juhtumipõhiselt.

„Sõnum on konkreetne: Putini laulikud ei ole Eestisse teretulnud,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

 

 

 

Eesti kaudu võiks maailmaturule vedada viis miljonit tonni teravilja aastas

Olukorras, kus Venemaa on tõkestanud Ukrainale kuuluvad Musta ja Aasovi mere sadamad, otsib Ukraina mooduseid, kuidas oma teravilja Läänemere kaudu maailmaturule vedada. Osa sellest kaubast võiks läbida ka Eesti sadamaid, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Eelkõige soovib Ukraina leida võimalusi oma teravilja ja metallitoodete väljaveoks maailmaturule. Kasutada annaks siin Läänemere sadamaid, vedades sinna kaupa mööda raudteed.

Ukraina aastane viljaeksport on mitukümmend miljonit tonni. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et Eestil oleks võimekus maailma laiali saata umbes neli kuni viis miljonit tonni teravilja. Näiteks paikneb Muuga sadamas Baltikumi suurim viljaterminal.

Selleks, et ukrainlaste soovitud mahus kaupa vedada, tuleb ületada palju tehnilisi väljakutseid. Aasa sõnul on põhiprobleem, kuidas suurendada raudtee võimekust. „Eelkõige on jutt Poola-Leedu piirist, kus tuleb ära vahetada vagunite alusvankrid, sest raudteemõõdud erinevad. Pakkusime Ukrainale oma võimalusi ja tegin ka ettepaneku, et raudteede tehnilised spetsialistid võiksid pidada ühe kohtumise ning arutada, kuidas leida lahendusi Poola-Leedu piiril olevale pudelikaelale, et oleks võimalik läbi lasta rohkem ronge,“ lausus Aas.

Erinevalt Baltimaadest ja Ukrainast on Poola raudtee Euroopa laiusega. Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann sõnas, et vilja ümbertõstmine ühelt vagunilt teisele on keerulisem kui muu kauba ümbertõstmine. Seda seetõttu, et viljavagunites lastakse vili vagunisse sisse ülevalt. Välja lastakse vili aga vaguni all olevatest luukidest.

„Niisugust tehnoloogiat kindlasti kuskil piiri peal ei ole. Reaalne on samas see, et maailmas veetakse vilja ka konteinerites. Konteinerite käitlemine on suhteliselt lihtne, ühelt raudteelt teise tõstmine. Seda võib teha igal pool, kus on kaks raudteed kõrvuti, erineva laiusega. Ma arvan, et selliste koguste vedamine saabki olla konteinerites,“ lausus Zimmermann.

Tema sõnul kaasneb iga ümberlaadimisega ka lisakulu. Odav see ei ole. Vajalikud vedurid, konteinerid ja vagunid on Eestil olemas. Põhiline küsimus ongi, kuidas vili saada üle Ukraina-Poola ja Poola-Leedu piiri. Sellele probleemile otsivadki Balti riigid, Poola ja Ukraina lahendust.

 

 

 

Saksa meedia välisministri Baltikumi visiidist: enesekriitika ja lubadused

Saksa välisminister Annalena Baerbock (Rohelised) ütles enne kolme päeva pikkust visiiti Balti riikidesse, et Saksamaal on Eestilt, Lätilt ja Leedult enda kaitsmise osas palju õppida.

Baerbock rääkis, et Balti riigid on aastaid suure tähelepanu ja murega jälginud Venemaal toimuvat ning teinud sellest ka omad järeldused. Ta nimetas kaitseinvesteeringute kõrval investeeringuid energiajulgeolekusse, IT infrastruktuuri ja meedia vastupanuvõimesse vaenulikule propagandale.

„Ma tahan nende kogemusi ja arusaamu tähelepanelikult kuulata,“ ütles Baerbock Saksa meediale enne ärasõitu.

Välisminister lubas kolmele NATO partnerile, et Saksamaa toetab neid edaspidi veelgi enam ja rõhutas, et Leedus juba on Bundeswehril juhtiv roll.

„Me oleme oma partnerite turvalisuse tagamiseks valmis veelgi enam tegema. Hädaolukorras kaitseme alliansi igat ruutsentimeetrit,“ kinnitas Baerbock.

Kuigi Saksamaa valitsust on kritiseeritud liiga loiu Ukraina toetamise pärast, lubas Baerbock anda Balti riikidele visiidi käigus kinnituse, et Saksamaa saab uuest julgeolekupoliitilisest reaalsusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru.

Ta lisas, et Saksamaa valitsus toetab Ukrainat nii relvade kui ka rahaga ning jätkab ka karmide sanktsioonide kehtestamise poliitikat Venemaa presidendi Vladimir Putini režiimi vastu.

„Et meie partnerid saaksid meile loota, tugevdab Saksamaa ka omaenda kaitset ja annab nii panuse Euroopa julgeoleku ümberkorraldamisse,“ kinnitas välisminister.

Baerbock hoiatas, et Ukraina sõja valla päästnud Putin ei hooli inimeludest, rahvusvahelisest õigusest ega Venemaa elanike endi elu- ja arenguvõimalustest.

„Ta hävitas suure osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist, mille oleme viimase paarikümne aasta jooksul üles ehitanud ja mis oli ühtlasi ka julgeoleku tagatis, eriti meie Ida-Euroopa sõpradele,“ sõnas Baerbock.

 

Kolm päeva selgitamist

Ministrit Baltikumi visiidil saatev ARD ajakirjanik märkis, et kolm päeva Balti riikides tähendas Saksa välisministrile kolm päeva selgitamist, mida Saksamaa teeb Ukraina sõja peatamiseks ja miks Saksamaa rohkem ei tee.

Ajakirjanik selgitas oma reportaažlikus ülevaates Saksa auditooriumile, et Eesti, Läti ja Leedu on küll EL-i ja NATO liikmed, aga neil on otsene piir Venemaa või selle eksklaavi Kaliningradiga. Seetõttu on hirm Venemaa agressiooni ees neis riikides suur ja seda mitte ainult pärast rünnakut Ukrainale. Baerbock tunnistas, et Saksamaa on neid muresid ja hoiatusi pikka aega ignoreerinud. Ja ta lubas seda muuta.

Roheliste poliitik on erinevalt mitmest valitsuskaaslasest avaldanud selget toetust, et Saksamaa peaks tarnima Ukrainale ka raskerelvi. Saksa meedia on näinud siin vastuolu ka kantsler Scholziga.

19. aprilli õhtul Berliinis püüdis ta selgitada, miks Saksamaa kõhkles Ukrainale raskerelvastust tarnimast. Tema sõnul on Bundeswehri võimalused selleks jõudnud oma võimaluste piirile.

Baerbock argumenteeris samamoodi 20. aprillil Riias. Ta rõhutas, et Saksamaa tarnib Ukrainale süsteeme kaitseks Vene suurtükitule vastu. Ka soomusmasinad pole tema sõnul tabu. Kuid hetkel lihtsalt ei olevat midagi rohkem, mida kiiresti kohale toimetada.

Välisminister rõhutas korduvalt, et Saksamaa teeb oma partneritega tihedat koostööd. Kui partnerid tarnivad oma varudest midagi Ukrainasse, võib Saksamaa pakkuda sellele asendust. See jutt peaks veenma kriitikuid, et Saksamaa ikkagi panustab.

 

Enesekriitiline välisminister

Kohtumistel tuli teemaks ka Saksamaa energiapoliitika, mis just Ida-Euroopa riikides on pälvinud kritiikat. Baerbock palus Balti riikidelt mõistmist, sest Saksamaa-suguse suure tööstusriigi jaoks ei ole lihtne päevapealt loobuda Venemaa naftast ja gaasist.

Roheliste poliitik nimetas samas Saksamaa viimaste aastate energiapoliitikat „saatuslikuks“. Ta oli enesekriitiline, kuigi tema ja ta partei on olnud Saksa uues valitsuses vaid vähem kui viis kuud.

ARD ajakirjanik märkis, et kolm Balti riiki on alati suhtunud väga kriitiliselt Saksa-Vene torujuhtmesse Nord Stream 2.

Leedu väitel pole nad aprillikuu algusest saadik Venemaalt gaasi enam ostnud ning Läti ja Eesti kavatsevad peagi eeskuju järgida. Ja seda ootavad nad ka Saksamaalt, isegi kui nad seda nii selgelt mikrofonide ja kaamerate ees välja ei ütle. Baerbock kinnitas vastu – Saksa valitsus tegeleb Venemaast energeetilise sõltuvuse vähendamisega ehk püsitakse samal teel, mis Balti riigid.

 

Baltikumi kogemustest õppimine

Saksa välisminister ei rääkinud Ukraina sõja kontekstis ainult relvadest. Tegemist on ka hübriidsõjaga, mis mõjutab otseselt Balti riike. Desinformatsioon on osa igapäevaelust.

Baerbocki sõnul oli selge: „Venemaa natsionalistlik pettekujutelm viib sotsiaalse lõhenemiseni.“

Seetõttu soovis ta valitsusvälistelt organisatsioonidelt desinformatsiooni ja propagandavastase võitluse kohta rohkem teada saada. Ta ütles, et Saksamaal oleks Balti riikide kaitsevõimest palju õppida.

ARD ajakirjanik pani ka tähele, et üks väheseid kordi, kui Baerbock esimesel Baltikumi külastuse päeval naeratas, oli hetk, kui ta osales pressikonverentsil Riia vanalinnas väikegildi hoones, mille klaasimaalingud meenutasid, et kunagi töötasid seal saksa käsitöölised. Baerbock tegi sellepeale ka üleskutse Saksa turistidele külastada Balti riike.

 

Saksa minister Eestis

Saksa välisminister külastas oma Baltikumi ringsõidul 21. aprillil Eestit. Esimese Saksa valitsuse liikmena käis ta Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis. Annalena Baerbocki visiit algas kohtumisesest välisminister Eva-Maria Liimetsaga ja seejärel andsid nad ühise pressikonverentsi.

Baerbock lubas Saksamaa suuremat panust NATO kollektiivkaitsesse. „Artikkel 5 kehtib ilma igasuguse „kui“ või „agata“.“

Saksa välisminister tõi esile inforuumi turvamise tähtsuse ning lubas ühist võitlust, et Vene propaganda ning agressiivne poliitika ei saaks Baltikumis inimesi üksteisest eraldada.

Kaja Kallas pani kohtumisel Baerbockile südamele Berliini erilist rolli ja kaalu Putini tapamasina peatamisel. Kadrioru saksa gümnaasiumi järel Maarjamäe kommunismaohvrite memoriaalil jäi Baerbock väga tõsiseks, uuris nimesid ja küsis NSV Liidu poolt eesti rahva vastu toime pandud repressioonide kohta. Visiidi lõpetas Saksa sõjaväe kalmistu külastamine.

 

 

 

Suri poliitik ja bioloog Rein Ratas

Esmaspäeval suri 83-aastasena endine Riigikogu liige ja bioloog Rein Ratas.

Rein Ratas oli Eesti Kongressi liige ja XI riigikogu liige aastatel 2007 – 2011. Ratas osutus valituks ka 2015. aasta Riigikogu valimistel, kuid detsembris 2016 otsustas Riigikogu juhatus peatada tema volitused ajutise töövõimetuse tõttu. 2018 ta mandaadist loobus.

Ratas oli alates 1999. aastast Keskerakonna liige. Ratas kuulus ka mitmesse Tallinna linnavolikogu koosseisu. Ta oli Tallinna linnavalitsuse linnanõunik aastatel 1990–1992, keskkonnaministeeriumi kantsler 1992–1999 ning Eesti Maaülikooli professor 1999–2003 ja peaekspert 2003–2007.

Ratas oli ka Tallinna botaanikaaia teadusnõukogu liige, Eesti geograafia seltsi juhatuse liige ning Eesti looduskaitse seltsi juhatuse liige. Ratas sai bioloogiakandidaadi kraadi 1980. aastal.

Rein Ratas on Keskerakonna esimehe Jüri Ratase isa.

Jüri Ratas ütles 18. aprillil järelehüüdes, et „sa olid meile tõeliseks sõbraks, eeskujuks ja kalliks isaks“.

„Nendes pea 84 aastas on palju, mida Su silmad nägid. Vaba Eesti, mitmed okupatsioonid ja Eesti iseseisvuse taastamine, milles Sa ise aktiivselt kaasa lõid. Sinuta on see maailm tühjem ja nukram, kuid me läheme edasi koos Sinu õpetuse ja hetkedega, mida meile kinkisid. Kallis isa, jääd ikka meiega,“ ütles Jüri Ratas.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here